← Eesti

2-14-58117/32

Obsah (5)§ 113§ 219§ 220§ 221§ 223

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Reet Allikvere, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 21.07.2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

  1. 07.03.2014 hageja müüs ja kostja ostis erinevaid ehitusmaterjale. Hageja koostas müüdud materjalide kohta kostjale arve nr 1444449, milles oli märgitud maksetähtaeg 06.04.2014, ja edastas arve kostjale. Müüdud kauba maksumus oli 3334,17 eurot. Kuna kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, edastas hageja tasumata arve kohta 14.04.2014 päringu. Hageja päringule vastuseks teatas kostja 16.04.2014, et loodetavasti tasutakse arve hiljemalt 20.04.
  2. 22.04.2014 lubas kostja tasuda arve kohe kui laekuvad rahalised vahendid. Kostja on oma käitumisega kinnitanud kauba kättesaamist ja rahalist kohustust. Kostja vastuväited
  3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei pidanud arvet tasuma, sest kostja nõue hageja vastu ületab hagi mitmekordselt. Hageja ebakvaliteetsest materjali tarnimisest tekitatud kahju on 21 581 eurot. Kostja märkis 26.05.2014 reklamatsioonis hagejale, et kostja klient keeldub arveid maksmast enne, kui reklamatsioonis nimetatud summa saab makstud. Kostja tasaarvestab hageja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  4. 22.01.2015 esitas kostja vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 17 225,27 eurot.
  5. Hageja müüs kostjale vastavalt arve-saatelehele nr 1344176 siberi lehisest välisvoodrilaudu, millest valmistati Norras asuvale hoonele 2014 aasta jaanuaris välisvooder. 1802.2014 saatis klient kostjale info koos fotodega selle kohta, et hageja 2

(6)tarnitud maja välisvooder tuleb välja vahetada, kuna see ei vasta kvaliteedinõuetele, on katkine ja pragunenud. Hagejale saadeti reklamatsioon 26.05.2014 selle kohta, et hoone välisvooder tuleb välja vahetada, ning tekitatud kahju arvestus. Hageja ei reageerinud kostja nõudele. Kostjale müüdud ebakvaliteetsest materjalist tekkinud kahju on asendusmaterjali kulu 5280,62 eurot, transpordikulu 2580 eurot, laudise vahetamise lisatööde kulu 11 335,49 eurot ja parandustööde tegemiseks töömeeste majutuse kulu 1363,33 eurot, kokku 20 559,44 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
  1. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitatud asjaolud on tõendamata. Hageja kohustuseks ei olnud lehisest välisvoodriga maja tarnimine ega lehisest voodrilaua müük. Hageja müüs lehisest saematerjali. Kostja peab esitama oma nõude isiku vastu, kes hageja materjalist voodrilaua valmistas. Kostja ei ole põhjendanud, miks kasutati saematerjali, mis oli puudusega. Kuna kostja võttis voodrilaudade valmistajalt hageja saematerjalist valmistatud voodrilauad vastu ja viis need Norrasse, oli kaup kostjale sobiv. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
  2. Harju Maakohus 12.02.2016 otsusega rahuldas hagi, mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 3334,17 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 28.09.2014

§ 113lg 1 sätestatud määras ning jättis vastuhagi rahuldamata.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks 1125 eurot.

  1. Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja müüs kostjale siberi lehisest saematerjali vastavalt arve-saatelehele nr 1344176 (arve kuupäev 13.12.2013), millele oli märgitud reklamatsioonide esitamise tähtaeg 14 päeva alates kauba vastuvõtmisest. Kostja 26.05.2014 reklamatsiooni kohaselt sai kostja tarne kätte 13.01.2014 (tlk 42). Vaidlust ei ole, et kostja on vastava müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses.
  2. Kostja on kaotanud õiguse materjali väidetavale ebakvaliteetsusele tugineda (

§ 219lg 1, § 220 lg 1, lg 3).

Tulenevalt

§ 219

lg-st 1 pidi kostja materjali lepingutingimustele mittevastavusest teada saama viivitamatult ja hagejat teavitama mõistliku aja jooksul (arve-saatelehe kohaselt 14 päeva jooksul). Kostja aga teatas materjali lepingutingimustele mittevastavusest alles 26.05.2014 ehk rohkem kui viis kuud hiljem ja seega mitte mõistliku aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt ei või kostja materjali lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja kostja vastuhagi on alusetu.

  1. Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja müüs ja kostja ostis 07.03.2014 erinevaid ehitusmaterjale. Ostetud materjalide kohta koostas ja edastas hageja kostjale arve nr 1444449, milles oli toodud ära maksetähtaeg 06.04.
  2. Müüdud kauba maksumuseks on 3334,17 eurot. Kuna kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, edastas hageja tasumata arve kohta e-mailiga 14.04.2014 päringu. Hageja päringule vastuseks teatas kostja 16.04.2014, et loodetavasti tasutakse arve hiljemalt 20.04.
  3. 22.04.2014 saatis kostja hagejale e-kirja, milles vabandas täitmata kohustuse eest ning lubas tasuda kohe kui neile laekuvad rahalised vahendid.
  4. Kostjal ei ole nõuet, millega hageja nõuet tasaarvestada. Kuivõrd kostja hageja nõudele muid vastuväiteid peale tasaarvestuse ei esitanud ja on kinnitanud hageja nõude aluseks oleva arve tasumata jätmist, kuulub hagi rahuldamisele. 3

(6)Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
  2. Maakohus ei ole aru saanud, et saematerjalist tehaksegi voodrilauda. Maakohus ei ole otsuses sisuliselt tõendeid hinnanud. 22.10.2015 esitatud kostja endise töötaja TK kiri tõendab, et tarnitud lehisega olid suured probleemid, tegemist oli liigniiske toorikuga, kohati oli materjal katkine-praguline. Töötleja vastas, et nad pidid tegema kliendi materjalist lauad, mille puhul nad tooriku kvaliteeti kontrollida ei suutnud, toorik oli seestpoolt märg. Hageja personalijuht-pearaamatupidaja IP 22.04.2014 kogutud info kohaselt oli lehise toorik madala kvaliteediga.
  3. Maakohus on jätnud otsuses kohaldamata

§ 220

lg 3 teise lause, mille kohaselt juhul, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju. Antud juhul oligi tegemist sellise olukorraga. Kostja on alandanud ostuhinda ja teinud tasaarvestuse. 15. Hageja oli materjali ebakvaliteetsusest teadlik juba seda kostjale üle andes (

§ 221

). Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja pretensioonis nimetatud müüdud saematerjali puuduste osas. Kostjale müüdud asja parandamine ei olnud võimalik ja ebaõnnestus (

§ 223lg 1).

Vastustaja seisukoht

  1. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  3. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide olulist rikkumised, mis oleks tinginud ebaõige otsuse ja annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 järgi ringkonnakohus ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal.
  4. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et maakohus ei pidanud hindama, kas hagejapoolne lepingurikkumine on tõendatud. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti

§-le 220 tuginedes leidnud, et kostja ei ole hagejale müüdud saematerjali mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatanud, mistõttu ei saa ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Apellatsioonkaebuses viidatud TK ekiri (tl 108) ja IP kogutud infost (tl 111-115) ei saa teha järeldust selle kohta, et 4

(6)hagejat oleks müüdud saematerjali mittevastavusest teavitatud varem. Apellant on maakohtu menetluses ise esile toonud, et ta sai müüdud saematerjali mittevastavusest teada 18.02.2014, kuid hagejale (müüjale) teatas ta puudusest alles 26.05.2014. Millised asjaolud takistasid teda koheselt hagejat teavitamast, kostja esile pole toonud. 20. Apellant viitas kaebuses

§ 220

lg-le 3 ja leidis, et teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, mistõttu võis ta alandada hinda või nõuda kahju hüvitamist. Samas ei ole apellant apellatsioonkaebuses ega maakohtu menetluses toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et asja mittevastavusest mõistlikul ajal teatamata jätmine oleks olnud vabandatav. Lisaks märgib kolleegium, et apellant ei ole maakohtule esitanud asjaolusid, millest võiks järeldada tema soovi ostuhinda alandada. Kogu menetluse vältel on apellant rõhutanud, et ta soovib hageja nõuet tasaarvestada kahju hüvitamise nõudega ja hagejalt välja mõista tekitatud kahju.

  1. Seda, et hageja oleks teadlik olnud müüdud saematerjali ebakvaliteetsusest selle üleandmisel, ei saa poolte poolt esitatust järeldada. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, millistest asjaoludest saaks tema poolt soovitud järelduse teha. Maakohtu menetluses ei ole kostja sellele asjaolule sõnaselgelt tuginenud, mistõttu ei saanud maakohus sellele väite osas ka otsuses seisukohta võtta. Kolleegium märgib, et poolte poolt esitatud asjaoludest nähtuvalt ei müünud hageja kostjale valmis voodrilaudu, mis osutusid ebakvaliteetseks, vaid saematerjali, millest kostja korraldusel teise äriühingu poolt valmistati Norras ehitamiseks voodrilaudu. Seega oli oluline saematerjali vastavus poolte poolt kokkulepitud tingimustele. Menetluskulud
  2. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi seoses hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmisega maakohtu menetluskulud jätnud kostja kanda. Maakohtu poolt määratud menetluskulu 1125 eurot, millest riigilõiv oli 325 eurot ja lepingulise esindaja tasu 800 eurot, on õige ja esindaja kulu vastavuses tsiviilasja keerukusega ja maakohtu menetluses tehtud toimingutega. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt diskretsiooni piiride ületamist.
  3. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellandi kanda. apellatsiooniastme
  4. Vastustaja esitas ringkonnakohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on vastustaja teinud kulutusi lepingulisele esindajale 600 eurot. Õigusteenuse osutamiseks on kulunud 6 tundi, millest 3 tundi kulus kohtuotsusega tutvumisele ja analüüsile ning 3 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Esindaja tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks, kuid menetluskulude hüvitamist on taotletud ilma käibemaksuta. Vastustajat esindas apellatsioonimenetluses lepinguline esindaja Erki Casar.
  5. TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad hüvitamisele lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium arvestab menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel vaidluse asjaolusid, õiguslikku keerukust ja menetlusdokumentide mahtu. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusega tutvumiseks on 3 tundi ilmselt ülepaisutatud, arvestades, et hageja nõude osas vaidlus puudus ja vastuhagi väiteid lepingu rikkumise kohta otsuses ei hinnatud. Kolleegium peab piisavaks 1,5 tundi. Vastustaja vastuse mahtu ja sisu arvestades oli piisav selle koostamiseks ja kohtule 5

(6)saatmiseks 2,5 tundi. Seega kokku on ajakulu 4 tundi. Kuna vastustaja on taotlenud menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta, siis tuleb välja mõista 400 eurot. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.