Obsah (7)

§ 871§ 199§ 65§ 68§ 214§ 218§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 19. oktoobril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-7044 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Rii

§ 871ja Kr

MS § 426¹, § 432, määras: Jätta Sergei Abdullajevi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.09.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Abdullajevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Viru Maakohtu 12.06.2014 kohtuotsusega (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2014 otsusega) tunnistati Sergei Abdullajev süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati Viru Maakohtu 23.05.2014 kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust Viru Maakohtu 12.06.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse - 9 kuud võrra ning mõisteti Sergei Abdullajevile liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistuse hulka käesolevas kriminaalasjas vahi all viibitud aeg 03.01.2013-04.01.2013, s.o 2 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 23.05.2014 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 6 kuud ja 7 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Sergei Abdullajevil loeti 3 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse 1 kandmise algus on 12.06.

1. Viru Maakohtu 11.05.2015 määrusega vähendati Sergei Abdullajevile 12.06.2014 Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2014 otsusega nr 1-137044 mõistetud karistust 9 kuu võrra ja loeti lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust, mis oli mõistetud Viru Maakohtu 23.05.2014 otsusega. Karistuse kandmise algus 05.12.2013 ja lõpp 28.11.
2. Kinnipidamisasutuses Sergei Abdullajev kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus graafikuvälise kaupluse külastuse eest. Isik on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk, on osalenud Agressiivsuse asendamise treeningul ja väljaspool vanglat Anonüümsete narkomaanide tugigrupis. On osalenud tööhõives majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana, toidujagajana ja AS Eesti Vanglatööstuse pesumaja abitöölisena. On külastanud Töötukassat ning olnud registreeritud aktiivse tööotsijana. Alates 30.05.2016 töötab väljaspool vanglat xxx OÜ-s. Kinnipeetaval on lubatud osaleda väljaspool vanglat usulises tegevuses xxx. Isikul on lubatud külastada Sotsiaalkindlustusameti Jõhvi klienditeenindust seoses pensioni taotlemisega. Alates 22.12.2015 paikneb Sergei Abdullajev Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval elukoht. Omab sissekirjutust Kohtla-Järve linnas. Ei suuda otsustada kuhu elama sooviks minna või kuidas oma eluaseme probleeme lahendada, kuigi temale on erinevaid võimalusi pakutud. Süüdimõistetu on vanglas omandanud põhihariduse ja puidupingitöölise kutse. Riigikeele oskus hinnatud A2 tasemele. Ametlik töökogemus puudub. On teinud mõnikord ehitusel juhutöid mitteametlikult. Enne vangistust oli arvel Töötukassas. Vanglas töötades on omandanud ametliku töökogemuse ja tööharjumuse. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli sissetulekuks xxx ja kuritegelikul teel saadud vara. Toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Korduvalt toime pannud vargusi ja röövimisi materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vabanedes on võimalik taastada töövõimetuspension. K-Raha andmetel 06.09.2016 seisuga omab tasumata võlanõudeid summas 6522 eurot, vabanemisfondi on hoiustatud xxx eurot. Vangla meditsiiniosakonna poolt on diagnoositud narkootiliste ainete tarvitamise sõltuvus ning isik põeb xxx. Kinnipeetav on ühel korral kriminaalhooldusel viibinud, kui vabastati tingimisi ennetähtaegselt vanglast, kuid ei täitnud katseaja tingimusi ja karistus pöörati täitmisele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 90%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla Sergei Abdullajevi suhtes käitumiskontrolli kohaldamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puuduvad kinnipeetaval suhted lähedastega. Tema vanemad on surnud. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne elukoht. Rahvastikuregistri järgi on tema viimaseks elukoha aadressiks Kohtla-Järve linn. Vabanedes on Sergei Abdullajevil võimalik elama asuda aadressile xxx. Nimetaud aadressil asub xxx, kus eraldatakse tuba taotlejale siis, kui ta pöördub isiklikult Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole. Samuti on kinnipeetaval võimalik pöörduda eluaseme saamiseks xxx majutusüksusesse aadressil xxx. Nimetatud asutus osutab majutusteenust ning muid teenuseid, mis on suunatud vanglast vabanenud isikutele. Vabanedes kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub, tal puudub eriala ja töökogemused on vähesed. Karistusregistri andmetel on Sergei Abdullajevit korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesolevat karistust kannab võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, varem röövimise toime pannud isikuna, relvaga või relvana kasutatava muu esemega ähvardamise eest. Varasemalt on teda karistatud tapmise, varguste, ähvardamise, röövimise, avaliku korra raske rikkumise ja asja omavolilise kasutamise eest. Korduvad süüteod viitavad Sergei Abdullajevi riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Tema puhul on tegemist kõrge käitumiskontrolli kõrvalehoidmise riskiga isikuga, kuna ta ei soovinud varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, millest tingituna on alust arvata, et isikul saab olema raske täita karistusjärgse käitumiskontrolli tingimusi. 2 Prokurör oli seisukohal, et karistusjärgse kontrolli kohaldamine ei ole võimalik, sest isikul puudub elukoht Sergei Abdullajev selgitas kohtuistungil, et ta ei ole endale elukoha leidnud ega tea kuhu ta peale vabanemist läheb. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et Sergei Abdullajevi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

§ 871

lg 1 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

§ 871lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9.

peatüki 1., 2.,

1. ja
2. jaos,
3. peatüki
4. jaos või
5. peatüki
6. ja
7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Sergei Abdullajev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.06.2014 kohtuotsusega (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2014 otsusega)

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendati Viru Maakohtu 23.05.2014 kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust Viru Maakohtu 12.06.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse - 9 kuud võrra ning mõisteti Sergei Abdullajevile liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistuse hulka käesolevas kriminaalasjas vahi all viibitud aeg 03.01.2013-04.01.2013, s.o 2 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 23.05.2014 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 6 kuud ja 7 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Sergei Abdullajevil loeti 3 aastat 2 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 12.06.

1. Viru Maakohtu 11.05.2015 määrusega vähendati Sergei Abdullajevile 12.06.2014 Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2014 otsusega nr 1-13-7044 mõistetud karistust 9 kuu võrra ja loeti lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust, mis oli mõistetud Viru Maakohtu 23.05.2014 otsusega. Karistuse kandmise algus 05.12.2013 ja lõpp 28.11.
2. Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega 9 kuud. Enne käesolevat otsust oli isik süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.05.2014 otsusega

§ 214lg 2 p 1, 4, § 323 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat.

3 Seega Sergei Abdullajev on isik, kelle puhul on täidetud

§ 871lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused.

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki Sergei Abdullajevi isikut iseloomustavaid andmeid – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on vanglas omandanud põhihariduse ja puidupingitöölise kutse. Riigikeele oskus hinnatud A2 tasemele. Ametlik töökogemus puudub. On teinud mõnikord ehitusel juhutöid mitteametlikult. Enne vangistust oli arvel Töötukassas. Vanglas töötades on omandanud ametliku töökogemuse ja tööharjumuse. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Isik on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk, on osalenud Agressiivsuse asendamise treeningul ja väljaspool vanglat Anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Alates 22.12.2015 paikneb Sergei Abdullajev Viru vangla avavanglaosakonnas. Alates 30.05.2016 töötab väljaspool vanglat xxx OÜ-s. Sergei Abdullajev on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust kolmandat korda. Varem on isikut karistatud tapmise, varguste, röövide, ähvardamise, avaliku korra raske rikkumise eest ja asja omavolilise kasutamise ees. Käesoleval hetkel kannab Sergei Abdullajev karistust varguse toimepanemise eest. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut väärteokorras karistatud 25-l korral, kehtivaid väärteokaristusi on 9: 8-l korral

§ 218

lg 1 järgi (väheväärtusliku asja vargus), 1-l korral

262 järgi (avaliku korra rikkumine). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude laad jäänud samaks, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vägivaldsuse raskusaste võrreldes varasemaga, on muutunud kergemaks. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isiku elustiil on olnud riskeeriv, hoolimatu ja vastutustundetu. Tema käitumine on olnud impulsiivne. Seega võib järeldada, et Sergei Abdullajevi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik on olnud varasemalt allutatud käitumiskontrolli nõuetele kuid ta ei suutnud täita katseaja tingimusi ning karistus pöörati täitmisele. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk, on osalenud Agressiivsuse asendamise treeningul ja väljaspool vanglat Anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Alates 22.12.2015 paikneb Sergei Abdullajev Viru vangla avavanglaosakonnas. Alates 30.05.2016 töötab väljaspool vanglat xxx OÜ-s. Nimetatu näitab, et vangistus on süüdimõistetule avaldanud positiivset mõju. Vabanemisjärgne elukoht isikul puudub. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on varasemalt olnud allutatud käitumiskontrolli nõuetele, kuid ei ole suutnud neid täita, siis ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Samuti asjaolu, et kinnipeetaval puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena

§ 75lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli 4 kohaldamise üheks eelduseks.

Kuna kõik formaalsed eeldused ei ole täidetud, pole isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik Seega ei esine Sergei Abdullajevi puhul

§ 871lg 1 p 1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid.

Tuleb arvestada sedagi, et isik ei ole veel isegi otsustanud, kus ta vabanedes elama asuda soovib. Seetõttu ei saa teha positiivset prognoosi käitumiskontrolli otstarbekuse kohta. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Abdullajevi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. /digitaalselt allkirjastatud/ Inna Kirsipuu kohtunik 5