KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-5663 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kriminaal

§ 238

lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti E. Maisovi kinnipidamise päev, s.o

1. juuni
2. Maakohus kohaldas E. Maisovile tõkendina vahistamist ja võttis ta kohtusaalist vahi alla. Samuti mõistis maakohus temalt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 418,5 eurot. 3.
3. Maakohus leidis, et E. Maisovile süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti R AS-i avaldusega. Need tõendid riimuvad omavahel. Kohus tuvastas ka selle, et E. Maisov on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud E. Maisovi teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
4. E. Maisovile karistust mõistes leidis maakohus, et tema süü ei ole suur. Süüd raskendavad asjaolud puuduvad, süüd kergendab aga tema puhtsüdamlik kahetsus. E. Maisovi karistamine rahalise karistusega on tulenevalt karistuse eesmärkidest ja tema isikust välistatud, mistõttu tuleb teda karistada vangistusega. Kokkuvõttes pidas maakohus kohaseks karistuseks sanktsiooni alammäärale lähedast, 6 kuu pikkust vangistust, mida

§ 238lg 2 alusel tuleb kergendada 1/3 võrra.

Karistuse asendamist üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks, leides, et E. Maisov ei sobiv isik üldkasulikku tööd tegema. Kohus leiab, et tulenevalt eripreventiivsetest kaalutlustest on E. Maisovi suhtes võimalik saavutada karistuse eesmärk vaid temale reaalset vangistust mõistes. 3.

1. Maakohus võttis E. Maisovi kohtusaalist vahi alla. Ühtlasi mõistis maakohus temalt 12 kuu jooksul ositi välja menetluskulud.
2. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist E. Maisovile mõistetud karistuse osas ja talle kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et E. Maisovile mõistetud karistus ei vasta tema teo raskusele. On põhjendamatu karistada E. Maisovit reaalse vangistusega ning väita, nagu ei suudaks ta vabaduses õiguskuulekalt elada. Kaitsja arvates ei nähtu, et maakohus oleks E. Maisovile karistust mõistes võtnud tegelikult 2 arvesse kergendava asjaoluna tuvastatud puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti ei ole maakohus tuvastanud kergendava asjaoluna seda, et süüdistatav tunnistas täielikult oma süüd. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

1. Kriminaalkolleegium leiab, et E. Maisovi kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
2. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse kergendamiseks on perspektiivitu. E. Maisovile varguse eest mõistetud karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. E. Maisov on kriminaalkorras süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ka varem karistatud. Tema süü on maakohus asjakohaselt hinnanud väikseks, kuid seda just KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis. Sestap on asjakohatu välja tuua ka konkreetsel juhtumil varastada püütu väikest väärtust. Karistuse raskus on proportsioonis süüdistatava süüga, arvestatud on tema isikut ja õiguskorra kaitsmise huve, samuti seda, et tuvastamist pole leidnud süüd raskendavaid asjaolusid ja tuvastatud on süüd kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlik kahetsus. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse osas põhjendatud järeldusele.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada.

§-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb 3 apellatsioonimenetluses muutmata. Seega süüdistatava enda kanda. jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu /allkirjastatud digitaalselt/ 4