KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2016, Tallinn Kohtuasja number 2-16-13940 Kohtuasi Sihtasutus
) § 533 lg-te 1 ja 2,
§ 534ja Ps
AS § 13 lg 1 kohaselt puudub pädevus. Taotluse esitamise õigus on haigla pea- või ülemarstil või nende äraolekul valvearstil, kuid mitte psühhiaatriakliiniku juhatajal. Vastused määruskaebusele
- Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Tahtest olenematu ravi esmaseks eesmärgiks on ennetada isiku enda või teiste isikute elu või tervist kahjustaval viisil käitumist. Praegusel juhul on isiku psüühilise tervise seisundi halvenemine juba toimunud. Skisofreenia ravita jäämise tagajärjel on haigus süvenenud ja kujunenud kognitiivne düsfunktsioon, farmakoloogilisele ravile halvasti alluv haigusseisund ning töövõime ja sotsiaalse toimetuleku ilmsed raskused. Kohatu on määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt on taotluse esitanud isik, kellel puudub vastav pädevus, sest psühhiaatriakliiniku juhataja on psühhiaatriahaigla pea- või ülemarst.
- Pärnu linn oli seisukohal, et tahtest olenematu ravi kohaldamine oli põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isik on haigusteadvuseta ja ei tule iseseisvalt toime ravimite manustamisega. Samuti kujutab ta ohtu nii endale kui ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
§ 659
ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning
§ 659
ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.
§ 534
lg 1 järgi võib isiku esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada kinnisesse asutusse, kui ilmselt on täidetud kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Vastavalt PsAS § 11 lg-le 1 võetakse isik tahte vastaselt vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui korraga esinevad kolm eeldust:
(1)isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida,
(2)haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja
(3)muu psühhiaatriline abi 3 ei ole küllaldane. Määruskaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla kahe esimese eelduse esinemise. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et puudutatud isik on terve ja ei ole ohtlik, mistõttu ei ole tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused täidetud. Nimetatud seisukohad lähevad vastuollu kohtuasja materjalidega, sh psühhiaatri arvamusega (tl 22-23, 32-33). Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei lükka ümber raviasutuse psühhiaatrite poolt esitatud andmeid, mille kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – paranoiline skisofreenia, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Raviarstide arvamustest nähtuvalt võib puudutatud isik ravita jäämisel olla ohtlik nii iseendale kui teistele. Maakohus on määruses toonud välja, et paranoidsele skisofreeniale iseloomulike luulude tõttu on puudutatud isiku arusaam ümbritsevast tegelikkusest moonutatud, mistõttu ta ei reageeri tekkivatele olukordadele adekvaatselt ja on kergesti ärrituv ning agressiivne. Vastuseks määruskaebuses esitatule, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku ühtegi vägivallaakti fikseeritud, märgib ringkonnakohus, et isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ei pea ära ootama, kuni isik on ravimata haigusest tingitud käitumise ja tegevusega tekitanud pöördumatuid tagajärgi nii endale kui ka naabrite elule.
§ 534lg 5 teise lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui:
(1)isik on ära kuulatud ja
(2)see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kohtuasja materjalidest nähtub, et isik oli ära kuulatud (tl 30-32) ning esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamine oli psühhiaatri arvates ilmselgelt vajalik (tl 22-23, 3233). Seega olid täidetud
§ 534
lg 5 teisest lausest tulenevad formaalsed eeldused esialgse õiguskaitse pikendamiseks kuni 40 päevani. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti, et määruskaebuse esitaja suhtes on täidetud nii esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused
§ 534lg 1 ja Ps
AS § 11 lg 1 mõttes, kui ka esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise eeldused
§ 534lg 5 mõttes.
Vastaseks määruskaebuses esitatud väitele, mille kohaselt on esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse esitanud selleks õigust mitteomav isik, märgib ringkonnakohus, et PsAS § 13 lg-s 1 nimetatud haigla pea- või ülemarst on üldnimetus. Ka psühhiaatriakliiniku juhataja võib sõltumata ametinimetuse valikust olla haigla pea- või ülemarst PsAS § 13 lg 1 tähenduses ja tal oli pädevus taotluse esitamiseks. 9.
§ 172
lg-st 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4