Obsah (5)
§ 113§ 1033§ 110§ 389§ 33KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 28.09.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-2814
§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
- Asjas ei ole vaidlust ja kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et XXX asuv XXX (registriosa nr XXXXXXX) kuulub omandiõiguse alusel hagejale. Samuti ei ole vaidlust selles, et 05.06.2011 hageja ise andis kinnistu valduse kostjatele. Asjas esitatud tõenditega on ümber lükatud hageja väited poolte vahel üürisuhte olemasolu kohta. Tõendatud on, et poolte tegelik ühine tahe oli sõlmida vaidlusaluse kinnistu müügileping. On tõendatud, et kostjad said hagejalt kinnistu valduse poolte vahel 05.06.2011 sõlmitud kinnistu lihtkirjaliku müügikokkuleppe, mitte üürisuhte, alusel. Hageja ja kostjate vahel on tühise tehingu tagasitäitmise võlasuhe. Tühise tehingu alusel saadud valdus on õigusliku aluseta. Pooled kohtuistungil välistasid hageja poolt 05.06.2011 kostjatele antud kirjaliku teatise käsitamist eraldiseisva tasuta kasutamise kokkuleppena. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud kinnistu valdamiseks muu õigusliku aluse olemasolu ning kostjate valdus on AÕS § 80 lg 2 tähenduses ebaseaduslik.
- Puudub alus seada kostjate väljatõstmist sõltuvusse kostjate poolt tühise tehingu alusel hagejale tasutud ostuhinna maksete tagastamisega ja/või kostja poolt kinnistule tehtud kulude hüvitamisega vastavalt
§ 1033lg-le 2.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
- Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
- Lihtkirjalik ostu-müügileping ja kinnistu valduse üleandmise kokkulepe on kaks erinevat tehingut või on tegemist ühe tehingu erinevate osadega (TsÜS § 85). Hageja on 06.06.2016 kohtuistungil kinnitanud, et lisaks müügilepingule oli poolte vahel veel suuline kokkulepe. Hageja andis kostjatele „õiguse toimetada seal maa peal“. Hageja 05.06.2011 kinnitus tõendab, et pooled sõlmisid eraldi valduse üleandmise kokkuleppe teadmises, et müügileping on tühine.
- Valduse üleandmise kokkulepe on sisuliselt tähtajatu tasuta kasutamise leping. Seda lepingut ei ole üles öeldud, leping on kehtiv. Hageja pahausksest käitumisest tulenevalt on kostjatel õigus kinnistule tehtud parenduste, alusetult makstud ostuhinna ja intressi nõuete rahuldamiseni keelduda valduse üleandmisest (
§ 110lg 1).
Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
- TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli 3
(5)õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellandid maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist 14. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seisukohaks, nagu oleks poolte vahel sõlmitud tähtajatu tasuta kasutamise leping.
§ 389
kohaselt kohustub tasuta kasutamise lepinguga üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on tasuta kasutamise lepingu tuvastamiseks vajalikud asjaolud esile toomata ja tõendamata. Kaebuse väide, mille kohaselt hageja on kinnitanud suulise kokkuleppe olemasolu kinnisasja kasutamiseks, on ekslik. 06.06.2016 kohtuistungi protokolli (kd II tl 26) kohaselt kinnitas hageja suulise müügikokkuleppe olemasolu. Hageja avaldus kinnitab, et hageja andis valduse kostjatele üle ainult seoses müügilepinguga. Kaebuse väide, et tasuta kasutamise leping on müügilepingust osa, mis ei ole tühine (TsÜS § 85), on ekslik. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest järelduks, et hageja oleks andnud kinnisasja kostjate kasutusse ka müügilepinguta. Maakohus on teinud õigesti järelduse, et kostjad said hagejalt kinnistu valduse poolte vahel 05.06.2011 sõlmitud kinnistu müügiks sõlmitud kokkuleppe alusel. Olenemata sellest, kas eelnimetatud kokkulepet käsitleda eellepinguna või kohustustehinguna, on tegemist AÕS § 119 lg 1,
§ 33lg 2 ja Ts
ÜS § 83 lg 1 järgi tühise tehinguga.
- Valduse üleandmise kokkulepe ei saa iseenesest olla AÕS § 34 lg 1 tähenduses valduse õiguslik alus, mis võimaldaks pidada valdust seaduslikuks. Valduse üleandmise kokkulepe võimaldaks üksnes järeldust, et valdust ei omandatud omavoliliselt.
- Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kostjatel on
§ 110
lg 1 alusel õigus kinnisasjale tehtud parenduste, alusetult makstud ostuhinna ja intressi nõuete rahuldamiseni hageja poolt keelduda valduse üleandmisest, ei anna alust jätta hagi rahuldamata.
§ 110
lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kostjad on maakohtu menetluses küll korduvalt väitnud, et neil on hageja vastu rahalisi nõudeid, kuid nad ei ole esile toonud nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja suurust.
§ 110
lg 1 kohaldamiseks pidid kostjad esile tooma oma nõuete alused, täpse suuruse ja selle, et nende nõuded on muutunud sissenõutavaks. Ka apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud väidetavate kostjate nõuetega seotud asjaolusid, mille tuvastamist kostjad apellatsioonimenetluses võiksid soovida, ega põhjendust, millisel alusel võiks ringkonnakohus apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid tuvastada. 17. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kostjate kanda. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kalduda kõrvale TsMS § 165 4
(5)lg 1 esimeses lauses sätestatud põhimõttest, millest tulenevalt kannavad kostjad menetluskulud võrdsetes osades. 18. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas ringkonnakohtu menetluses lepinguline esindaja advokaat Marko Tammann. Esitatud taotluse järgi kulutas hageja esindaja kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumisele ning õigusliku seisukoha kujundamisele 1 tunni ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 4 tundi. Kokku 5 tundi. Kostjad pidasid ajakulu ülepaisutatuks. Kolleegium leiab, et hageja (vastustaja) ajakulu on vaidluse asjaolusid ja esitatud menetlusdokumente arvestades vajalik ja põhjendatud. Vastustaja esindaja tunnitasu on taotluse kohaselt 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 600 eurot võrdsetes osades ehk 300 eurot kummaltki kostjalt. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(5)