6. Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud 1. 14.09.2015 esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, edasisest rikkumisest hoidumiseks ja tekitatud mittevaralise kahju 150 000 eurot hüvitamiseks. 2. 21.06.2016 hagi tervikteksti (t II kd lk 137-156) kohaselt on kostja hallatavates veebiportaalides www.delfi.ee ja rus.delfi.ee ning www.epl.ee ja www.ekspress.ee perioodil 24.02.2015–08.07.2015 avaldatud kümneid artikleid, mis sisaldavad hageja ja tema juhatuse liikmete kohta ebaõigeid andmeid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Enamikes artiklites oli avaldatud kas hageja kohta käivaid ebaõigeid või mittetäielikke faktiväiteid või oli kahjustatud hageja õigusi läbi juhatuse liikmete isiklike õiguste kahjustamise. Samasugused väited ja hinnangud, sh vihakõne rahvusvahelises tähenduses, sisaldusid arvukates avaldatud ja senini kõrvaldamata kommentaarides. Kostja on kohustatud ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed ja eemaldama avaldatud ebakohased väärtushinnangud ning hoiduma nende edasisest avaldamisest. 3. Erakonna tegevliikme, ennekõike juhatuse liikme kui füüsilise isiku kohta esitatud ebaõigeid andmeid sisaldavad väited või ebakohased väärtushinnangud on kahjustava toimega ka erakonna kui juriidilise isiku õigustele, sh juriidilise isiku mainele ja heale nimele. Selliselt tekitatud kahju tuleb kahju tekitajal kompenseerida ning ebaõigeid andmeid sisaldavad väited tuleb ümber lükata või avaldada parandused avaldaja enda kulul. Seega nõudis hageja ka kostja poolt hageja maine ja hea nime kahjustamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamist suurusjärgus 150 000 eurot. Seejuures võttis hageja arvesse kõiki hagis toodud asjaolusid, sh avaldatud ebaõigete andmete rohkust, hageja staatust poliitilise erakonnana, kostja teadlikku ja planeeritud tahtlikku tegutsemist, kostja sisuliselt monopoolset positsiooni meediavaldkonnas. Esimese astme kohtu määrus 4. Harju Maakohus jättis 15.07.2016 määrusega hagi läbi vaatamata abstraktselt hageja liikmeskonna õiguste rikkumist puudutava nõude, Jaak Madisoni õiguste rikkumist puudutavad nõuded ning Martin Helme õiguste rikkumist puudutavad nõuded järgmistes osades: 1) nõude I ja II p 4 osas: „Uus riigikogu liige ütleb, et Eesti võiks arendada sõjatööstust, mis päästis 1930-ndatel Natsi-Saksamaal inimesed töötusest“, „Madison soovib ka, et naised peaksid abordi tegemiseks kohustuslikus korras hankima nõustaja nõusoleku“; 2) nõude I ja II p 5 osas: „- kus ta tõstis esile fašismi ja natsismi positiivseid külgi ning samuti kutsus üles rahvuslikule puhastusele Eesti ühiskonnas; 3 3) nõude I ja II p 6 osas: „Hea teada! Maailmas poleks kumminukke, kui poleks olnud natsi-Saksamaad - kus kollanokk arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle.kaks artiklit pealkirjaga“; 4) nõude I ja II p 7 osas: „Veebiportaalis www.delfi.ee 03.03.2015 avaldatud kaks artiklit pealkirjaga
) § 3 lõikele 1 ja märkis, et jätab hagi läbi vaatamata hageja liikmete J.Madisoni ja M.Helme väidetavate õiguste rikkumise osas, kuna need isikud ei ole antud asjas hagejateks. J.Madisonil ja M.Helmel on võimalus oma õigusi kaitsta, kuid selleks tuleb neil endal kohtu poole pöörduda. Ühingul ei ole õigust esitada hagi enda liikmete õiguste kaitsmise eesmärgil. Samuti jättis kohus hagi läbi vaatamata osas, milles see puudutab abstraktselt hageja liikmeskonda ja nende kohta väidetavalt ebakohaste väärtushinnangute kasutamist, kuna kohtusse ei ole pöördunud hageja liikmeskond tervikuna.
Ringkonnakohtu seisukoht
lõike 2 punkti 8 kohaselt põhjendatud, kuna sellest ei nähtu
-i sätet, millele tuginedes kohus hagi osaliselt läbi vaatamata jättis. Arvestades maakohtu poolt esiletoodud asjaolusid, saab kohaseks sätteks olla kas
Punkti 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Punkti 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 17. Samuti on maakohtu määruse resolutsioon raskesti jälgitav ja ebaülevaatlik. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis hagi aluses esitatud lauseid sellise numeratsiooniga esitanud (nt nõude II p 4, p 7 jne) nagu maakohtu resolutsioonist nähtub. Läbivaatamata jäänud ja menetlusse jäänud nõuetes ülevaate saamiseks toob ringkonnakohus esmalt vastavad nõuded esile, lähtudes seejuures hageja 21.06.2016 menetlusdokumendist (t II kd lk 137-156). 18. 21.06.2016 hagiavalduse täpsustusest nähtub, et hageja on maakohtule esitanud järgmised nõuded: I Kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja väärtushinnangud järgneval viisil: veebiportaalides www.delfi.ee, www.rus.delfi.ee, www.epl.delfi.ee ning www.epl.ee, www.ekspress.delfi.ee avaldama koheselt peale kohtuotsuse jõustumist 5 järjestikuse tööpäeva jooksul väljaande esilehel alljärgneva sisuga artikkel: „AS Ekspress Meedia avaldas MTÜ Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kohta ebaõigeid andmeid alljärgnevalt loetletud artiklites. Vastavad fraasid, mis sisaldavad ebaõigeid andmeid ja/või väärtushinnanguid, on rasvases trükis ja alla joonitud: 1) Veebiportaalis www.delfi.ee 24.02.2015 avaldatud artiklis pealkirjaga „DELFI FOTOD JA VIDEO: EKRE provokatiivne tõrvikurongkäik tõi kohale vene meedia ja natsikütt Zuroffi“ ebaõigeid faktiväiteid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldav lause: - EKRE provokatiivne tõrvikurongkäik. Lisaks antud artikli kommenteerimiskeskkonnas avaldatud ebaõiged andmed: * Keskerakonna taskupartei propagandaüritus.* Martin võib olla nii suur neegrivihkaja kui tahab. 2) Veebiportaalis www.epl.delfi.ee 03.03.2015 avaldatud artiklis pealkirjaga „Juhtkiri: vihaõhutajad Riigikogus“ ebaõigeid faktiväiteid ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavad laused: - Artikli pealkiri: Juhtkiri: vihaõhutajad riigikogus. - Äsjased parlamendivalimised muutsid salongikõlblikuks seltskonna, kes ratsutas parlamenti 6 tänu euroopalike väärtuste jalge alla tallamisele. - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) põlistab ennast teisi halvustades, lahterdades inimesi pigem sünnipära ja verepuhtuse kui nende maailmavaateliste eelistuste järgi. Samalaadset ideoloogiat ajavad näiteks Jobbik Ungaris, Rahvarinne Prantsusmaal, Põlissoomlased üle lahe, Pegida Saksamaal või Kuldne Koidik Kreekas. Oma retoorikas toovad nad Euroopa poliitikasse samasugust hingust, mis ükskord varem viis Teise maailmasõjani. - Eestis äratab EKRE inimeste tumedamaid tunge tühja koha pealt. Meil pole massiliselt (majandus)põgenikke, küll elab kõrvuti mitu rahvast, kellest mõnele mõjub ütlemine, et neid pole siin vaja, märksa ohtlikuma mürgina kui Kremli propaganda. Tuldläitvate loosungitega üritavad nad mitte lahendada probleeme, vaid neid enda huvide teenimiseks juurde tekitada. - Nii Keskerakonda kui ka EKRE-t seob põlgus demokraatlike institutsioonide vastu . Nende ühiskonnakriitika võib kokku võtta paari märksõnaga: meedia on kallutatud, parlament takistab arengut ja tugevat juhti ei tohiks seadustega ülemäära kätest siduda. - EKRE parlamenti pääsemine on demokraatia paradoks.- Nüüd saavad maksumaksjalt raha juba kaks erakonda, kelle tegevuse põhisisu on õõnestada usaldust lääneliku ühiskonnakorralduse vastu. Ühel on tõrvikurongkäigud, teisel Krimmi okupeerimise mõistmine, mõlemad töötavad Eestile vastu. Vihaõhutajad võivad parlamenti ju pääseda, aga võimust saab ja tuleb nad kaugel eemal hoida. Lisaks antud artikli kommenteerimiskeskkonnas avaldatud ebaõiged andmed ja/või ebakohased väärtushinnangud: * Muidugi ei tohi neid vastutustundetuid populiste lasta valitsusse! Kuigi nad väga tahavad. Aga ma ei mõista, miks ei kirjutanud leht nende ohtlikkusest enne valimisi? * Juhtkiri väljendab tegelikku olukorda. See viha õhutamine EKRE poolt on lausa kuritegu. Mida soovitakse saavutada? Kas inimesed peavad hakkama üksteist maha nottima? Siis tuleb Putin platsi ja sõda lahti. Kuidas kavatseb EKRE Tallinnast teha ainult eestikeelse linna? 3) Veebiportaalis www.epl.delfi.ee 26.02.2015 avaldatud artiklis pealkirjaga „Juhtkiri: trump kätte vaenujõududele: - Pole imestada, et meenuvad 1930. aastate kurikuulsad tõrvikurongkäigud. - Nad mängivad provokatiivselt ja nende mäng sütitab tarbetut tüli. - See annab mõista, et teised on siin riigis need, kelle pärast mitte üksnes ei pingutata, vaid kes on kõrvalised, võimalik, et liigsed. - Kuid niisugused hüüdlaused iseloomustavad pigem marurahvuslasi ja paremäärmuslasi. Võrrelge seda kasvõi Saksa paremäärmuslaste hüüdlausega „Saksamaa sakslastele, välismaalased välja!“ - Ja tõrjuvast kitsarinnalisest rahvuslusest kõneleb ka üks rongkäigus nähtud loosung: „Sinitaeva palge ees mustal mullal valge mees.” Nahavärvi rõhutamine annab mõista, et on olemas mingid õigemad nahavärvid. Kui selliste vihjete saatel tõrvikutega ringi marssida, siis pole imestada, et meelde tulevad ühed teised tõrvikurongkäigud eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest.“- Mis õigusega ahistab Eesti riik Mihhail Kõlvartit, Yana Toomi ja näiteks Kremli-meelset Itaalia poliitikut Giulietto Chiesat, kui ta lubab paremradikaalsete loosungitega EKRE-l tõrvikurongkäike pidada? EKRE on trumbid vaenulikele jõududele kätte mänginud. Lisaks antud artikli kommenteerimiskeskkonnas avaldatud ebaõiged faktiväited ja/või ebakohased väärtushinnangud: * „Jõhkralt paremradikaalsed avaldused ju Martin Helmel!!!“ * „Loen Helme pundi seisukohti ja enamikke siinseid kommentaare. Ja mõtlen, on ikka kari harimatuid napakaid koos.“ 4) Veebiportaalis www.epl.ee 04.03.2015 avaldatud artiklis pealkirjaga „EKRE wunderkind Jaak Madison: taastame surmanuhtluse, nõuame abordiks eriluba ja ehitame üles sõjatööstuse“ - Uus riigikogu liige ütleb, et Eesti võiks arendada sõjatööstust, mis päästis 1930-ndatel Natsi-Saksamaal inimesed töötusest. Madison soovib ka, et naised peaksid abordi tegemiseks kohustuslikus korras 7 hankima nõustaja nõusoleku. 5) Veebiportaalis www.delfi.ee 04.03.2015 avaldatud artiklis pealkirjaga „Reformierakond välistas EKRE-ga valitsuskoostöö - kus ta tõstis esile fašismi ja natsismi positiivseid külgi ning samuti kutsus üles rahvuslikule puhastusele Eesti ühiskonnas. 6) Veebiportaalis www.publik.delfi.ee 03.03.2015 avaldatud artikkel pealkirjaga „Hea teada! Maailmas poleks kumminukke, kui poleks olnud natsi-Saksamaad - kus kollanokk arutleb "vääriti mõistetud" fašismi ja natsionaalsotsialismi "positiivse poole" üle.kaks artiklit pealkirjaga 7) Veebiportaalis www.delfi.ee 03.03.2015 avaldatud kahes artiklis pealkirjaga
lõigetest 1 ja 2 tulenevalt ei oma hageja MTÜ Eesti Konservatiivne Rahvaerakond õigust pöörduda kohtu poole oma liikmete kui füüsiliste isikute õiguste või huvide kaitseks. Hageja on aga kohtu poole pöördunud põhjendusega, et ebaõiged faktiväited ja/või ebakohased väärtushinnangud, mis esitati tema juhtorgani (juhatuse) liikmete kohta, on kahjustanud hageja kui juriidilisest isikust mittetulundusühingu (parlamendi erakonna) mainet. Ringkonnakohus on seisukohal, et konkreetses menetluslikus olukorras oleks ennatlik asuda seisukohale, et konkreetsed faktiväited ja/või väärtushinnangud (vt käesoleva määruse punkt 19) ei saanud kahjustada hageja kui juriidilise isiku mainet. Tähtsust omab mh see, et hagi esitanud juriidilise isiku näol on tegemist erakonnaga (parteiga). Erakonnaseaduse (EKS) § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt on erakond (partei) Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus (mittetulundusühing), mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Erakond juriidilise isikuna tegutseb oma organite (sh juhatuse) kaudu, mille tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lõige 5). Seega ei saa välistada, et mistahes kontekstis mistahes ebakohased väärtushinnangud ja/või ebaõiged faktiväited juriidilisest isikust juhatuse liikme (tema tegevuse, tõekspidamiste jmt) kohta ei saaks tekitada kahju juriidilise isiku mainele ega annaks seeläbi alust nt edasisest rikkumisest hoidumise nõudele VÕS § 1055 lõike 1 mõttes 10 ja/või ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudele VÕS § 1047 alusel. Õiguskirjandus ega kehtiv kohtupraktika selliseks välistuseks alust ei anna. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul asja sisulisel arutamisel analüüsida iga hagiavalduses esiletoodud fraasi/lauset ja võtta esmalt põhjendatud seisukoht, kas tegemist on väärtushinnangu või faktiväitega ning vastavalt sellele kas ja kui, siis millistele juriidilisest isikust hageja nõuetele need aluse anda saavad. 22. Samuti jättis maakohus läbi vaatamata hageja nõude eemaldada avaldatud artiklitest rasvases trükis allajoonitud fraasid ja kohustada kostjat edaspidi hoiduma hageja kohta samade fraaside avaldamisest (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 3). Selles osas põhjendas maakohus määrust Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga, mille kohaselt riivab ebaõigete faktide või ebakohaste hinnangute avaldamise tõttu terve artikli eemaldamine nii on-line väljaandest kui ajalehe veebiarhiivist pretsedenditult väljendusvabadust ning on ebaproportsionaalne. Kohaseks õiguskaitsevahendiks oleks paranduse avaldamine artikli juures. Hageja on seisukohal, et ta ei esitanud nõuet artiklite tervikuna eemaldamiseks, vaid ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid sisaldavate fraaside eemaldamiseks artiklitest. EIK praktika kohaselt ei ole lubatav nõue terve artikli on-line meediast või paberkandjalt eemaldamiseks, kuid fraaside eemaldamise nõue ei ole vastuolus lahendiga asjas Wegrzynowski ja Smolczewski vs Poola. 23. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruse resolutsiooni punktis 3 jättis maakohus läbi vaatamata kaks erinevat nõuet: 1) hagi õigusvastasest tegevusest tulevikus hoidumiseks (nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lõike 1 alusel); 2) menetlusliku taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (
Seejuures on kohus põhjendanud vaid taotluse otsuse täitmise korra hageja poolt taotletud viisil kindlaksmääramiseks läbivaatamata jätmist. Nõude õigusvastasest tegevusest tulevikus hoidumiseks läbivaatamata jätmise osas võtab kolleegium seisukoha käesoleva määruse järgmises punktis. Kolleegium on seisukohal, et otsuse täitmise korra hageja poolt taotletud viisil kindlaksmääramiseks läbivaatamata jätmine oli maakohtu poolt ennatlik. Teada ei ole, millises ulatuses kuulub hagi rahuldamisele ega seega see, millises ulatuses (milliste fraaside/lausete osas) ja millisel viisil on põhjendatud otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramine. Põhjendatud ja proportsionaalse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramisel on võimalik kohtul hageja taotlus osaliselt rahuldada ja nt rakendada taotletud fraaside/lausete kustutamise asemel maakohtu poolt viidatud paranduse avaldamist vastava artikli juures. Sellisel juhul ei ole tegemist hagi muutmisega, vaid hageja taotluse otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks osalise rahuldamisega (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 2-13-60810, punkt 21). 24. Samuti jättis maakohus läbi vaatamata hageja nõude mittevaralise kahju, mis on tekitatud hageja kohta ja hageja liikmeskonna kohta ebakohaste väärtushinnangute kasutamisega, summas 150 000 eurot hüvitamiseks (määruse resolutsiooni punkt 2). Selle nõude osas nõustub kolleegium kaebuse esitaja seisukohaga, et maakohtu lahend on
Nimetatud sätte kohaselt peab kirjalik määrus, mille peale saab edasi kaevata, sisaldama mh põhjendusi, mille alusel kohus järelduseni jõudis, samuti viiteid õigusaktidele, millest kohus juhindus. Mittevaralise kahju hüvitise nõude läbivaatamata jätmise põhjendust maakohtu määrusest ei nähtu. Seega ei ole määrus selles osas seaduslik ja tuleb tühistada. Ringkonnakohtul ei ole võimalik kontrollida maakohtu lahendi põhjendatust, kui põhjendused puuduvad. Samal põhjendusel tuleb tühistada maakohtu määrus ka osas, 11 milles kohus jättis läbi vaatamata hagi õigusvastasest tegevusest tulevikus hoidumiseks (nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lõike 1 alusel). 25. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel (
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.