← Eesti

3-15-1656/44

Obsah (5)§ 69§ 66§ 67§ 63§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1656 U.T.i kaebus Tallinna Vangla 27.04

) § 66 lg 1.

§ 69

lg 1 kohaselt on nende kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise toimepanemist. Valvurite 26.04.2015 ettekannetest lähtudes leidis vangla, et võimaliku rünnaku ennetamiseks vanglateenistuse ametniku suhtes oli vajalik kaebaja paigutamine lukustatud kambrisse. 5.

  1. Täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine on kaalutlusotsus, mille puhul kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid saab hinnata kaalutlusõiguse kasutamise õiguspärasust ja põhjendamiskohustuse täitmist ning menetlusnormide järgimist. 5.
  2. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused, miks tõenäosus, et kaebaja ettearvamatu käitumine ohustab vangla üldist julgeolekut, tingib täiendavate julgeolekumeetmete kasutamise. Kohtupraktika kohaselt on sellise ennetava meetme rakendamisel oluline, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Vastustaja on käskkirjas kirjeldanud, milles seisnevad kahtlused, et õigushüvede kahjustamine on tõenäoline. Kinni peetavast isikust tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses. 5.
  3. Kaebaja eraldi lukustatud kambrisse paigutamine oli põhjendatud üldise julgeoleku tagamiseks vanglas, et takistada kaebajat jätkamast edasist julgeolekut ohustavat tegevust ning et tema üle saaks teostada efektiivsemat järelevalvet. Vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamist põhjendas vastustaja vajadusega vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega. 5.
  4. Käskkirjast nähtuvalt on üksuse juht enne käskkirja andmist 27.04.2015 kaebajaga vestelnud ja koostanud selle kohta õiendi, selgitades talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevaid piiranguid. Kaebajale on antud võimalus esitada vastuväited. 5.
  5. U. Linno 27.04.2015 ettekanne kell 6:08 toimunud intsidendi kohta ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks ning vastav ettekanne pole seega asjakohane. Õige ei ole kaebaja väide ettekande puudumisest, selle kohta, et kaebaja on toidujagajale öelnud, et viskab valvurile keevat vett. Tegemist on 26.04.2015 ettekandega nr I-
  6. Kaebaja väited toidujagamise aja kohta ei ole asjakohased, kuna vaidlus puudutab hommikuse loenduse ajal toime pandud distsipliinirikkumist. 5.
  7. Distsipliinirikkumine seisnes selles, et vestluses vanglaametnikuga kasutas kaebaja ähvardava sisuga väljendeid, mis on kodukorra kohaselt keelatud. Toimunu on tõendatud kahe valvuri ettekannetega ning vastustajal puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses. Käesoleval 3

(11)3-15-1656 juhul ei esinenud sellised erandlikke põhjuseid, mis õigustaksid kinnipeetava õigusvastast käitumist, mistõttu oli kaebuse esitaja distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane. 5.
  1. Kaebaja on saanud esitada distsiplinaarmenetluses omapoolsed selgitused ning vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Käskkiri vastab õiguspärase haldusakti nõuetele. 5.
  2. Vastuseks kaebaja väitele, et vastustaja on tuginenud vaid kahe valvuri ettekannetele, kuid kohal viibis 4 valvurit, selgitab vastustaja järgmist. Vaidlustatud vaideotsuses on selgitatud, et vastavalt Tallinna Vangla valveplaani I osale andis vahetust üle vanemvalvur U. Linno ja vastu võttis valvur T. Vee. Mõlemad valvurid sisenesid kambrisse nr
  3. Teised valvurid Martin Kokorev ja praktikant valvuri ülesannetes Jarko Visnapuu seisid sel ajal koridoris ja seetõttu distsipliinirikkumist pealt ei näinud. Seega kokku viibiski kambris ja sellest väljaspool neli ametnikku, kuid vaid kaks olid kaebaja rikkumise tunnistajateks. Kuna distsipliinirikkumine on piisava täpsusega fikseeritud ja tõendatud, puudus vajadus kuulata üle kaebaja kambrikaaslased. 5.
  4. Mõlemad vaideotsused on õiguspärased ning antud õiguspärase menetluse tulemusena. Ka vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 on koostatud 30 päeva jooksul, st ettenähtud tähtaja jooksul. Vaie on Tallinna Vanglas registreeritud 01.06.2015 (kannab koostamise kuupäeva 27.05.2015) ning vaideotsus on koostatud 26.06.
  5. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Vaidlus asjas on nii täiendavate julgeolekumeetmete kui ka distsiplinaarkaristuse kohaldamise õiguspärasuse üle. Mõlema vaidlustatud käskkirja andmise tingis sama vahejuhtum.
  7. Käskkirjaga nr 951 (tl 10) kohaldati U.T.i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ning kehakultuuriga tegelemise keelamine (spordisaali kasutamise võimaluse keelamine). 8.

§ 66

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Üheks vanglas julgeoleku tagamise võimaluseks on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

§ 69

lg 1 sätestab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused: neid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. 9. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekumeetmeid selleks, et ennetada võimalikku rünnakut vanglateenistuse ametniku suhtes (käskkiri nr 951, tl 10). Käskkirja kohaselt ohustab ning destabiliseerib U.T. oma viibimisega avatud vangistussektsioonis tõsiselt vangla üldist julgeolekut ning annab kaaskinnipeetavatele negatiivset eeskuju. Takistamaks julgeolekut ohustava tegevuse jätkamist on vajalik tema suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tegemist on ennetavate abinõudega, mille kohaldamiseks ei ole vaja ära oodata reaalse ohuolukorra tekkimist. Käskkirja kohaselt pidas vastustaja vajalikuks U.T.i järelevalve korraldada viisil, mis tagab üldise julgeoleku vanglas. Seega on otstarbekas paigutada ta eraldi lukustatud kambrisse. Eraldi lukustatud kambris viibivate kinnipeetavate üle saab teostada 4

(11)3-15-1656 efektiivsemat järelevalvet kui avatud sektsioonis. Vangla üldise julgeoleku tagamiseks on vajalik U.T.i suhtes kohaldada ka vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamist. Vastasel juhul puutuks ta kokku teiste kinnipeetavatega ja lukustatud kambrisse paigutamine poleks otstarbekas.
  1. Käskkirja nr 951 andmisel on vastustaja tuginenud kolme valvuri poolt koostatud ettekannetele. 10.
  2. Valvur U. Linno märkis 26.04.2015 ettekandes nr 1158 (tl 8): „ [---] ähvardas kinnipeetav U.T. [---] valvurile kakao näkku visata, juhul kui see selline ei ole, nagu talle meeldiks. Püüdsin talle selgitada, et tal on õigus kakaost keelduda ja selle kvaliteedi suhtes vaie esitada,. Selle peale arvas kinnipeetav, et vaie visatakse nagunii prügikasti ja tähelepanu saamiseks on kindlam valvuril pea lõhki lüüa“. Valvur Tanel Vee märkis 26.04.2015 ettekandes nr I-229 (tl 9): „ [---]
  3. üksuse hommikuse loenduse ajal u. 07.30 rääkis kinnipeetav U.T. [---] kuidas talle ei meeldi saada hommikusöögi ajal kakaopaksu. Mainis, et kui veel saab kallab ta selle maha või siis viskab valvurile pihta. Lisas ka, et tal ükskõik kui satub korpuse peale.“ Mõlemad ettekanded puudutavad 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal toimunut. 10.
  4. Praktikant valvuri ülesannetes Jarko Visnapuu on 26.04.2015 koostatud ettekandes nr I230 (tl 66) kirjutanud: „Kannan ette, et 26.04.2015 umbe kell 12.15, 4 üksuse 4-1 lokaalivärava juures toidujagamise aeg kinnipeetav U.T. [---] ütles toidujagajale, et ükskord see Urmas (mõeldes valvurit) saab keeva vee kaela, kuna tema ülesanne on vaadata, et sööklast ei saadetaks paksu kakaod. Veel U.T. ütles, et ennem see Urmas ei õpi kui keeva vee kaela saab“.
  5. Tallinna Vangla neljanda üksuse juht Raido Kerner on koostanud eelnimetatud ettekannetele tuginedes ning olles ära kuulanud ka U.T.i, 27.04.2015 õiendi, milles tegi ettepaneku korraldada U.T.i järelevalve viisil, mis tagab üldise julgeoleku vanglas (tl 65). 12.

§ 69

lg-s 2 on loetletud täiendavad julgeolekuabinõud (kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine; kehakultuuriga tegelemise keelamine; eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; ohjeldusmeetmete kasutamine). Kaebaja suhtes kohaldatud abinõud on selles sättes loetletud, seega oli tegemist seadusega lubatavate abinõudega. Vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid vanglas julgeoleku tagamise meetmete, sealhulgas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sätestab

§ 66

lg 1, mille kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (Riigikohtu 25.09.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-06, p 11). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldaluseid sätestava

§ 69

lg 1 kohaselt on nende kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise toimepanemist. 13. Kohtupraktika kohaselt toimub nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on 5

(11)3-15-1656 piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 06.05.2015 otsuse haldusasjas nr 33-1-88-14, p 11 ja seal viidatud praktika).
  1. Kohtu hinnangul sisaldab käskkiri nr 951 piisavaid kaalutlusi julgeolekumeetmete kohaldamiseks. Käskkirjas on välja toodud, milles seisneb kaebaja käitumises väljenduv oht konkreetsele vanglaametnikule ning vangla julgeolekule laiemalt. Käskkirjas on märgitud, et kaebaja viibimine avatud sektsioonis mõjub destabiliseerivalt ning ta avaldab negatiivset mõju kaaskinnipeetavatele. Käskkirjas on ka selgitatud, et seetõttu ei piisa pelgalt eraldi lukustatud kambrisse paigutamisest, vaid teiste kinnipeetavatega kokkupuute vältimiseks on vajalikud täiendavad liikumis- ja suhtlemispiirangud, sh spordisaali kasutamise piiramine. Seda, et tegemist on asjakohaste kaalutlustega, kinnitavad ka nii kaebaja enda seletused kui ka tunnistaja V. M. (kaebaja kambrikaaslane vaidluse ajendanud sündmuse ajal) ütlused, mille kohaselt oli kaebaja isikuks, kes võttis üles kinnipeetavate hulgas rahulolematust põhjustanud ebakvaliteetse kakao teema ning tema teeneks peetakse, et seejärel kinnipeetavatele pakutava kakao kvaliteet paranes.
  2. Abinõude kohaldamist tinginud sündmused toimusid ülalnimetatud ettekannete kohaselt 26.04.2015, käskkiri täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks anti 27.04.
  3. Kaebaja leiab, et abinõude kohaldamine ei saanud olla põhjendatud, kuna seda ei tehtud koheselt pärast väidetavalt tehtud ähvardusi. Kohus sellega ei nõustu. Julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ei muuda õigusvastaseks, kui seda ei anta koheselt pärast abinõude kohaldamise aluste kohta teabe saamist. Üldjuhul tehakse vastav otsustus kiiresti, sest täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et sellise ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (vt Riigikohtu 13.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-09, p 16). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kaalutlusotsus ja õiguspärase menetluse ning kaalumise tagamiseks viiakse ka selles menetluse üldjuhul (kui tegemist pole kiireloomulist sekkumist vajava olukorraga) läbi menetlustoiminguid, sh tagatakse isikule võimalus olla ära kuulatud. Ärakuulamise tagamist täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on kohtupraktikas oluliseks peetud (Riigikohtu 20.04.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-10, p 20). Ka praegusel juhul on üksuse juht eelnevalt kaebajaga vestelnud ning selgitanud kaasnevaid piiranguid (tl 65), mille peale kaebaja sai esitada oma seisukohti. Pealegi tugineti julgeolekuabinõude kohaldamisel lisaks 26.04.2015 hommikul koostatud ettekannetele ka J. Visnapuu ettekandele lõunasöögi ajal tehtud ähvardava pöördumise kohta. Seetõttu ei saa järeldada, et abinõude kohaldamine polnud vajalik, kui seda ka ei tehtud otsekohe pärast ähvarustest teadasaamist. Sügavam veendumus abinõude kohaldamise vajalikkusest sai tekkida, kui lisaks 26.04.2015 hommikuse loenduse järel tehtud ettekannetele lisandus veel. J. Visnapuu ettekanne lõunasöögi ajal toimunu kohta. Tegemist on vangla kaalutlusotsusega ning kaalutlusõiguse alusel valib vangla ka vajalikud menetlustoimingud ning nende tegemise rütmi. Teatav ajakulu oli ka praegusel juhul õigustatud selleks, et haldusorgan jõuaks läbi viia õiguspärase menetluse, sh haldusakti adressaadi ära kuulata.
  4. Kaebaja on eitanud ettekannetes kajastatud ähvarduste väljaütlemist. Neljanda üksuse juht R. Kerneri koostatud õiendist (tl 65) nähtub, et U.T. on väljendanud abinõude kohaldamise suhtes ükskõiksust ning märkinud, et paigutatagu ta Tartu Vanglasse. Julgeolekuabinõude kiireloomulisust arvestades ei viida eelnevalt läbi väga põhjalikku ja rohkeid 6
(11)3-15-1656 menetlustoiminguid sisaldavat uurimist. Kui abinõude kohaldamise eesmärgiks oli hoida ära võimalik rünnak vanglaametnikule ja oht olukorra destabiliseerumisele, piisas ähvardustest teadasaamisest. Selliste abinõude kohaldamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab hinnangu ohule ja tagajärgede saabumisele piiratud teabe põhjal (Riigikohtu 13.11.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-09, p 16). Kohtupraktikas on peetud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisavaks et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (viidatud lahend haldusasjas nr 3-3-1-33-10, p 12). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea vanglal olema tõsikindlaid tõendeid (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-88-14, p 16). Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas kirjeldanud, milles seisnevad kahtlused, et õigushüvede kahjustamine on tõenäoline ning et kahtlused tuginevad valvurite ettekannetes esitatud teabel. Samuti on kajastatud kinnipeetava nappi seisukohta.
  1. Esitatud kaalutlused on kohtu hinnangul asjakohased ja kaalutlusotsus on piisavalt põhjendatud ning vastab haldusmenetluse seaduse § 56 lg-s 3 sätestatule („Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud“). Vaidlustatud käskkirjas on vastustaja ka põhjendanud valitud abinõude põhjendatust ja vajalikkust. Ülaltoodud kohtupraktikat arvestades ei ole vanglal täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kohustust ega võimalust veenduda ohu realiseerumises. Samuti ei ole piiratud aja tõttu võimalik kontrollida kõiki ettekannete aluseks olevaid fakte. Praegusel juhul oli kaebajal enne julgeolekumeetmete kohaldamist võimalus oma seisukohti avaldada ning teatada, et ettekannetes märgitud ähvardusi pole ta öelnud. Asjas koostatud õiendi kohaselt pole kaebaja käskkirjale eelnenud menetluses vastuväiteid esitanud, vaid on pigem kohaldatavate piirangute suhtes ükskõiksust väljendanud. Kohtul puudub ka alus kahelda ettekannete usaldusväärsuses (kohus käsitleb ettekannete sisu allpool otsuse punktides 21 ja 23). Kaebaja on väitnud et puudub käskkirja nr 951 aluseks olev ettekanne selle kohta, et kaebaja oleks lubanud visata keevat vett. Kohus sellega ei nõustu. Vastustaja on esitanud Jarko Visnapuu (praktikant valvuri ülesannetes) 26.04.2015 ettekande nr I-230 (tl 66).
  2. U.T. on vaidlustanud ka käskkirja nr 5-2/711 (tl 33), millega talle määrati distsiplinaarkaristus. Kaebajale ette heidetav distsiplinaarsüütegu seisnes Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.
  3. rikkumises, st vanglaametniku suhtes ähvardavate väljendite kasutamises. Teda karistati selle eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja nr 5-2/711 andmisel on tuginetud valvurite U. Linno ja T. Vee 26.04.2015 ettekannetele, milles kajastatakse kambris toimunud suhtlust ja U.T.i ähvardavat pöördumist valvuri aadressil (eelnevalt tsiteeritud otsuse punktis 10.1). 19.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt

§ 63

lg-st 1 võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada selles sättes loetletud distsiplinaarkaristusi, mille hulgas on nimetatud ka kartserisse paigutamine. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (viimati muudetud 31.03.2015) punkti 1.11.1 järgi on kinnipeetav kohustatud vanglateenistujatega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla 7

(11)3-15-1656 agressiivsed. Praegusel juhul on kaebajale ette heidetud ähvardava sisuga väljendite kasutamist valvuri suhtes. Kohtu hinnangul on eelnimetatud ettekannetes tsiteeritud väljendid ähvardava sisuga, viidates ründele ja lugupidamatusele vanglaametniku suhtes. Ähvardus sisuks on rünne isiku tervisele ja kehalisele puutumatusele või isegi elule.
  1. Nii distsiplinaar- kui ka kohtumenetluses eitab kaebaja, et 26.04.2015 oleks kambris hommikuse loenduse ajal tekkinud suhtlust, mille käigus ta oleks valvurile ähvardavaid lauseid saanud öelda. Ta eitab üldse ähvardava sisuga pöördumisi vanglaametnike aadressil (kaebaja 13.05.2015 seletused distsiplinaarmenetluses, tl 11; ütlused kohtuistungil). Samas ta kinnitas, et rahulolematus kakaoga oli kinnipeetavate hulgas üldine ning see polnud ühekordne, kuid kaebaja oli ainus, kes julges selles suhtes sõna võtta. Ta selgitas, et tal puudub huvi sellega kaasnevate negatiivsete tagajärgede vastu (näiteks kaotada võimalus ennetähtaegselt vanglast vabaneda). Istungil tunnistajana üle kuulatud V. M. kinnitas, et mäletab toimunud sündmusi hästi, kuna kakao oli tõepoolest halb ja sellega ei olnud keegi kinnipeetavatest rahul ning olukord paranes seetõttu, et kaebaja julges selle teema üles võtta. Seejuures ei mäleta tunnistaja, et 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal nende kambris oleks kaebaja valvurile ähvardusi öelnud. Tunnistaja sõnul oli nende kambris kõik rahulik.
  2. Kaebaja ning vastustaja esindaja selgitasid kohtuistungil, et loenduse käigus seisavad kinnipeetavad püsti, ütlevad valvuritele oma nime ja loenduse ajal antakse vajadusel üle ka ravimid. Vastustaja esindaja kinnitas, et on võimalik, et loenduse käigus esitatakse mingi küsimus või teatatakse probleemist, kuid sel ajal ei lahendata pikemalt mingeid küsimusi. Loenduseks viibitakse kambris minut või paar, mitte rohkem. Vastustaja esindaja juhtis kohtuistungil videosalvestist vaadates tähelepanu, et kaebaja kambris veetsid valvurid mitu minutit. Seega ei ole välistatud täiendav lühike vestlus, mida U. Linno ja T. Vee oma ettekannetes kajastasid. Samal ajal kui kaebaja ja tunnistaja eitavad kaebaja poolt ähvardavate väljendite kasutamist valvuri aadressil 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal, on seda kaks kambris viibinud valvurit oma ettekannetes ühetaoliselt kinnitanud. Valvurite ettekannete usaldusväärsust kinnitab ka J. Visnapuu ettekanne (mis ei ole küll distsiplinaarkaristuse määramise aluseks), millest samuti nähtub kaebaja poolt valvur U. Linno suhtes tehtud ähvardava sisuga märkus. See ettekanne on tehtud varasematest umbes 4,5 tundi hilisema olukorra kohta, mis näitab, et kaebaja oli kujunenud konfliktsest olukorrast kakao jagamisel väga häiritud. Kaebaja käitus ärritunult ka sündmustest kohtuistungil rääkides. Nii kaebaja seletustest kui ka tunnistaja ütlustest ilmneb, et kinnipeetavate hinnangul ebakvaliteetne kakao oli põhjustanud ulatuslikumat pahameelt kinnipeetavate seas ning kaebaja teeneks peeti selle olukorra lahendamist (kaebaja ja tunnistaja väitel neile edaspidi ebakvaliteetset kakaod ei pakutud).
  3. U.T. on väitnud, et vastustaja on talle väljastanud ebaõiget teavet kõnelause juhtumi ajal tööl olnud valvurite kohta (kaebaja väited kohtuistungil ning täiendavad avaldused asja kirjalikus menetluses jätkamisel tl 117, 132 ja 136). 22.
  4. Vastustaja on vaideotsuses nr 5-15/15/16553-2 (tl 41–42) märkinud, et vastavalt Tallinna Vangla valveplaani I osale andis vahetust üle vanemvalvur Urmas Linno ja võttis vastu Tanel Vee. Vaidementluse käigus kontrolliti 4-1-sektsiooni videosalvestist, mille järgi 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal kell 07:34:54 sisenesid valvurid U. Linno ja T.Vee kambrisse ja 8
(11)3-15-1656 väljusid 07:36:
  1. Valvurid Martin Kokorev ja praktikant valvuri ülesannetes Jarko Visnapuu seisid koridoris ega saanud olla distsipliinirikkumise tunnistajaks. 22.
  2. Kaebaja taotlusel on kohus vanglalt välja nõudnud videosalvestise1, millest nähtub 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal valvurite sisenemine kaebaja kambrisse ning sealt väljumine. Istungil tunnistajana üle kuulatud V. M. ei suutnud talle näidatud salvestiselt ühtki valvurit ära tunda ning kinnitas, et ei jäta endale valvurite nimesid meelde. Kaebaja suutis videolt ära tunda Tanel Vee (kes käis kambris) ja Martin Kokorevi (kes tema arvates ootas koridoris). 22.
  3. Vastustaja on täiendavalt esitanud kohtule 25.04.2015–26.04.2015 öise ja 26.04.2015 päevase valveplaani, millest nähtub, et neljanda üksuse esimeses sektsioonis (S4-1) 25.04.2015 kell 19:15–26.04.2015 kell 07:15 tööl vanemvalvur U. Linno ning 26.04.2015 kell 07:15–19:15 vanemvalvur M. Kokorev, valvur T. Vee ja praktikant valvuri ülesannetes J. Visnapuu (tl 108–
  4. Kohtu korraldusel on vastustaja vastava väljavõtte esitanud ka kaebajale (tl 128–129). 22.
  5. Kaebaja ei eita 27.11.2015 avalduses (tl 117) kohtuistungil öeldut, et tundis videosalvestiselt ära T. Vee ja M. Kokorevi. Salvestise võltsitust väites esitab ta järgmised põhjendused: ukse taha ei jäänud ükski praktikant (nagu vangla väidab); ukse taga on valvur Kokorev, kuid teist ta ei tunne; Kokorev ei olnud tööl sel öösel ega järgmisel päeval; pole selge, kes T. Veega koos kambriss astus; ükski valvur ei ole K. Kuusk (nagu vangla väidab); videol näidatud isikute hulgas pole J. Visnapuud; videolt puudub M. Kuznetsov; videolt on selgesti näha, et ei anta loenduse käigus ravimeid. Kaebaja on seisukohal, et kohtuistungil näidatud videosalvestis puudutas 30.04 või 01.05 toimunut. 22.
  6. Kohus leiab, et vastustaja ei ole esitanud kaebajale valeandmeid ning puudub alus arvata, et kohtule esitatud videosalvestis ei ole tõene ning esineks vastuolu dokumentaalsete tõendite ja salvestise vahel. Salvestis on dateeritud ja puudub alus arvata, et vastustaja oleks salvestist töödelnud. M. Kokorevi töötamist
  7. 04.2015 alustanud vahetuses kinnitab vastustaja poolt esitatud teave ning ka kaebaja ise tundis M. Kokorevi salvestist vaadates ära. Seega on tema seisukohad vastuolulised. Kohtul puudub alus pidada kaebaja mäletamisel põhinevaid väiteid usutavamaks vastustaja dokumentaalsetest tõenditest ja videosalvestisest. M. Kuznetsovi, kelle puudumist videol kaebaja väidab, ei ole vastustaja oma dokumentides nimetanud. 22.
  8. Vastustaja on vastuseks kaebaja kohtunõudele saada teavet 25.04.2015–26.04.2015 öösel neljandas üksuses töötanud valvurite kohta 17.11.2015 vastuses (tl 119) kaebajale teatanud, et 25.04.2015 kell 19:15–26.04.2015 kell 07:45 täitsid töökohustusi Urmas Linno (sekt.4-1) ja K. Kuusk (sekts.4-2). Info K. Kuuse kohta ei ole väär ega eksitav, kuid ei puutu asjasse seetõttu, et vaidluse põhjustanud sündmus (hommikune loendus) toimus sektsioonis 4-
  9. Vastustaja on vastuseks kaebaja teabenõudele sellise informatsiooni aga esitanud, kuna kaebaja on teabenõudes küsinud 25.04.2015 öösel vastu 26.04.2015 neljandas üksuses tööülesandeid toitnud valvurite nimekirja. Asjaolu, et vastustaja andis kaebajale vastuses teabe mõlema neljandas üksuses töötanud valvuri kohta, ei muuda vastust ebausaldusväärseks. 22.
  10. Kaebaja on 04.01.2016 avalduses (tl 135) täiendavalt märkinud, et on selleks ajaks seisukohal, et tundis salvestiselt ära ka tabletikäru lükkava valvuri, kelleks on Jako Jansen. 1 Tallinna Vangla 08.10.2015 vastuse (tl 81) lisa nr 2 ( 14_150426073435_0243_7fff_00_14(26.04.2015…n3’r) kättesaadav kohtuinfosüsteemis. 9
(11)3-15-1656 Kohtu hinnangul ei veena see seisukoht, et videosalvestis koostoimes asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega juhtumi ajal tööl olnud valvurite kohta poleks usaldusväärne. Avaldusest nähtuvalt on selles esitatud nimi meenunud kaebajale oluliselt hiljem eelviidatud tõenditega tutvumisest ning on kohtu hinnangul otsitud argument oma väidete kinnitamiseks. Videosalvestise kvaliteet on selline, et sellel kajastatud lühiajaliste sündmuste puhul ei pruugita sellel näha olevaid isikuid ära tunda.
  1. Eelneva põhjal leiab kohus, et puudub alus kahelda, et U. Linno ja T. Vee olid valvurid, kes hommikuse loenduse ajal kaebaja kambris viibisid. Kaebaja ise on selgitanud, et loendust viisid läbi nii valvekorda lõpetav kui ka vastu võttev vahetus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli U. Linno ainsana tööl 4-1 sektsioonis 26.04.2015 hommikul lõpetavas vahetuses ning T. Vee üks järgmisel päeval alustanud vahetuse valvuritest. Kaebaja ise tundis samuti T. Vee videosalvestiselt ära. Samuti peab kohus tõendeid kogumis hinnates usaldusväärseks valvurite ettekannete sisu, millele vastustaja kaebajale distsiplinaarkaristust määrates tugines. Kuigi valvurite ettekanded ei lange sõna-sõnalt kokku (tsiteeritud eelnevalt p-s 10-1), on neis mõlemas ühtviisi väljendatud ähvardava sisuga pöördumine vanglateenistuse ametniku aadressil ning kohtul puudub põhjus kahelda kahe vanglaametniku samasisuliste ettekannete usaldusväärsuses.
  2. Vastustaja on selgitanud, et selle ajavahemiku kohta puuduvad muud salvestised. Samuti seda, et salvestis näitab ainult koridoris toimuvat (vastustaja täiendav selgitus, tl 128–129). Seetõttu pole alust rahuldada kaebaja taotlust täiendavate videosalvestiste väljanõudmiseks vastustajalt.
  3. Vaidlustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kui vastustaja kaalutlusotsus vastab kohtu hinnangul õiguspärase kaalutlusotsuse nõuetele (HMS § 56 lg 3). Käskkiri sisaldab nii viiteid õiguslikele kui ka faktilistele asjaoludele ning asjakohaseid kaalutlusi karistamise vajalikkuse kui ka karistuse valiku kohta. Vastustaja on selgitanud, et vanglaametniku suhtes ähvardavaid väljendeid kasutades on kaebaja väljendanud oma negatiivset suhtumist vanglaametnikesse ja kehtivasse õiguskorda ning kaebaja selline tegevus seab ohtu vangla turvalisuse ja julgeoleku ning raskendab oluliselt vanglas distsipliini tagamist. Leides, et teokoosseis on täidetud, on vastustaja põhjendanud karistamise vajalikkust sellega, et vangla üldise julgeoleku ja karistuse täitmise eesmärkide tagamiseks on vajalik, et kinnipeetavad järgiksid õigusaktides sätestatut, suhtuksid lugupidamisega vanglaametnikesse ning teeksid vanglateenistusega koostööd korra ja turvalisuse tagamiseks. Kinnipeetavatel ei tohi jääda muljet, et vanglaametnikega võib suhelda mistahes moel. Sellisel moel käitumine õõnestab vanglateenistuse ametnike autoriteeti. Käskkirjas rõhutati seetõttu ka karistuse heidutavat mõju. Vastustaja on ka põhjendanud, miks karistuseks määrtakse 5 päeva pikkune kartserikaristus (45 päevase maksimaalse pikkuse juures). Muid karistusliike peab vastustaja liialt leebeteks, ning on leidnud, et vaid kartserikaristus looks reaalsed tagajärjed ja viiks vajalike järelduste tegemisele, et hoiduda sellistest tegudest edaspidi. Vastustajal on karistuse valikul ja kartserikaristuse pikkuse üle otsustamisel ning hindamisel, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini teenib, kaalutlusõigus, mida kohtu hinnangul on praegusel juhul õiguspäraselt kasutatud. Vastustaja on karistuse valikut põhjendanud ning esitanud asjakohased kaalutlused, määratud karistust ei ole põhjust pidada teo iseloomu arvestades ülemääraseks. Vaidlust karistuse proportsionaalsuse üle ei ole asjas ka tekkinud. 10
(11)3-15-1656 Distsiplinaarasja menetluses on kaebajale olnud tagatud võimalus oma seisukohti esitada 13.05.2015 kirjaliku seletuses (tl 11) ning talle on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, millele kaebaja sai oma vastuväite esitada (tl 13 pöördel).
  1. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et ka vaidlustatud käskkiri nr 5-2/711 on õiguspärane ning puuduvad alused selle tühistamiseks.
  2. Asjas vaidlustatud vaideotsused on kohtu hinnangul samuti õiguspärased ning antud õiguspärases menetluses. Kaebaja ei ole nende vaidlustamisel esitanud muid etteheiteid, vaid on ainult väitnud vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 lahendamist tähtaega rikkudes. Kaebaja on vaide käskkirja nr 5-2/711 peale (tl 39) koostanud 27.05.2015 ning inspektor-kontaktisik on sellele teinud märke „Võtsin vastu 29.05.2015“. Vaideotsus nr 5-15/15/16553-2 (tl 41–42) on koostatud 26.06.2015, st

§ 11lg-s 7 sätestatud 30-päevase vaide lahendamise tähtaja jooksul.

  1. Kinnitust ei leia kaebaja väide nagu oleks mõni vaidlustatud käskkirjade aluseks olev ettekanne puudu. Haldusasja toimikus on nii 26.04.2015 hommikust loendust puudutavad U. Linno ja T. Vee ettekanded kui ka lõunasöögi ajal toimunut puudutav J. Visnapuu ettekanne. Kaebaja poolt viidatud ettekandele, mis väidetavalt on koostatud juba 26.04.2015 hommikusöögi jagamise ajal, ei ole kummaski vaidlustatud käskkirjas tuginetud. Isegi kui selline ettekanne on koostatud, ei saa selle puudumine asja materjalide hulgast mõjutada kummagi vaidlustatud käskkirja õiguspärasust.
  2. Eelnevale tuginedes tuleb kaebused jätta tervikuna rahuldamata.
  3. Kohus on kohtuistungil kaebajale selgitanud, et olukorras, kus ta esitab kohtule asja kirjaliku menetluse jätkamisel täiendavad tõendid originaaldokumentidena (Tallinna Vangla vastused kohtunõuetele 25.04.2015 ja 26.04.2015 tööl olnud valvurite kohta), tagastab kohus kaebajale tema soovi kohaselt originaaldokumendid. Kohus rahuldab taotluse originaaldokumentide tagastamiseks (tl 119–120) ja asendab nimetatud dokumendid tõestatud koopiatega.
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega esitanud kulude kandmise kohta tõendeid. Arvestades HKMS § 109 lg 1 ls-tes 1 ja 4 sätestatut tuleb menetlusosaliste kulud, kui need on tekkinud, jätta nende enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.