Obsah (7)

§ 118§ 192§ 70§ 114§ 2§ 29§ 19

4-16-6599 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-6599 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu Tunne

§ 118lg 2 p-st 1 kohtunik määras: 1.

Jätta rahuldamata Tunneltrans OÜ esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

1. Jätta Tunneltrans OÜ kaebus Saue Vallavalitsuse 27.10.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 372715000006 läbi vaatamata seoses kaebetähtaja möödalaskmisega.
3. Tagastada esitatud kaebus menetlusalusele isikule Tunneltrans OÜ-le. Edasikaebamise kord

§ 192

lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 4-16-6599 ASJAOLUD JA KOHTULE ESITATUD KAEBUS 27.10.

1. a koostas kohtuväline menetleja Saue Vallavalitsus väärteoasjas nr 372715000006 üldmenetluse otsuse, millega karistas Tunneltrans OÜ-d jäätmeseaduse § 1201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 15 000 euro suuruse rahatrahviga (KVM tl 75-77). Väärteootsuse kohaselt karistati Tunneltrans OÜ-d selle eest, et ta 09.09.
2. a Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Keldri 3 kinnistul asuva angaari kõrval käitles ja kogus jäätmeid ilma jäätmeloata. Täpsemalt Tunneltrans OÜ kogus ja ladestas asfaltsegu jäätmeid, puidujäätmeid, ehitusjäätmeid, sh eterniiti. 06.09.
3. a saabus Harju Maakohtule menetlusaluse isiku Tunneltrans OÜ kaitsja vandeadvokaat Rainer Kuulme poolt esitatud kaebus Saue Vallavalitsuse 27.10.
4. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 372715000006 (kohtu tl 1-20, 21-26). Kaebuses taotletakse Saue Vallavalitsuse 27.10.
5. a otsuse tühistamist ja väärteoasjas nr 372715000006 väärteomenetluse lõpetamist kas väärteomenetluse seadustiku (edaspidi.

) § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 alusel, menetluskulude hüvitamist Tunneltrans OÜ-le ning juhul, kui kohus leiab, et kaebetähtaeg on möödunud, siis taotletakse kaebetähtaja ennistamist. Ühtlasi taotletakse kaebuses täitemenetluse peatamist täiteasjas nr 011/2016/1284, mis on algatatud seoses Saue Vallavalitsuse 27.10.

1. a otsuse täitmisega. Kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendas kaebaja järgmiselt. Tunneltrans OÜ-le ei olnud 27.10.
2. a otsus kättesaadav kuni 01.09.
3. a, mil Tunneltrans OÜ sai selle esimest korda kätte kohtutäituri vahendusel. Saue Vallavalitsuse poolt ei ole 27.10.
4. a ega hiljem üle antud 27.10.
5. a otsust. Tunneltrans OÜ-le anti 27.10.
6. a üle samas väärteoasjas hoopis 27.10.
7. a korraldus nr 855 ning Tunneltrans OÜ eeldas, et tegemist ongi väärteoprotokolli alusel koostatud lahendiga, mis pidi olema alates 27.10.
8. a kättesaadav. Kuivõrd väärteoprotokollis on kirjutatud, et 27.10.
9. a on kättesaadav lahend, aga mitte otsus, siis saab lahendi alla liigitada ka 27.10.
10. a korralduse nr
11. Seega sai ja pidi Tunneltrans OÜ eeldama, et väärteoprotokolli alusel peale Tunneltrans OÜ-le 27.10.
12. a üle antud korralduse nr 855 mingeid täiendavaid lahendeid enam ei tehta. Seetõttu on kohtuväline menetleja Tunneltrans OÜ-d eksitanud tehes 27.10.
13. a nii otsuse kui ka korralduse nr 855, millest Tunneltrans OÜ-le on üle antud korraldus, kuid mitte otsus. Väärteoprotokolli kohaselt pidi lahend olema kättesaadav alates 27.10.
14. a keskkonnaspetsialisti Katrina Utsar’i juures vaid eelneval kokkuleppel. Seega eeldas lahendi kättesaamine seda, et pooled oleksid selle kättesaamises eelnevalt kokkuleppele jõudnud. Sellisele kokkuleppele Tunneltrans OÜ ja kohtuväline menetleja aga jõudnud ei ole. Tunneltrans OÜ-l ei olnud peale samas väärteoasjas 27.10.
15. a korralduse nr 855 kättesaamist mingit aimu selle kohta, et lisaks korraldusele on kohtuvälise menetleja poolt tehtud veel ka 27.10.
16. a otsus, mille osas peaks ta kohtuvälise menetlejaga kokku leppima, et ka see otsus kätte saada.

§ 70

lg 4 kohaselt saadetakse lahendi koopia menetlusealuse isiku soovil tema e-posti aadressile. Tunneltrans OÜ on kohtuvälise menetleja väärteoprotokolli kättesaamisel avaldanud soovi, et kõik menetlusdokumendid saadetakse talle justnimelt e-posti teel. Tunneltrans OÜ e-posti aadress on kantud ka väärteoprotokolli ning seni ongi kohtuvälise menetleja poolt nii kõik kutsed kui ka muud dokumendid Tunneltrans OÜ-le edastatud justnimelt e-posti teel. 27.10.2015. a otsust ei ole aga senini kohtuvälise menetleja poolt Tunneltrans OÜ-le e-posti teel ega ka muul viisil edastatud.

§ 70

lg 6 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Seda kohustuslikku selgitust Tunneltrans OÜ-le väärteoprotokolli 2 4-16-6599 koopia kätteandmisel ei antud, ka väärteoprotokollis ei ole märget selle kohta, et alates 27.10.2015. a hakkab kulgema kaebetähtaeg. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast

§ 114

lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et (rõhutused lisatud maakohtu poolt) „Väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks.

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel.“ (RKKKo nr 3-1-1-84-13, p 8.1; RKKKo nr 3-1-1-99-10, p 16). 12.10.

1. a väärteoprotokollist nähtuvalt on see antud menetlusaluse isiku juhatuse liikmele Kaupo Kangur’ile allkirjas vastu kätte selle tegemise päeval ehk 12.10.
2. a (KVM tl 64). Väärteoprotokollis on kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale tutvumiseks kättesaadav alates
3. oktoobrist
4. a Saue Vallavalitsuses, keskkonnaspetsialisti Katrin Utsar’i juures eelneval kokkuleppel (KVM tl 64). Sealjuures on järgnevalt ära toodud, et Kokku saab leppida telefoni teel numbril XXXXXvõi e-kirja teel XXXX (KVM tl 64). Lisaks on väärteoprotokollis menetlusaluse isiku Tunneltrans OÜ seadusliku esindaja poolt antud allkiri selle kohta, et talle on selgitatud

§-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi (KVM tl 63). Kohtuvälise menetleja toimikus oleva 27.10.

1. a kohtuotsuse kohaselt ei ole menetlusaluse isiku esindaja ega kaitsja kohtuvälise menetleja otsusele järel käinud, s.t seda kätte saanud allkirja vastu (KVM tl 77). Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud selgituse kohaselt samuti kohtuvälise menetleja 27.10.
2. a otsusega tutvuma ei tuldud (kohtu tl 33). Sealjuures kinnitab ka kaebaja, et menetlusalune isik sai kohtuvälise menetleja otsuse reaalselt kätte alles kohtutäituri kaudu ja seda 01.09.
3. a-l ning menetlusalune isik ei ole enne seda olnud teadlik otsuse olemasolust (kohtu tl 2 pöördel-3). Kuivõrd eeltoodud Riigikohtu seisukoha kohaselt on kaebetähtaja arvutamise juures oluline vaid see, millal väärteoprotokolli kohaselt oli kohtuvälise menetleja lahend (sh otsus) kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, oli käesoleval juhul

§ 114

lg 4 kohane 15päevase kaebetähtaja viimane päev kohtuvälise menetleja otsuse peale 11.11.

1. a. Kuivõrd Harju Maakohtule esitas Tunneltrans OÜ kaitsja vandeadvokaat Rainer Kuulme kaudu kaebuse Saue Vallavalitsuse 27.10.
2. a otsuse peale alles 06.09.
3. a, siis on käesoleval juhul kaebus esitatud ligi 10 kuud peale selleks ettenähtud tähtaja möödumist.

§ 118

lg 2 p 1 alusel tuleks peale seaduses ettenähtud tähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata, kui ennistamistaotlust ei ole esitatud või kui kohus jätab ennistamistaotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kaebuses muuhulgas ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, mida kohus järgnevalt analüüsibki. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole eriregulatsiooni kaebetähtaja ennistamiseks sätestatud, siis tuleb

§ 2kohaselt kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: Kr

MS) sätteid. KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, 3 4-16-6599 prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Lõige 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas kaebaja esiletoodud argumendid kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuvad KrMS § 172 lg 2 mõttes ning kui esines mõjuv põhjus, siis, kas ennistamistaotlus on esitatud 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Antud juhul ei ole kaebaja ennistamistaotluses välja toonud äraolekut, mis oleks takistanud kaebust õigeaegselt esitada, mistõttu peab kohus hindama, kas kaebaja poolt esile toodud argumendid kaebetähtaja ennistamiseks on kohtu hinnangul mõjuvad. Esmalt on kaebuses märgitud, et Saue Vallavalitsus ei ole andnud menetlusalusele isikule üle ega ka saatnud e-postiga seniajani 27.10.2015. a otsust. Kaebaja on viidanud, et

§ 70

lg 4 kohaselt oleks pidanud kohtuväline menetleja saatma otsuse menetlusaluse isiku e-postile eriti veel olukorras, kus kõik eelnevad dokumendid olid edastatud menetlusalusele isikule eposti teel. Kohus märgib siinkohal, et kohtuvälisel menetlejal ei olegi kohustust anda isikule üle ega saata kohtuvälise menetleja otsus enda initsiatiivil. Menetlusalune isik peab ise huvi tundma enda väärteoasja vastu. Seda on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemalt käesolevas kohtumääruses viidatud lahendites öeldes selgesõnaliselt, et kaebetähtaja alguseks ei ole mitte otsuse reaalne kättesaamine menetlusaluse isiku (või tema kaitsja) poolt, vaid väärteoprotokollis märgitud kuupäev, alates millest on lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg 4 viimane lause aga sätestab: Kui menetlusalune isik on väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses esitanud soovi saada lahend oma eposti aadressil, saadetakse lahendi koopia soovitud aadressil. Seega peab olema väärteoprotokolli kättesaamisel või vastulauses ära toodud menetlusaluse isiku soov saada lahend e-posti aadressile. Kohus ei saa nõustuda kaebajaga selles, et sellist soovi oleks pidanud välja lugema sellest, et väärteoprotokollis on menetlusaluse kontaktandmete juures märgitud ka e-posti aadress ning samuti sellest, et kõik eelnevad dokumendid on e-posti teel edastatud. Kohtu hinnangul peab olema menetlusalune isik sõnaselgelt väljendanud soovi, et kohtuväline menetleja saadaks tema e-posti aadressile kohtuvälise menetleja otsuse. Sellist sõnaselget soovi ei ole menetlusalune isik ise väljendanud ei 12.10.

1. a väärteoprotokollis (KVM tl 63-65) ega ka tema kaitsja poolt 27.10.
2. a esitatud vastulauses (KVM tl 67-68). Siinkohal märgib kohus lisaks, et isegi kui vastav soov oleks sõnaselgelt olnud menetlusaluse isiku või tema kaitsja poolt väljendatud, siis kohtuvälise menetleja poolt selle täitmata jätmine ei peata kaebetähtaega, vaid jätkuvalt kehtib reegel, et menetlusalune isik peab ise huvi tundma enda suhtes tehtava kohtulahendi kohta, mille kättesaadavaks tegemise aeg on talle teatavaks tehtud. Seega kui menetlusalune isik oleks tõepoolest oma väärteomenetluse vastu huvi tundnud, siis oleks ta võtnud kohtuvälise menetlejaga ühendust ja küsinud, kuidas oleks võimalik otsust kätte saada ning kas seda oleks võimalik talle saata ka e-postile. Kaebaja on kaebuses välja toonud ka seisukoha, mille kohaselt oleks menetlusalusele isikule justkui jäänud selgusetuks, kuidas kohtuvälise menetleja lahendit kätte saada. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamiseks antud kohtuvälise menetleja poolt selged juhised (vt KVM tl 64). Esmalt, lahend on kättesaadav keskkonnaspetsialisti XXXX juures Saue Vallavalitsuses aadressil Veskitammi 4 Laagri alevik Saue vald. Teiseks, on väärteoprotokollis märgitud, et eelnevalt on vaja (konkreetne) aeg kokku leppida XXXX kas telefoni või e-posti teel ning vastavad kontaktid olid samuti ära toodud väärteoprotokollis. Seega oli vaja menetlusalusel isikul vaid helistada või saata e-kiri ja küsida, kas nt 27.10.
3. a kell 15:00 või mõni muu aeg on võimalik kohtuvälise menetleja otsusele järgi tulla. Siinkohal rõhutab kohus taaskord, et initsiatiiv otsusega tutvumiseks peab tulema menetlusaluselt isikult, mitte menetlejalt. Lisaks on kaebuses märgitud, et kohtulahendi kättesaamiseks vastavale kokkuleppele Tunneltrans OÜ ja kohtuväline menetleja aga jõudnud ei ole. Sealjuures ei ole kaebuses märgitud seda, kas Tunneltrans OÜ üldse püüdis vastavat kokkulepet saavutada ning kas talle keelduti otsust kohapeal Saue Vallavalitsuses ilma mingi adekvaatse põhjenduseta kätte andmast. 4 4-16-6599 Kohtuvälise menetleja selgitustest nähtuvalt ei ole Tunneltrans OÜ esindajat otsusel järgi käinudki (kohtu tl 33). Seega peab kohus käesoleval juhul eeldama, et menetlusalune isik Tunneltrans OÜ ei olegi kohtuvälise menetlejaga ühendust võtnud selleks, et leppida kokku, mis ajal täpselt oleks tal võimalik kohtuvälise menetleja lahend kätte saada. Seega ei ole menetlusalune isik ise näidanud üles huvi tema suhtes läbiviidud väärteomenetluse vastu. Järgnevalt on kaebaja esitanud kaebetähtaja ennistamiseks argumendi, et kuivõrd kohtuvälise menetleja lahend pidi olema kättesaadav 27.10.
4. a ja menetlusalusele isikule anti sel päeval kätte Saue Vallavalitsuse korraldus nr 855, siis arvas menetlusalune isik, et tegemist ongi väärteomenetluses tehtud lahendiga ning midagi muud ta ei peagi kätte saama. Esmalt märgib kohus siinkohal, et Saue Vallavalitsuse 27.10.
5. a korralduse nr 855 on Tunneltrans OÜ saanud nii tema kaitsja poolt juba 20.11.
6. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse (vt kaebuse p 1.4 – kohtu tl 11 pöördel) kui ka kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt seoses toimunud haldusmenetlusega (kohtu tl 33) kätte mitte selle tegemise päeval, vaid alles 05.11.
7. a. Seega on käesoleval juhul püüdnud Tunneltrans OÜ kaitsja kohut 06.09.
8. a Harju Maakohtule esitatud kaebuses tahtlikult eksitada (vt kaebuse p 1.3 ja 3.2 – kohtu tl 2 pöördel, 3). Eelnevast tulenevalt ei ole seega menetlusalune isik saanud haldusmenetluse raames tehtud korraldust kätte samal päeval, mil pidi olema kättesaadav ka väärteootsus. Seega ainuüksi sel põhjusel ei saanud tekkida menetlusalusel isikul segadust ning ta pidi aru saama, et alates 27.10.
9. a on jätkuval kättesaadav kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluses. Samuti leiab kohus, et Tunneltrans OÜ ei saanud olla segaduses haldus- ja väärteomenetluses tehtud lahendite osas ning pidada talle 05.11.
10. a kätte toimetatud korraldust haldusasjas hoopis kohtuvälise menetleja lahendiks väärteomenetluses. Nimelt nähtub korraldusest nr 855, et Saue Vallavalitsus on Tunneltrans OÜ osas alustanud haldusmenetlust 12.10.
11. a, millisel kuupäeval on haldusmenetluse alustamisest teavitatud ka Tunneltrans OÜ esindajat Kaupo Kangurit (kes on äriühingu ainus juhatuse liige) kirja teel, mis on Tunneltrans OÜ poolt samal päeval ka kätte saadud (kohtu tl 9). Väärteomenetlust on Tunneltrans OÜ suhtes algatatud aga 09.09.
12. a, mil teostati esimene menetlustoiming, milleks oli sündmuskoha vaatlus (KVM tl 5). Kui Tunneltrans OÜ ei saanud väärteomenetluse alustamisest teada esimeste menetlustoimingute tegemisel, siis hiljemalt kutse kättesaamisest ilmumiseks Saue Vallavalitsusse 23.09.
13. a kell 16:00 (KVM tl 43-47) pidi Tunneltrans OÜ olema teadlik sellest, et tema suhtes käib lisaks haldusmenetlusele ka väärteomenetlus ehk kaks erinevat menetlust. Sealjuures nähtub väärteoasja materjalidest, et Tunneltrans OÜ-l on vähemalt alates 27.10.
14. a olnud kaitsja – vandeadvokaat Rainer Kuulme (KVM tl 67-69, 71-73). Seega oli Tunneltrans OÜ-l alates päevast, mil oli kättesaadavaks tehtud kohtuvälise menetleja otsus väärteomenetluses, olemas professionaalne õigusharidusega esindaja. Vandeadvokaat oleks pidanud aru saama, et 05.11.
15. a Tunneltrans OÜ poolt kätte saadud Saue Vallavalitsuse 27.10.
16. a korraldus nr 855 ei ole mitte kohtuvälise menetleja lahend väärteomenetluses, vaid haldusorgani otsustus haldusmenetluses. Seda eriti veel olukorras, kus korralduses endas on esmalt kirjeldatud, millal ja mis põhjustel on Tunneltrans OÜ suhtes algatatud haldusmenetlust (mitte väärteomenetlust) ning korralduse lõpus on märgitud edasikaebamise kord Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras (vt kohtu tl 9-10). Lisaks nähtub veel korraldusest, et sellele on alla kirjutanud Saue Valla vallavanem ning vallasekretär (kohtu tl 10), kuid kohtuvälise menetleja lahend väärteomenetluses pidi tehtama keskkonnaspetsialist Katrina Utsar’i poolt, kes oli eelnevalt läbi viinud ka kogu väärteomenetluse (KVM tl 5, 9, 15, 17, 21, 25, 31, 43, 47, 51, 55, 63-65, 75, 77). Seega oleks eelnimetatud asjaolud pidanud ka menetlusaluses isikus endas (ilma kaitsja abita) tekitama kahtlust, et 05.11.
17. a kätte saadud korraldus ei ole ikkagi väärteolahend, mis pidi olema kättesaadav XXXX juures alates 27.10.
18. a. Eriti peab aga vandeadvokaat teadma ja suutma eristada omavahel haldusmenetlust ja väärteomenetlust ja nendes tehtavate lahendite liike. Sealjuures ei olegi väärteomenetluses olemas sellist lahendi 5 4-16-6599 liiki nagu korraldus. Väärteomenetluses on lahendi liikideks määrus ja otsus. Väärteomenetluses tehtud kohtuvälise menetleja lahend on edasikaevatav vaid väärteomenetluse seadustiku sätestatud korras ning seda maakohtule, mitte halduskohtule. Kaitsja puudulikke teadmisi haldus- ja väärteomenetlusest kinnitab aga ka kohtule kaitsja enda poolt maakohtule esitatud kaebus, millele on lisatud sama kaitsja poolt 20.11.
19. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebus Saue Vallavalitsuse 27.10.
20. a korralduse nr 855 peale muuhulgas taotlusega lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel (vt kohtu tl 11-14).

Kaebaja on märkinud ka seda, et kohtuväline menetleja ei selgitanud menetlusalusele isikule

§ 70

lg 6 kohaselt seda, et alates kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemisest hakkab kulgema ka kaebetähtaeg. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul sõnaselgelt väita, et nimetatud asjaolu ehk edasikaebeõigust menetlusalusele isikule ei selgitatud üldse. Seda põhjusel, et menetlusaluse isiku seaduslik esindaja on andnud väärteoprotokollile allkirja, mille kohaselt on talle on selgitatud

§-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi. Sealjuures on

§ 19

lg 1 p 7 kohaselt üheks menetlusaluse isiku õiguseks, mida isik enda allkirjaga kinnitas, et talle selgitati seda, õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend

-s sätestatud korras. Samuti on menetlusaluse isiku seaduslikult esindajale edastatud tema õigused ja kohustused koos kutsega menetleja juurde ilmumiseks (KVM tl 45). Ühtlasi on selgitatud talle õigusi ja kohustusi ülekuulamisel, mis toimus ka enne väärteoprotokolli koostamist (KVM tl 49).

§ 114

lg-s 4 on aga sõnaselgelt sätestatud, et üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule kaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega isegi kui nimetatud asjaolu kohtuväline menetleja sõnaselgelt menetlusalusele isikule ei selgitanud (kuigi selgitatud on korduvalt õigust kohtuvälise menetleja lahend edasi kaevata), on tegemist kaebuseõiguse regulatsiooniga, mille vastu oleks pidanud menetlusalune isik ise huvi tundma. Sealjuures oli menetlusalusel isikul olemas ka vandeadvokaadist kaitsja vähemalt samast päevast alates, millest alates oli kättesaadavaks tehtud ka kohtuvälise menetleja lahend (KVM tl 71-73). Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et mitte ükski kaebaja kaebuses esitatud argument ei ole selline, mida kohus saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Ehk kohtu hinnangul ei esine mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei saanud menetlusaluse isiku Tunneltrans OÜ seaduslik esindaja või tema kaitsjast vandeadvokaat esitada 27.10.2015. a kättesaadavaks tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebust Harju Maakohtule perioodil 27.10.2015. a kuni 11.11.2015. a, vaid seda tehti alles 06.09.2016. a ehk ligi 10 kuud hiljem. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb eeltoodud põhjustel jätta Tunneltrans OÜ esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuivõrd Tunneltrans OÜ ei ole esitanud mõjuvat põhjust kaebetähtaja möödalaskmiseks. Seetõttu tuleb jätta läbi vaatamata ka Tunneltrans OÜ poolt kohtule esitatud kaebus Saue Vallavalitsuse 27.10.2015. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 372715000006. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6