lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja palus hagis tuvastada, et tal on õigus pärida JK pärandit vastavalt JK 18.02.2007 kodusele testamendile. Vaidluse lahendamiseks tuli maakohtul tuvastada, kas JK on 18.02.2007 koduse testamendi allkirjastanud. Apellatsioonkaebuse peamiste väidetena heidab hageja maakohtule ette tõendite väärat hindamist ning asjas teistkordse ekspertiisi läbiviimise taotluse rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, tuginedes 25.01.2012 ekspertiisiaktis nr 11E-DK 0144, 22.05.2008 ekspertiisiaktis nr DK-0148-08/2421 ja sisuliselt ka 11.09.2015 ekspertiisiaktis nr 14E-DK0066 väljendatule, et 18.02.2007 kodusele testamendile ei ole JK allkirja andnud. Kriminaalasjas nr 1-11-5892 viidi läbi kaks ekspertiisi ning nii 25.01.2012 ekspertiisiaktis nr 11E-DK 0144 kui ka 22.05.2008 ekspertiisiaktis nr DK-0148-08/2421 väljendasid eksperdid selgelt, et 18.02.2007 kodune testament ei ole allkirjastatud JK poolt. Käesolevas tsiviilasjas viidi läbi üks ekspertiis ja 11.09.2015 ekspertiisiaktist nr 14E-DK0066 nähtuvalt jagati ekspertiisi tegemiseks kasutatud võrdlusmaterjal 3 kogumisse. Eksperdil jõudsid testamendil olevat allkirja ja erinevatesse kogumitesse kuuluvaid allkirju võrreldes järeldusele, et I kogumi allkirjad on kirjutatud ühe isiku poolt ning see isik, kes on andnud allkirjad I kogumi dokumentidele, ei ole testamenti allkirjastanud, II kogumi allkirjade osas leidsid eksperdid, et need on tõenäoliselt kirjutatud 7
lg 1 esimese lause järgi ekspertiisi teeb riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Hageja taotlusel määras kohus käesolevas tsiviilasjas käekirja ekspertiisi ning ekspertiisi läbiviijaks määrati riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert ehk Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspert. Nimetatud riiklikus ekspertiisiasutuses töötava kohtueksperdi hariduse ja pädevuse kahtluse alla seadmine hageja poolt on ringkonnakohtu arvates on alusetu. Ekspertiisi tulemused ei toetanud vaidluses hageja väiteid, kuid sellel põhjusel eksperdi pädevust vaidlustada ei ole kohane. Õige on hageja väide, et eksperdid ei oleks tohtinud ilma kohtu nõusolekuta koguda ise võrdlusmaterjali, sest
See ei tee aga käesolevas asjas antud eksperdiarvamust ebaõigeks. Harju Maakohus on 06.05.2014 määrusega saatnud ekspertiisi teostamiseks eksperdile kogu kriminaalasja toimiku nr 1-11-5892 (II kd, tlk 176 pöördel). Ekspertiisiaktist nähtub, et eksperdid kasutasid ekspertiisi teostamiseks varasemalt kriminaalasjas nr 1-11-5892 esitatud dokumente täiendava võrdlusmaterjalina. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses seadnud kahtluse alla ekspertide poolt võrdlusmaterjalidena kasutatud dokumentide autentsust. Kohtuistungil kuulati üle ekspert HR, kes andis ütlusi, selgitades ekspertiisiakti. Hageja leiab, et eksperdi poolt esitatud seisukohad ei ole arvestatavad seetõttu, et ekspertideks oli määratud kolm eksperti, kellest kaks ei osalenud istungil ja ei saanud oma seisukohta avaldada. Ringkonnakohtu arvates on hageja seisukoht vastuolus tema poolt varasemalt avaldatuga, et ta on nõus ühe eksperdi ülekuulamisega istungil (III kd, tlk 177). Seetõttu on hageja väide põhjendamatu. Hageja esitas asjas tõendina 17.12.2012 NK Ekspertiisbüroo akti nr 1014, mille kohaselt tuvastas NK JK allkirja ehtsuse kontrollimiseks teostatud uuringul, et uuringuks esitatud dokumendil “kodutestament 18.02.2007” on kujutatud allkiri, mille teostas JK ise. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette selgituskohustuse täitmata jätmist NK pädevuse tõendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja etteheide maakohtule on põhjendamatu, sest hageja ise ei lisanud aktile tõendit selle kohta, et arvamuse vormistanud isik on pädev allkirja õigsust kontrollima. Ringkonnakohtusse esitas hageja NK haridust tõendavad jm dokumendid ning neist järeldub isiku pädevus anda arvamus allkirja ehtsuse kohta. Siiski ei muuda see ringkonnakohtu arvates ebaõigeks maakohtu seisukohta, et asjatundja arvamus ei saa ümber lükata ekspertiisiaktides antud ekspertide seisukohti. 17.12.2012 NK Ekspertiisbüroo akti nr 1014 järgi oli allkirja ehtsuse kontrollimiseks esitatud võrdlusmaterjalina JK allkirjanäidised 12 lehel, kuid akti sisust nähtuvalt kasutas NK võrdleva uuringu läbiviimiseks vaid dokumente “Kokkulepe ühistegevuse kohta 05.01.2006” ja “Kreedidipanga maksekorraldus nr 0 17.02.2007” Nimetatud dokumente ei ole akti juures, mistõttu ei saa kontrollida, kas tegemist on sama võrdlusmaterjaliga, mis esitati 11.09.2015 ekspertiisiakti nr 14E-DK0066 tegemiseks. Seega on õige maakohtu seisukoht, et 17.12.2012 NK Ekspertiisbüroo aktis nr 1014 toodud lõppjäreldus ei lükka veenvalt ümber asjas esitatud ekspertiisiaktide lõppjäreldusi, kuna võrdlusmaterjalide tegelik päritolu on teadmata. 9
lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja väide, et maakohus oleks pidanud eelistama tunnistaja ütlusi ekspertiisi akti (de)le. Asjas kuulati tunnistajana üle AŠ, kelle ütluste kohaselt allkirjastas 18.02.2007 JK koduse testamendi. Maakohus leidis, et tunnistaja AŠ ütlused ei ole usutavad ega veenvad, kuna kriminaalmenetlus testamendi võltsimise kohta lõpetati tema suhtes oportuniteediga. Maakohus tõi esile, et kriminaalmenetlus lõpetati GK ja AŠ ja prokuröri vahelise kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuna nende isikute süü ei ole suur. Maakohus leidis, et kuigi GK-le ja AŠ-le etteheidetav KrK § 344 lg 1 järgne testamendi võltsimise tegu esitatud süüdistuse järgi, lõpetati oportuniteedi alusel, ei tee see olematuks vaadeldava teo toimepanemist nende poolt sõltumata sellest, et nende suhtes pole tehtud sisulist lahendit – kohtuotsust. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud hageja maakohtu järeldust selles, et viidatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamisega ei tunnistata süüdistatavaid teo toimepanemises süüdi, kuid sellisel alusel menetluse lõpetamise eelduseks on see, et teo toimepanemist süüdistatavad süüd ei eita ning nad kohustuvad kriminaalmenetluse kulud tasuma riigituludesse. Õige on samas apellatsioonkaebuse väide, et tunnistajana käesolevas asjas ütlusi andnud AŠ ei ole oma süüd kriminaalmenetluses testamendi võltsimise teos tunnistanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et tunnistaja AŠ ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu eelnimetatud põhjusel oli põhjendatud. Lisaks on AŠ andnud erinevatel aegadel temalt küsitud asjaolude kohta erinevaid ütlusi, samuti erinevad GK ja TB antud ütlused kriminaalmenetluse raames kohati AŠ ütlustest, mis täiendavalt seavad kahtluse alla AŠ antud ütluste usaldusväärsuse käesolevas asjas. 16.07.2008 tunnistajana ärakuulamisel avaldas AŠ, et ta ei mäleta, millal JK testamendile alla kirjutas, kas tema juuresolekul või hiljem. 16.07.2008 ülekuulamisel ei suutnud AŠ meelde tuletada, kas JK pani allkirja tema juuresolekul või kas JK allkiri oli testamendil juba siis, kui AŠ testamendi allkirjastas (V kd, tlk 53, tõlge 53 pöördel). 02.03.2016 toimunud istungil tunnistajana ülekuulamisel avaldas AŠ, et JK allkirjastas testamendi esimesena, st enne tunnistajaid (IV kd, tlk 94). Nimetatust nähtub, et kui umbes aasta peale testamendi väidetavat allkirjastamist AŠ ei mäletanud JK allkirja andmist, siis 9 aastat hiljem antud ütlustes mäletab, et JK allkirjastas testamendi esimesena. 26.10.2007 ülekuulamise protokollist kriminaalasjas nr 1-11-5892 nähtuvad TB ütlused, et ta ei teadnud JK, GK ja AŠ poolt testamendi allkirjastamisest, sest nende jutuajamine toimus teises toas. Hiljem ütles JK talle, et nad allkirjastasid testamendi (V kd, tlk 55 pöördel). 21.11.2007 andis TB ütlusi, et testamendist sai ta teada sama päeva õhtul (V kd, tlk 58, tõlge lk 59). 28.09.2011 kohtuistungil andis TB ütlusi, et viibis testamendi tegemise juures (V kd, tlk 65 pöördel). 02.03.2016 toimunud istungil avaldas AŠ, et TB ei viibinud testamendi allkirjastamise juures. 29.09.2011 avaldas GK, et TB sisenes tuppa ja nägi kuidas nad (JK, AŠ, GK) kolmekesi dokumenti kirjutasid (IV kd, tlk 46). Eeltoodust nähtuvalt on AŠ andnud erinevatel aegadel erinevaid ütlusi ühe ja sama asjaolu kohta, samuti ei haaku tema ütlused teiste asjas esitatud tõenditega, mistõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu seisukoht, milles ta seadis kahtluse alla AŠ ütluste usaldusväärsuse, on põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme, jättes hageja teistkordse taotluse ekspertiisi tegemiseks rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et hageja 10
lg 1 p-le 2, mille järgi võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest põhjusel, et tõendamist vajava asjaolu kohta, mille kohta tõendit tahetakse esitada, on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Nimetatud säte on mõeldud tagama menetlusökonoomiat olukorras, kus asjaolu kohta tõendite edasine kogumine oleks tarbetu ajakulu. Käesolevas asjas rahuldati hageja esimene taotlus ekspertiisi läbiviimiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei toetanud ekspertiisi tulemus hageja väiteid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti hageja teistkordse ekspertiisitaotluse rahuldamata, tagades menetlusökonoomia ja vältides tõendite kuhjamist olukorras, kus tõendatava asjaolu olemasolu kohta on esitatud juba niigi piisavalt tõendeid. 13.09.2016 esitas hageja taotluse 08.09.2016 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus 08.09.2016 istungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad hageja seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis lähtudes
lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud apellant konkreetselt maakohtu määratud menetluskulude rahalist suurust. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ning seetõttu on maakohtu poolt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud. Kostjaid IK (S) ja NK esindas apellatsioonimenetluses lepinguline esindaja Marina Smirnova ja kostjat SD esindas vandeadvokaat Vitali Šipilov. IK (S) ja NK menetluskuludeks on lepingulise esindaja tasu kokku summas 660 eurot, sh apellatsioonkaebuse analüüs 1 tund, vastus apellatsioonkaebusele 2, 15 tundi, vastustaja 2 taotlusele tõendite juurdevõtmiseks seisukoha esitamine 0,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 45 minutit, kohtuistung 1 tund, kokku 5,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kostjate IK (S) ja NK menetluskulude taotlus on arvestades asjas esitatud materjalide mahtu ja sisu põhjendatud. SD menetluskuludeks on lepingulise esindaja tasu kokku 2736 eurot, sh kohtuotsuse analüüs 0,7 tundi, kirjavahetus vastaspoolega (kompromiss) 0,2 tundi, suhtlemine kliendiga ja büroosisene nõupidamine (kompromiss) 1 tund, nõupidamine kliendiga (kompromiss) 1,50 tundi, kompromissettepaneku koostamine 0,7 tundi, kirjavahetus vastaspoolega (kompromiss) 0,30 tundi, kirjavahetus vastaspoolega (kompromiss) 0,3 tundi, telefoninõupidamine 11
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes ning hindamisel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. SD lepingulise esindaja kulud seisnevad mitmel korral suhtluses kliendi ja vastaspoolega kompromissiga seonduvalt. Kohtutoimikust apellatsioonimenetluses taoliste toimingute tegemine ei nähtu, mistõttu nende väljamõistmine hagejalt kostja SD kasuks ei ole põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning koostatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja SD esindaja kulusid järgmiselt: maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse analüüs ja suhtlemine kliendiga kokku 3 tundi, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 5 tundi, apellandi taotlusega tutvumine ja kohtule seisukoha esitamine 0,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund, kohtuistungil osalemine 1 tund. Eeltoodu alusel on põhjendatud ajakuluks kostja SD esindamisel 10,5 tundi ning kokku on põhjendatud tasu suurus 1260 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.