Obsah (4)

§ 184§ 182§ 116§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 15. detsember 2015, Jõhvi 3-15-

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-15-598 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektori
2. novembri
3. a käskkirjaga nr 1.92/2141p „Politseiametniku nõusolekuta üleviimine” viidi ******** ilma nõusolekuta Ida prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Jõhvi arestikambri vanema ametikohale alates
4. detsembrist 2012 (tl 4). Jõhvi arestikambri vanema ülesandeid tuli täita aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi. ******** töötas kuni
5. detsembrini 2012 Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse juhi ametikohal aadressil Rahu 38, Jõhvi. Tartu Ringkonnakohus tühistas
6. märtsi
7. a otsusega haldusasjas nr 3-12-2481 PPA peadirektori
8. novembri
9. a käskkirja (tl 5-8). Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus
10. juunil 2014 (tl 9).
11. PPA määras
12. juuli
13. a käskkirjaga nr 1.9-5/1016t ********i Jõhvi arestikambri vanema ülesannetesse
14. juulist kuni
15. juulini 2014 ja
16. augustist kuni
17. septembrini 2014 (tl 10).
18. ******** esitas
19. detsembril 2014 PPA-le taotluse Jõhvi arestikambri vanema ametikoha ülesannete täitmisel tekkinud lisasõidukulude hüvitamiseks (tl 11). PPA leidis
20. veebruari
21. a vastuses nr 1.9-9/161784-15, et ei ole põhjendatud ********ile sõidukulude hüvitamine (tl 12).
22. ******** esitas
23. märtsil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA
24. veebruari
25. a vastuse tühistamiseks ja varalise kahju hüvitamiseks summas 1270 eurot 80 senti (tl 3).
26. Tartu Halduskohus võttis
27. mai
28. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 21-22).
29. Vastustaja palus
30. juuni
31. a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata (tl 29-31).
32. Tartu Halduskohus otsustas
33. oktoobri
34. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses (tl 39).
35. ******** esitas
36. novembril 2015 vastuväite vastustaja vastusele (tl 44-45). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
37. Kaebaja taotleb PPA
38. veebruari
39. a vastuse tühistamist ja varalise kahju hüvitamist summas 1270 eurot 80 senti, põhjendades oma kaebust järgmiselt. PPA peadirektori
40. novembri
41. a käskkirja täitmisest ja sellest, et PPA viivitas Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsuse täitmisega kuni
42. juuli
43. a käskkirja tegemiseni, tekkis kaebajale ajavahemikul
44. detsember 2012 kuni
45. juuli 2014 varaline kahju summas 1270 eurot 80 senti lisasõidukulude näol. Kaebaja pidi täiendavalt sõitma Rahu 38, Jõhvi juurest Ülesõidu 1, Jõhvi juurde. Kui PPA ei oleks rikkunud kaebaja õigusi ja kaebaja oleks saanud täita tööülesandeid liiklusjärelevalve talituse juhi ametikohal, ei oleks kaebajale lisasõidukulusid tekkinud.
46. Vastustaja leiab, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 2 3-15-598 Vastustaja on kaebajale ebapiisavalt kaalutletud haldusakti väljaandmise tagajärjel tekitatud kahju kõrvaldanud riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 6 sätestatud viisil. PPA peadirektor andis
47. juulil 2014 välja käskkirjaga nr 1.9-5/1016t, millega määrati taotluse esitaja Jõhvi arestikambri vanema ülesannetesse ajavahemikuks
48. –
49. juuli 2014 ning
50. august –
51. september
52. Samal kuupäeval andis peadirektor välja ka käskkirja nr 1.9-2/1119p, millega kehtestati kaebajale tagasiulatuvalt alates
53. jaanuarist 2013 palgatingimused (tl 32). Sealhulgas arvestati käskkirja p 3 alusel välja saamata jäänud palk perioodi
54. jaanuar 2013 –
55. juuni 2014 eest kokku 4834 eurot 72 senti (tl 33), millest pärast seaduses sätestatud maksude mahaarvamist maksti kaebajale välja netosummas 3696 eurot 90 senti. Eeltoodut arvesse võttes on vastustaja võimaliku kahju kõrvaldanud. Kui isik eeldas, et tema teenistuskoha asukoha muutumine võib kaasa tuua täiendavaid kulutusi, siis ei seisne kahju vältimine mitte haldusakti vaidlustamises, vaid reaalsetes tegevustes sõidukulude vähendamise tagamiseks. Kaebajal puudus vajadus igapäevaselt sõiduks tööle ja koju isiklikku sõiduautot kasutada. Vaidlusalusel perioodil oli Jõhvi arestikambri töötajatel võimalik Rahu 38 hoone juurest teenistuskohta ja tagasi sõita arestimaja mikrobussiga. Miks kaebaja ei kasutanud võimalust teenistussõidukiga töökohta ja tagasi sõita, ei ole isik põhjendanud. Paljud prefektuuri teenistujad kasutavad soodsate ilmaolude korral sõiduks tööle ja tagasi jalgratast. Eeldades, et kaebaja üldfüüsiline ettevalmistus vastas politsei ja piirivalveseaduse (PPVS) § 39 lg-s 1 sätestatud politseiametniku kutsesobivuse nõuetele, ei saanud rattasõit talle olla ebamõistlikult koormav. Seega ei ole kaebaja täitnud RVastS § 7 lgs 1 sätestatud kohustust kahju vältida ning tal puudub õigus kahju hüvitamist nõuda. Avaliku teenistuse ja tööõiguse põhimõtete kohaselt ei eelda teenistus- või tööülesannete täitmise koha muutmine kohaliku omavalitsusüksuse piires isiku nõusolekut ning tööl käimisega seotud kulud on jäetud isiku enda kanda. Kui ühele töötajale võimaldataks sama asula piires tööle ja koju sõitmise kulude hüvitamist, oleks tegemist teiste töötajate ebavõrdse kohtlemisega ning selline hüve kvalifitseerub maksuseaduste mõistes erisoodustuse alla. Kaebaja nõue on vastuolus politseiametnikule politsei ja piirivalve seaduses alusel kehtestatud sõidukulude kompenseerimise põhimõtetega.
56. Kaebaja esitas vastuväite vastustaja vastusele, mille kohaselt on väide, et kaebajal oli võimalik kasutada arestimaja mikrobussi, vastuolus politseisõidukite kasutamise korra ja üldise avaliku teenistuse põhimõttega, kus isiku tööl käimisega seotud kulud on jäetud isiku enda kanda. Arestimaja kasutuses olnud buss oli spetsiaalselt ümberehitatud kinnipeetute transportimiseks. Vastustaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et politseisõidukit oleks töötaja võinud kasutada tööle sõitmiseks. Täiesti kohatu on vastustaja poolt väita, et tööle sõitmiseks oleks saanud kasutada jalgratast. Tegemist ei oleks ebavõrdse kohtlemisega kahju hüvitamisel, kuna ühtegi teist ametnikku ei ole õigusvastaselt teisele ametikohale üle viidud. Ühe kilomeetri hüvitis 0,40 eurot ei ole kindlasti ebamõistlik, kuna kaebaja on isegi suuremat kahju kandnud kui antud juhul hüvitisena nõuab. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
57. Kaebaja esitas kohtule kaebuse PPA
58. veebruari
59. a vastuse nr 1.9-9/161784-15 tühistamiseks ning varalise kahju hüvitamiseks summas 1270 eurot 80 senti. 3 3-15-598
60. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
61. Vaidlust pole selles, et kaebaja viidi alates
62. detsembrist 2012 õigusvastaselt PPA
63. novembri
64. a käskkirjaga nr 1.9-2/2141p üle PPA Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Jõhvi arestikambri vanema ametikohale. Vaidlust pole ka selle üle, et Jõhvi arestikambri vanema ülesandeid tuli täita aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi. Kaebaja töötas kuni
65. detsembrini 2012 Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse juhi ametikohal aadressil Rahu 38, Jõhvi. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ajavahemikul
66. detsember 2012 kuni
67. juuli 2014 lisasõidukulude näol tekkinud varaline kahju 1270 eurot 80 senti kuulub hüvitamisele. Kaebaja leiab, et kui PPA ei oleks rikkunud kaebaja õigusi ja kaebaja oleks saanud täita tööülesandeid liiklusjärelevalve talituse juhi ametikohal, ei oleks kaebajale lisasõidukulusid tekkinud.
68. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalikõiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
69. Jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-12-2481 on kindlaks tehtud PPA
70. novembri
71. a käskkirja nr 1.9-2/2141p õigusvastasus. Kohus ei saa käesolevas kahju hüvitamise asjas anda PPA
72. novembri
73. a käskkirjale teistsugust hinnangut, kui seda tegi ringkonnakohus
74. märtsi
75. a otsuses. Seega on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes.
76. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas PPA õigusvastase haldusaktiga rikuti ********i subjektiivseid õigusi. Kui isikul subjektiivne õigus puudub või kui seda ei ole rikutud, siis puudub ka hüvitamisele kuuluv kahju.
77. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt loetakse ametikoha asukohaks kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub (ATS § 26 lg 1 p 6). Järelikult ei saa lugeda ametikoha asukoha muutuseks seda, kui ametniku teenistusülesannete täitmise asukoht muutub ühe kohaliku omavalitsusüksuse piires. Praeguses asjas oli kaebaja ametikoha asukoht nii enne kui ka pärast nõusolekuta üleviimist Jõhvi linn.
78. PPVS § 72 lg 1 (enne
79. aprilli 2015 kehtinud redaktsiooni kohaselt) andis politseiametnikule õiguse sõidukulude hüvitisele, sõidu eest elukohast teenistuskohta ja tagasi, kui taotleja elukohast teenistuskohta ei ole mõistliku ajagraafikuga ühistransporditeenust ning politsei ei korralda vastavat transporti. PPVS § 72 lg 2 alusel kehtestas siseminister määruse nr 88 „Politseiametniku sõidukulude kompenseerimise tingimused, ulatus ja kord“, mille § 2 sätestas, et kordonis, piiripunktis ja laeval teenivale politseiametnikule ning õhusõiduki meeskonnaliikmele ja lennutehnilisele koosseisule hüvitatakse tema kasutuses oleva sõiduauto, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses, kasutamise kulud sõiduks tema elukohast teenistuskohta ja tagasi, kui üheaegselt on täidetud 4 3-15-598 kolm tingimust: 1) politseiametniku elukohast teenistuskohta ei ole mõistliku ajagraafikuga ühistransporditeenust teenistuse korraldamiseks; 2) politseiasutus ei korralda transporti politseiametniku elukohast teenistuskohta; 3) politseiametniku elukoht ei ole teenistuskohaga samas asulas. Seejuures sätestasid sama määruse § 3 lg-d 1 ja 2, et politseiametniku sõidukuludena hüvitatakse tema tööajagraafikule vastavad sõidud, kuid mitte rohkem kui neli sõitu kuus. Ühe sõiduna käsitletakse sõitu elukohast teenistuskohta või sõitu teenistuskohast elukohta. Sõidukulude kompenseerimise arvestamise aluseks on kuni 0,26 eurot ühe kilomeetri kohta Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud ulatuses.
80. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja elukoht oli teenistuskohaga samas asulas. Kaebaja on kaebuses märkinud, et tema elukoht on ********. Seega on nii kaebaja elukohaks kui ka ametikoha asukohaks Jõhvi ning kaebaja suhtes ei kohalduks PPVS §-st 72 tulenev õigus sõidukulude kompenseerimiseks. Kulude kompenseerimise ning hüvitise maksmise eeldused ei ole täidetud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja väited PPVS § 72 lg 1 kohta ei ole asjakohased, kuna ta on taotlenud kahju hüvitamist RVastS §-de 7 ja 8 alusel. Kahju hüvitamise õigusele on omane sekundaarne iseloom, mis väljendub selles, et kahju hüvitamise õigus ei kujuta endast iseseisvat õigushüve, vaid ta peab olema seotud mõne teise (põhi-)õigusega, sest alles teise õiguse rikkumine saab kaasa tuua kahju hüvitamise nõudeõiguse. Seepärast tuleb isiku subjektiivse õiguse rikkumine tuvastada mitte riigivastutusnormide, vaid muude materiaalõiguse normide alusel (E. Andresen, „Õppematerjal kohtunikele. Riigivastutus.“, Tartu 2009, lk 33).
81. Kohus leiab eelnevale tuginedes, et ********i subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning seetõttu puudub alus kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Kuna varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus on täitmata, jätab kohus tähelepanuta menetlusosaliste väited kahju tekitamise, põhjusliku seose ja esmaste õiguskaitsevahendite ammendatusse kohta. Kohus jätab ********i kaebuse rahuldamata.
82. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtul enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (

§ 109lg 1).

Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 5