Kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 23.08.2016 otsus nr 2302,16,010536 Sergei Kazanskile LS § 224 lg 3 p 2 alusel määratud lisakaristuse suuruse osas.
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 23.08.2016 otsusega nr 2302,16,010536 karistati Sergei Kazanski LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. 01.08.2016 koostatud väärteoprotokolli nr 20160801370002 kohaselt 01.08.2016 kell 10:10, Mahtra tn 34, Tallinnas, Harjumaal liikudes Mustakivi tee suunas Sergei Kazanski juhtis mootorsõidukit Opel Zafira reg.nrXXXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,31 mg/L, ± 0,05 mg/l. Rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, millega pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 14.09.2016 esitas Sergei Kazanski kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, milles ta palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas ja karistada teda lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. S.Kazanski leiab, et kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad põhjendused kohaldatud lisakaristuse määra kohta, ehk selle kohta, miks pidas kohtuväline menetleja õigustatuks ja vajalikuks võtta temalt mootorsõiduki juhtimisõigus ära justnimelt kuueks kuuks, kuivõrd LS § 224 lg 3 p 2 näeb ette sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise alates kolmest kuust. Otsusest ei nähtu, et karistuse eesmärki täidab lisakaristuse kohaldamine määras 6 kuud, aga mitte vähemas määras. Lisakaristuse kohaldamine miinimummäärast kõrgemas määras on õigustatud siis, kui isikule on lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist juba miinimummääras kohaldatud, kuid see pole mõjutanud isikut samalaadse süüteo toimepanemisest hoiduma. Juhtimisõiguse äravõtmist ei ole S. Kazanski suhtes varem kohaldatud. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja on seisukohal, et otsuse muutmiseks karistuse osas alused kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Sergei Kazanski kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt
§-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik Sergei Kazanski on kohtule kaebuses teatanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja ei ole taotlenud kaebuse arutamist kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.
2 kohaselt kohus arutab väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul on Sergei Kazanski poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Menetlusaluse isiku Sergei Kazanski ütluste kohaselt 01.08.2016 osales liikluses juhina ja liikus sõidukiga Opel Zafira reg.nr XXXX, mis kuulub XXXX. Alustas liikumist Mahtra tee 9 juures ja jõudis sõita umbes kaks minutit Lasnamäe Centrumi suunas, enesetunne oli normaalne. Saab oma rikkumisest aru, midagi lisada ei soovi. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Sergei Kazanski sõiduki juhtimiselt 01.08.2016, sest ta juhtis sõidukit Opel Zafira reg.nr XXXX ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC-16/00101, millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0035 on taadeldud 17.06.2016 ning vastab OIML R 126
Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik Sergei Kazanski, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse LS 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni oluliselt üle keskmise määra, lisakaristus on määratud veidi alla LS § 224 lg 3 p 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendav asjaolu süü tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü (nulla poena sine culpa). Positiivne karistusõigus ei määratle karistuse mõistmise iseseisva alusena süüdistatava isikut, mistõttu karistuse mõistmisel tuleb süü suurust ja preventiivseid kaalutlusi selgelt ja ühemõtteliselt alati eristada (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04, p 7). Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud tahtlikult ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on raske liiklusalane rikkumine, mis mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. 3 Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. adekvaatselt hindama Sergei Kazanski on kohtueelses menetluses ja kohtule esitatud kaebuses oma süüd tunnistanud. Kohtuväline menetleja on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on kaebuse esitajat karistatud LS § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest, seega eelnevalt määratud rahatrahv ei suutnud menetlusalust isikut sundida hoidumast menetlusesemeks olevate väärtegude toimepanemisest. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik oma keelatud seisundist, kuid ei astunud samme selleks, et oma seisundit kontrollida ja loobuda väärteo toimepanemisest. Seega pidas menetlusalune isik täiesti tähtsusetuks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervist. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kaebuse esitaja puhul esineb süüd kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-122-13 p 9). Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et antud juhul on tuvastatud nii korduv samalaadse süüteo toimepanemine, lubatud alkoholipiirmäära oluline ületamine ja hoolimatu suhtumine oma teosse (Kazanski oli teadlik oma seisundist ja püüdis vältida kontrolli), kuid ka teistkordse süüteo toimepanemine, mille eest üldjuhul kohaldatakse lisakaristust ning lisakaristuse võib jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Seega esinevad kõik kohtupraktikas omaks võetud alused lisakaristuse kohaldamiseks. Sergei Kazanskile määrati LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb lisakaristuse mõistmisel arvestada toimepandud süüteo asjaolusid ja süüdlase isikut. Lisakaristuse mõistmisel tuleb näidata, millistele asjaoludele tuginevalt loetakse tuvastatuks, et isik paneb samalaadseid rikkumisi uuesti toime (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13 p 10-11). Seega seisneb lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk eripreventiivses toimes, tagamaks isiku poolt samalaadsete rikkumiste toimepanemise vältimist. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, eelkõige liikluse valdkonnas. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on Sergei Kazanskit varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest. Ülalmainitud karistused ei ole karistusregistrist kustutatud ja 4 nad on määratud samaliigiliste rikkumiste eest. Eelnevalt on Sergei Kazanskit väärteokorras karistatud rahatrahvidega, (millest on ainult üks rahatrahv on tasutud), mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, mis näitab, et kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Lähtudes karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest ning arvestades siinjuures ka õiguskorra tagamise huvisid, kohus leiab, et on igati põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, s.o juhtimisõiguse äravõtmine. Samas kohus on seisukohal, et mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul Sergei Kazanski süü suurust. Kohtuväline menetleja on põhikaristuse rahalist määra ja lisakaristuse kohaldamisvajadust põhistanud eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega (nn. manitsuskaristus, õiguskorra kaitsmise huvid), kuid ei ole välja selgitatud süü suurust ega seostatud määratud karistust individualiseeritud süü suurusega. Kohtuvälise menetleja otsusest ei ole võimalik aru saada menetleja hinnangut süüle ja preventsioonidele ning nende mõju lisakaristusele, mis ilmselgelt väljub karistuse seaduslikest raamidest selle määramisel. Lisakaristuse puhul on määravaks mitte ainult isiku süü, vaid ka konkretiseeritud eripreventsioonid, mis peavad olema immanentselt seotud varasemate samaliigiliste süütegude eest määratud karistustega. Seetõttu tuleb nõustuda kaebaja seisukohaga, et kuna tema suhtes ei ole varem lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud, ei ole põhjendatud lisakaristuse mõistmine keskmisele määrale lähedases suuruses. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole vajalik kohaldada lisakaristust kuueks kuuks, vaid S.Kazanskit on võimalik mõjutada õiguskuulekale teele ka lisakaristuse kohaldamisega sanktsiooni alammäära ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
p 2 tühistab kohus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 23.08.2016 otsuse väärteoasjas nr 2302,16,010536 Sergei Kazanskile LS § 224 lg 3 p 2 alusel määratud lisakaristuse osas ning teeb uue otsuse, millega mõistab Sergei Kazanskile LS § 224 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.