Obsah (9)

§ 429§ 353§ 361§ 432§ 433§ 173§ 174§ 168§ 150

Tsiviilasi nr 2-16-101969 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-101969 Tsiviilasi KÜ Anne 84 ha

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 teise lause kohaselt kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja.

§ 353

lg 1 järgi füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

§ 361

lg 1 kohaselt kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus peatus kostja surma tõttu alates 06.08.

1. Hageja esitas taotluse menetluse lõpetamiseks 05.09.
2. Kostja õigusjärglased ei ole menetlust jätkanud. Kohus leiab, et kuna J. Sokolova üldõigusjärglased on käesoleval ajal välja selgitamata ning nad ei ole kostja asemele menetlusse astunud, siis ei pea kohus vajalikuks J. Sokolova üldõigusjärglastelt seisukoha küsimist menetluse lõpetamiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et põhjendatud on uuendada menetlus, võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada asjas menetlus. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

).

§ 433

lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

§ 173

lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 429

lg 3 järgi kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus on seisukohal, et kostja üldõigusjärglaste välja selgitamine ja nendelt seisukoha küsimine ei ole vajalik. Kostjale ei olnud võimalik menetlusse võtmise määrust ning hagimaterjale kätte toimetada ning kohtu hinnangul kostja ei olnud teadlik kohtumenetlusest käesolevas tsiviilasjas. Seetõttu leiab kohus, et kostjal puudusid menetluskulud, mida vastuses välja tuua. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõiv tagastatakse üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4).

Samuti 2 on hagejal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot, seega tuli tal hagimenetluses riigilõivu juurde tasuda 30 eurot, kuid hageja on tasunud juurde 75 eurot, seega 45 eurot nõutust enam. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3