KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoobril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-8125 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Eris
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , määras: Jätta Vladislav Dõmov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladislav Dõmovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Vladislav Dõmov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 20.01.2012 kohtuotsusega
113 järgi ja karistati vangistusega 11 aastat. Karistuse kandmise algus 29.03.2011 ja lõpp 29.03.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.09.
- Vladislav Dõmov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 88). Kinnipidamisasutusest Vladislav Dõmovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on läbinud riigikeele xxx, xxx taseme õppe, osalenud xxx programmis ning xxx vanglas viibides on osalenud tööhõives. 1
(6)Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda ema juurde aadressil uus xxx Tegemist on ühetoalise korteriga, kus hetkel elab kinnipeetava ema koos elukaaslasega, kes mõlemad on andnud oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning Vladislav Dõmovi elamaasumiseks nimetatud aadressil. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetav omab xxxt. Põhihariduse omandas xxx ning xxx. xxx Enne vangistust töötas xxx. Varasemalt olevat töötanud turvafirmas ja turul müüjana. Tasumata rahalisi nõudeid on 9416,99 eurot ja temale on välja kuulutatud pankrot. Vangistuses olles on töötanud. Lähedastest on ema, õde ning elukaaslane. Suhtleb õega ja elukaaslasega, viimane käib regulaarsetel kokkusaamistel. Kuritegusid on toime pannud rahalise kasusaamise eesmärgil. Viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. On korduvalt sooritanud kuritegusid grupis, mis viitab mõjutatavusele. Vangla medistsiini osakonna andmetel põeb isik kroonilist haigust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 18%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Vladislav Dõmovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Vladislav Dõmovi lähedasteks tema elukaaslane, ema, ema elukaaslane ja õde. Suhted perega on head ja toetavad. Elukaaslane elab xxx, teised sugulased elavad xxxa linnas. Ema on valmis poega vabanemisel toetama ja aitama vabaduses kohaneda. Vabanemise korral on Vladislav Dõmovil võimalus elama asuda aadressile xxx Tegemist on ühetoalise ahjuküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Koos emaga elab selles kortris ka ema elukaaslane. Mõlemad isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning süüdimõistetu elama asumiseks kõne all olevasse korterisse. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja seal leidub sobiv koht koduvalve seadme paigaldamiseks. Vabanemise korral puudub Vladisalv Dõmovil garanteeritud töökoht. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 29.08.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla V. Dõmovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Harju Maakohtu Liivalaiia kohtumaja 20.01.2012 otsusega 1- 11-8125 tunnistati Vladislav Dõmov süüdi
§ 113järgi ning karistusena määrati vangistus 11 aastat.
Vladislav Dõmov on kriminaalkorras karistatud kuuel korral (nendest viis karistust on arhiveeritud), reaalset vanglakaristust kannab kuuendat korda. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest, sh riskihindamisest, nähtub, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus tema puhul järgneva 2 aasta jooksul on 18%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 27 %, mis ei ole madal risk. Seega on V. Dõmovi puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas).
§ 76
lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2012 kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-11-8125 toodud
§ 113
järgi kvalifitseeritava kuriteo kirjeldusest mh tuleneb, et „Harju Maakohtu 20.01.2012. a otsusega mõisteti Vladislav Dõmov
§ 113järgi süüdi ja teda karistati 11-aastase vangistusega. 2
(6)V. Dõmov mõisteti süüdi selles, et xxx. a õhtul xxx korteris ühisel alkoholitarvitamisel tekkinud omavahelise tüli käigus peksis ta A. Kxxx käte ja jalgadega, põhjustades nahamarrastusi ja nahaaluseid verevalumeid vasakul näopoolel, nahaalused verevalumid kaelal ja rindkere ülaosas, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kätel ja jalgadel, samuti tekitas ta noaga A. Kxxxx pehmetesse kudedesse ulatuva torke-lõikehaava kaelal ja 2 torke-lõikehaava selja vasakul pool, lõikehaava vasakul küünarvarrel ning lisaks eelnevale lõi A. Kxxx tugevajõuliselt noaga rindkere piirkonda, millega põhjustas A. Kxxxe rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava rindkerel vasakul pool südame vigastusega. Viimati mainitud vigastuste tagajärjel A. Kxxx suri ööl vastu xxx xxx. a sündmuskohal“. Kohtuotsus on jõustunud Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese õigusvastane tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse (
§ 76lg 2 p 1 mõttes) esimesel esinemisel vabastada.
Lisaks sellele on vältimatu tähele panna ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, s.t et rasked kuriteod väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu. Lisaks sellele tuleb arvestada karistuse üldpreventiivset eesmärki. Kinnipeetaval kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, xxx programmis aktiivne osalemine, töötamine, riigikeele edukas õppimine jm) ei ole piisavad, õigustamaks V. Dõmovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kõik need positiivsed asjaolud ei kaalu siiski üle toime pandud kuriteo raskust ja asjaolusid karistuseks mõistetud 11- aastasest vangistusest on süüdimõistetu ära kandnud ligi 5 aastat 6 kuud, mis on küll pool mõistetud karistusest, kuid arvestades kuriteo tehiolisid karistuse aeg on ilmselt ebapiisav. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa lähtuda ainult isiku (viimati üldjoontes rahuldavast) käitumisest vangistuse ajal ning jätta kõrvale toimepandud kuriteo tehiolud ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste isikupuutumatusse ja kaaskodanike turvatundesse. V. Dõmovi vangistusest tingimisi käesoleval vabastamine ei oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei täidaks karistamise üldisi eesmärke (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle viie aasta ja viie kuu, mis on pikk aeg. Isikule mõistetud karistus - 11 aastat vangistust - on
§ 113
(millele alates 01.01.2015 vastab
§ 113
lg 1) sanktsiooni keskmise määra lähedane, seega karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega, vähemalt sellises mahus, ei oleks kooskõlas üldise arusaamaga õiglasest karistusest. Toimepandud kuriteo laadi arvestades, kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Positiivsed muutused, mis on praegu tekkinud süüdimõistetu käitumises, ja soov edaspidi elada seadusekuulekalt, võivad olla vaid ajutised või ebapüsivad. Arvestades käesolevas arvamuses toodud asjaolusid, ei ole nimetatud kinnipeetava vabastamine õigustatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse tagamiseks ja elu kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskem on toimepandud kuritegu ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema kinnipeetava vabastamist õigustavad asjaolud. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Vladislav Dõmovi ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. 3
(6)Vladislav Dõmov selgitas, et tema arvates onkaristus teda mõjutanud juba piisaval määral, ta on oma teost aru saanud ja seda hukka mõistnud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Vladislav Dõmov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.
§ 76
lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Põhihariduse omandas Vladislav Dõmov xxx ning xxx Enne vangistust töötas xxx. Varasemalt olevat töötanud turvafirmas ja turul müüjana. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud, kehtivaid kriminaalkaristusi on üks. Vanglakaristust kannab tegelikult kuuendat korda. Varem on teda karistatud riigivara riisumise, salajaste varguste, mootorsõiduki ärandamise ja röövimise eest. Käesoleval hetkel kannab isik karistust tapmise eest. Nimelt xxx, ühisel alkoholitarvitamiseltekkinud omavahelise tüli käigus, pani toime teise isiku tapmise, lüües kannatanut tugevajõuliselt noaga rindkere piirkonda, millega põhjustas isikule pehmetesse kudedesse ulatuva torke-lõikehaava kaelal ja kaks torke-lõikehaava selja vasakul pool, lõikehaava vasakul küünarvarrel ning lisaks põhjustas kannatanule veel käte ja jalgadega korduva peksmisega nahamarrastused ja nahaalused verevalumid vasakul näopoolel, nahaalused verevalumid kaelal ja rindkere ülaosas, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused kätel ja jalgadel, millise vigastuste tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Väärteokorras on isikut karistatud kümnel korral, kehtivaid väärteokaristusi käesoleval ajal on kaks- mõlemad ÜTS § 547 lg 1 alusel sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu kuritegusid toime pannud rahalise kasusaamise eesmärgil. Viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid grupis, mis viitab mõjutatavusele. Kohus leiab, et varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et ta hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Vladislav Dõmov on vangistuses läbinud riigikeele xxx taseme õppe, osalenud xxx programmis ning xx. Positiivne on seegi, et kinnipeetav on osalenud tööhõives. Nimetatud asjaolude alusel saab kohus järeldada, et kinnipidamisasutus avaldab isikule positiivset mõju. Süüdimõistetul puudub isikut tõendav dokument. Kohtu hinnangul ei ole isikut tõendava dokumendi puudumine iseenesest määravaks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. 4
(6)Vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda xxxTegemist on ühetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Nimetatud korter vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja seal leidub sobiv koht koduvalve seadme paigaldamiseks. Koos emaga elab korteris tema elukaaslane. Mõlemad on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigutamiseks ja Vladislav Dõmovi elamaasumiseks nimetatud aadressil. Vabanemise korral on ema nõus poega toetama. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et ema on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Vladislav Dõmovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt , kuuel korral, vangistuses viibinud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et Vladislav Dõmovit on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, viimasel korral tahtliku tapmise eest. Kohtu arvates on isik ohtlik ühiskonnale. Lisaks eelnevale peab kohus üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel ka tasumata võlanõudeid. Viru Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest kohus tuvastas, et süüdimõistetule on välja kuulutatud pankrot, kuid see ei maanda riski tasumata võlanõuete osas. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.03.2022, ärakandmiseni pisut rohkem kui 5 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (riigikeele õppe ja sotsiaalprogrammide läbimine, lähedaste toetus, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus 5
(6)ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus kinnipeetavale paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Vladislav Dõmovi temale Harju Maakohtu 20.01.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)