KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-3396 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2016. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi J. M.-K.i hagi OÜ Agamiks vastu tö

§ 24lg 4 ja 5 J.

M.-K.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks. HAGEJA NÕUE

1. Maakohtus jäi hageja oma nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista vähem makstud töötasu 273 eurot. J. M.-K. selgitas, et 2015.a aasta novembrikuu eest maksti talle põhipalgast vähem 273 eurot. Hageja tegi tööd 105 tundi, olenemata sellest, et viibis ka haiguslehel. Hagejale ei selgitatud, kuidas tehti arvestused, samuti ei esitanud tööandja 2 palgalipikuid. Hageja küsis tööandjalt palga arvestuse väljatrükki, kuid seda talle ei antud. Töötajad ise arvestasid vihikusse oma töötunnid kuu lõpus. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja leiab, et töövaidluskomisjon mõistis alusetult tööandjalt välja hageja kasuks 273 eurot saamata jäänud töötasu. OÜ Agamiks ja J. M.-K. sõlmisid 25.06.2015.a töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle kostjale kuuluvas lemmikloomatarvete kaupluses klienditeenindajana. Hageja kohustus töötama 40 tundi nädalas vastavalt graafikule summeeritud neljakuulise arvestusperioodi lõikes põhipalgaga 2, 80 eurot tunnis, millele lisandub lisatasu kuni 1, 40 eurot kasumiplaani täitmise korral. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 24.11.2015.a TLS § 88 lg 1 p 3 ja 7 alusel erakorraliselt üles kuna hageja süstemaatiliselt hilines, lahkus töölt ettenähtust varem või sulges kaupluse puhkepausiks ettenähtud aega ületades ning jättis tööle mitteilmumisest tööandja õigeaegselt teavitamata. OÜ Agamiks esitas maakohtule taotluse J. M.-K.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni rahuldatud osas – so saamata jäänud töötasu 273 euro nõudes. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et 273 eurot on arvestatud vastavalt reaalselt töötatud tundide arvule. Kui eelmine summmeerimisse periood lõppes 25.10.2015.a ja sellest ajast algas järgmine periood, siis töötajaga lõpetati töösuhe summeerimisaja kestel. Neljakuulise perioodi jooksul jaguneb tööaeg ebavõrdselt (kuude lõikes). Ühes kuus võib olla normtundidest vähem tunde ja teises normtundidest rohkem tunde. Arvestusperioodi lõpus peab normtundide arv vastama seaduses ettenähtud normtundide arvule. Tööaja ja –tasu arvestuse esitas tööandja juba töövaidluskomisjonile. Töötajale maksti vaidlusaluse novembrikuu eest nii põhi- kui lisatasu vastavalt töötatud tundide arvule, millest arvestati maha ekslikult makstud 76, 96 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - OÜ Agamiks ja J. M.-K. sõlmisid 25.06.2015.a töölepingu (tl 43); - OÜ Agamiks ütles 24.11.2015.a töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 ja 7 alusel erakorraliselt üles (tl 44)
5. Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon rahuldas 02.02.2016.a otsusega J. M.-K.i avalduse osaliselt - saamata töötasu 273 euro osas. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata avaldaja nõuded: 25.06.2015.a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks; hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1 980, 50 euro väljamõistmiseks; saamata jäänud puhkusehüvitise 90, 34 euro väljamõistmiseks; viivise väljamõistmiseks (tl 8-12). Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (

) § 24 lg 1 sätestab, töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda et 3 sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

§ 24

lg 3 esimese lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Avaldaja (J. M.-K.) ei esitanud kohtule hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas.

§ 25

lg 1 teisest lausest tulenevalt jõustub töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Töövaidluskomisjoni otsus jõustus rahuldamata jäetud osas.

§ 24

lg 4 esimene lause sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool (käesoleval juhul OÜ Agamiks) esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

§ 24

lg 4 teisest lausest tulenevalt on sel juhul hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik (käesoleval juhul J. M.-K.) ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. OÜ Agamiks esitas maakohtule taotluse J. M.-K.i töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni rahuldatud osas – so saamata jäänud töötasu 273 euro nõudes.

1. Poolte vahel on vaidlus selles, kas novembri 2015.a eest on J. M. –K.il saamata töötasu. Hageja on seisukohal, et viidatud kuu eest on ta põhitöötasu saanud 273 eurot vähem. Kostja on seisukohal, et hagejale on kõik tasuda välja makstud.
2. Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Eeldatakse, et töötaja teeb tööd 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) so 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 1 ja 2) Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul (TLS § 43 lg 3) TLS § 5 lg 1 sätestab kirjaliku töölepingu kohustuslike tingimustena, millest töötajat tuleb teavitada, muuhulgas: töötasu suurus, arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, tööaeg. Eeltoodud tingimused on toodud poolte vahel sõlmitud töölepingu p-des 4 ja
4. Pooled ei vaidle selle üle, et novembris 2015 töötas hageja 105 töötundi (tl TVK toimik lk 55, tl 56). Hageja töötasu arvestus novembrikuu 2015 eest, võttes aluseks 105 töötatud tundi, on esitatud TVK toimik lk
5. Hageja väitis kohtuistungil, et 273 eurot on vähem makstud põhitasu arvelt (tl 55 pöördel) Kohus eeltooduga ei nõustu. Võttes aluseks poolte vahel sõlmitud töölepingu p 5.1, oli hagejal õigus 2015.a novembrikuus töötatud 105 töötunni eest saada põhipalka 2,80 x 105 = 294 eurot. Eeltoodu on õigesti kajastatud töötasu arvestuse lehel (TVK toimik lk 55). Lisaks on töötajale arvestatud lisatasu 117 eurot vastavalt töölepingu p 5.2 Novembrikuu töötasu koos puhkuse kompensatsiooniga on J. M.-K.ile üle kantud /laekunud ( tl 45). 4
6. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
7. Arvestades hagi hinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad seega hageja kanda. Kostja esindaja palub hagejalt välja mõista TsMS § 162 lg 2 ja § 144 p 2 alusel sõidukulu 30 eurot (kuludokument tl 58). Kostja esindaja taotlus on põhjendatud. Kohus mõistab hagejalt kostja kantud menetluskulu katteks 30 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5