KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10554 Tsiviilasi SP

) § 477 lg 1 ning § 371 lg 1 p-de 9 ja 12 alusel. Maakohus leidis, et kaebusel puudub pädeva isiku allkiri. Tulenevalt

§-st 218 saab lepinguliseks esindajaks kohtus olla üksnes füüsiline isik, mitte juriidiline isik. Juriidiline isik ASIS Consult OÜ ei saa omada õigusteadmisi. Indrek Põdral puudub esindusõigus avaldaja esindamiseks kohtumenetluses, sest ta ei ole tõendanud esindusõiguse olemasolu. MÄÄRUSKAEBUS

1. Avaldaja esitas
2. septembril 2016 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-le 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-le 1 loetakse juriidilise isiku juhatust suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. ASIS Consult OÜ juhatuse liikmeks ja seaduslikuks esindajaks on Indrek Põder. Kohtule on esitatud Indrek Põdra haridust tõendav dokument. Seega ei saanud maakohus
3. augustil 2016 esitatud volikirja alusel keelduda tulenevalt

§ 371lg 1 p-dest 9 ja 12 avaldaja kaebust menetlusse võtmast.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
2. novembri 2016 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on sisuliselt põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud määrus tuleb

§ 667lg 2 teise lause ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. 6.

§ 221

lg 2 esimene lause näeb ette, et lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Maakohtule 2. augustil 2016 esitatud volikirja kohaselt volitatakse ASIS Consult OÜ-d, mille seaduslikuks esindajaks on juhatuse liige Indrek Põder, esindama SS ja avaldaja huve juriidiliste ja füüsiliste isikute ees avaldaja suhtes läbiviidavates täitemenetlustes ja nendega seonduvates kohtumenetlustes (tl 154).

§ 217lg 4 näeb ette, et esindusele kohtus kohaldatakse Ts

ÜS-s esinduse kohta sätestatut, kui samast seadustikust ei tulene teisiti. TsÜS § 34 lg 1 alusel loetakse juriidilise isiku juhatust suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. See tähendab, et juriidiline isik tegutseb läbi juhatuse. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on ASIS Consult OÜ juhatuse liige Indrek Põder. 7. TsÜS § 119 lg 1 sätestab, et esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selle normi põhjendamatult tähelepanuta jätnud. Põhimõtteliselt on õige maakohtu seisukoht, et tulenevalt

§-st 218 saab lepinguliseks esindajaks kohtus olla üksnes füüsiline isik, mitte aga juriidiline isik. Samas järeldub eelviidatud TsÜS § 119 lg 1 teisest lausest, et kui menetlusosaline volitab end esindama 2

§ 227

lg 7 teise lause järgi eeldatakse, et menetlusosaline on teda menetluses esindanud isiku volituse heaks kiitnud, kui ta andis talle hiljem volituse.

1. Seega ei saa väita, et Indrek Põdral puudub kohtule
2. augustil 2016 esitatud volikirja alusel esindusõigus avaldaja esindamiseks kohtumenetluses.

§ 227lg 7 kohaselt saab selle järgi eeldada esindusõigust ka avalduse esitamise ajal.

Kohtutoimikus on olemas Indrek Põdra haridust tõendav dokument (tl 7), millest nähtub, et ta on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi. Nii vastab Indrek Põder

§ 218lg 1 p-s 2 ettenähtud lepingulise esindaja tingimustele.

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendamatult

§ 371

lg 1 p-de 9 ja 12 alusel avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest, sest kaebusele on alla kirjutanud selleks pädev isik, kes esitas kohtule volikirja oma esindusõiguse olemasolu kohta. 9.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 10. Hagita menetluses võib

§ 696

lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul.

§ 477

lg 1 ja § 372 lg 5 teise lause alusel ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kuna avaldaja kaebust ei võetud menetlusse seadustiku § 371 lg 1 p-des 9 ja 12 nimetatud alustel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3