Tsiviilasi nr: 2-15-19345 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2016, Tallinn Tsiviilasja
§ 162
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 162
lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
- Töösuhe on alluvussuhe, kus töötaja on nõrgem pool. Kuigi töötajal puudus kõnesoleval juhul seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, saab esitatud asjaolude põhjal väita, et ka tööandja käitumine töötaja suhtes ei olnud igakülgselt korrektne ja lugupidav. Tegemist ei olnud tööandja jaoks õiguslikult keeruka olukorraga, mistõttu võinuks selle lahendada läbirääkimiste teel või töövaidluskomisjonis, seega oluliselt vähem kulukal viisil kui kohtumenetlus. Hageja kohtumenetluses tehtud kompromissettepanek viitab tööandja soovile kostjale mitte enam väljamakseid teha ja tasaarvestada töötaja lõpparve menetluskulude nõudega, mis võis olla ka kohtusse pöördumise üheks põhjuseks.
- Eeltoodust tulenevalt peab kohus õiglaseks, et oma õiguskulud kannab kumbki pool ise. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja tasumisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
- Apellant vaidlustab kohtuotsuse osas, millega maakohus jättis apellandi lepingulise esindaja kulud vastustajalt välja mõistmata. Antud juhul puuduvad sellised äärmuslikud ja erakordsed asjaolud, mis annaksid aluse kalduda kõrvale menetluskulude jaotamise üldisest põhimõttest. Kui lugeda kohtu poolt esile toodud asjaolu (alluvussuhe) aga erandlikuks, siis saaks alati töötaja puhul jätta tööandja poolt oma õiguste kaitsmiseks tehtud kulutused tööandja kanda.
- Asjaolu, et tegemist on töösuhtest tuleneva vaidlusega ei anna alust
§ 162lg 4 kohaldamiseks.
Teise põhjusena on välja toodud asjaolu, et tööandja oleks võinud lahendada vaidluse läbirääkimiste teel või töövaidluskomisjonis, seega vähem kulukal viisil. Poolte vahel ei polnud võimalik vaidlust lahendada läbirääkimistega, kuna kostja vaidles hagile vastu.
- Tööandja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse, kuna koheselt peale töölepingu ülesütlemise avalduse esitamist ja enne kohtusse pöördumist oli töötaja nimel peetud suhtlust juba töötaja valitud juristi vahendamisel, kes jätkas töötaja esindamist ka maakohtus. Tööandja oli sunnitud vaidlustama ülesütlemise, sest selle kehtima jäämisel tulnuks tööandjal tasuda töötajale 3 kuu keskmise suuruse töötasu hüvitis. Asjaolu, et tööandja valis vaidluse lahendamiseks maakohtu, mitte töövaidluskomisjoni, ei muuda kulude tekkimist ega muuda seda kostja jaoks äärmiselt ebaõiglaseks.
- Kogu ajakulu 20 töötunni ulatuses on vajalik ja põhjendatud, lepingulise esindaja tunnihind tavapärane. Apellant palub tühistada maakohtu otsuse vaidlustatud osas ning teha uus otsus, millega kostjalt mõistetakse hageja kasuks lepingulise esindaja kulu 2 000 euro ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele
- Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-15-19345 Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 17.06.2016 otsus tuleb osaliselt menetluskulude, so õigusabikulude jaotuse osas tühistada. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 17.06.2016 otsus muutmata. Ringkonnakohus saab teha menetluskulude, so õigusabikulude jaotuse osas uue otsuse, millega jätab F OÜ õigusabikulud JV kanda, menetluskulude, so õigusabikulude rahalise kindlaksmääramise osas tuleb saata asi tagasi samale maakohtule uueks arutamiseks. F OÜ apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
- Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas vaid osaliselt, so õigusabikulude jaotuse osas. Kuna muus osas menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist vaidlustatud ei ole, siis ülejäänud osas juhindudes
§ 651lg-st 1 ringkonnakohus maakohtu seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
22. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas tuleb kohaldada
§ 162
lg-t 4, mille järgi on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna
ei sätesta töövaidluse lahendamisel menetluskulude jaotamise erisust, tuleb sellise vaidluse korral arvestada menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid. 23. Selleks, et kohaldada
§ 162
lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa seisukohast, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras või, et hageja oleks pidanud pöörduma töövaidluskomisjoni. Käesolevast asjast ei nähtu ka seda, et vaidluse oleks võinud kohtuvälises korras lahendada, sest menetluses vaidles kostja hagile vastu.
§ 3
lg 3 järgi seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kuna käesoleva asja kohtueelse menetluse läbimist seadus ette ei näe, ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud vaidluse lahendamiseks pöörduma töövaidluskomisjoni. 24. Maakohtu otsuse kohaselt hagi rahuldati.
§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Seega tuleb hageja õigusabikulud maakohtus jätta kostja kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest alternatiivselt ei soovinud hageja asja tagasisaatmist maakohtule uueks arutamiseks vaidlustatud osas, siis arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust tuleb F OÜ menetluskulud ringkonnakohtus jätta 90 % ulatuses JV (V) kanda, ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 5
(5)