4-16-4625 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus 04
- juuli 2016.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 16 – 4625 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Liilia Rehhovskaja Väärteoasi Indrek Raspel süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Indrek Raspel; isikukood 37509120282; EV kodakondsusega; elukoht: XXXX töökoht: puudub 04.07.2016.a Menetlusalune isik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Enel Kuiv KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Indrek Raspel LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva. Kohustada Indrek Raspelit asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 31.08.2016.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Indrek Raspeli poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Indrek Raspeli suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 04.07.2016.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: Indrek Raspeli suhtes on koostatud 20.05.2016.a väärteoprotokoll nr AB 1466420 selle kohta, et Indrek Raspel juhtis 20.05.2016.a kella 21.58 ajal Harjumaal Viimsi vallas, Nelgi teel Pojengi tee juures, liikudes Amarülluse tee suunas mootorsõidukit BMW 518I (registreerimismärgiga XXXX), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, millega menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo. 04.07.2016.a toimunud kohtuistungile Indrek Raspel ei ilmunud. Harju Maakohus edastas Indrek Raspelile 04.07.2016.a toimuva kohtuistungi kutse kirjalikult. 28.06.2016.a teavitas menetlusalune isik kohut elektroonselt, et on 04.07.2016.a toimuva kohtuistungi kutse kätte saanud (tlk 22). 03.07.2016.a edastas menetlusalune isik kohtule elektronkirja, milles teavitas, et tal ei ole võimalik kohtuistungile ilmuda haigestumise tõttu (tlk 24). 04.07.2016.a kell 08.37 helistas menetlusalune isik istungisekretärile ning uuris, kas kohus sai tema 03.07.2016.a elektronkirja kätte. Kohtuistungi edasilükkamist menetlusalune isik ei taotlenud. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Indrek Raspeli süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Indrek Raspelit väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 20 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et Indrek Raspeli süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 20.05.2016.a on tõendamist leidnud eelkõige: - menetlusaluse isik poolt 20.05.2016.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on menetlusalune isik avaldanud, et on rikkumisega nõus (tlk 3). - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Madis Allak otsustas 20.05.2016.a kõrvaldada Indrek Raspeli sõiduki BMW 518I, registreerimismärgiga XXXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna Indrek Raspelil puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. Indrek Raspel on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud (tlk 5). - maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et Indrek Raspelil on juhtimisõigus äravõetud 13.10.2015.a ning seisuga 24.05.2016.a Indrek Raspelil kehtivaid juhilubasid ei leitud (tlk 8). - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Egert Roosimägi otsustas 05.12.2015.a kõrvaldada Indrek Raspeli sõiduki BMW X5, registreerimismärgiga XXXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna Indrek Raspelil puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki 2 juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. Indrek Raspel on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud (tlk 6). - PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 02.06.2015.a. otsusega väärteoasjas 2302,15,007688, millest nähtub, et Indrek Raspel tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 ja LS § 234 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistati teda LS § 234 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 14 kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 28.06.2016.a. Otsus jõustub, kui kaebust ei esitata, 29.06.2015.a. menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale 03.06.2016.a saadetud kirjaliku avaldusega, kus ta tunnistab oma süüd ning märgib, et juhtis sõidukit ilma juhtimisõiguseta, kuna tal tuli laps bussiga linnast ja ilm oli ootamatult läinud väga jahedaks ning laps on haigustele vastuvõtlik. Kuna laps oli suviselt riides, siis ei saanud ta jala koju tulla. Menetlusalune isik kahetseb tehtud ning palub võtta arvesse kahe lapse olemasolu ning ööpäevaringset hooldust vajava isa ülalpidamise vajadust. Menetlusalune isik lisas, et on valmis tegema ÜKT tunde (tlk 12). - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ning 18.02.2016.a Harju Maakohtu poolt arestiga 15 päeva, mis on asendatud ÜKT tundidega. Samuti nähtub õiendist, et PPA PP 02.06.2015.a. otsus, millega menetlusaluselt isikult võeti juhtimisõigus ära 14 kuuks, jõustus 13.10.2015.a (tlk 13-15). Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Indrek Raspelile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 20.05.2016.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, menetlusaluselt isikult oli juhtimisõigus 14 kuuks põhikaristusena ära võetud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 02.06.2015.a. otsusega väärteoasjas 2302,15,007688 ning kõnealune otsus on jõustunud 13.10.2015.a. Seejuures nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, s.o 05.12.2015.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS §-le
- Seega puudus käesolevalt Indrek Raspelil vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega pani Indrek Raspel 20.05.2016.a kell 21.58 Nelgi teel Pojengi tee juures toime LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise. Seega on Indrek Raspel selliselt käitudes pannud toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Indrek Raspel teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, seda on ta kinnitanud politseile saadetud avalduses (tlk 12), kuid vaatamata sellele asus Indrek Raspel mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Indrek Raspeli käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, 3 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku poolt 03.06.2016.a kirjas väljendatud kahetsust (tlk 12). Raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Indrek Raspelit on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ning viimati, s.o Harju Maakohtu 18.02.2016.a otsusega arestiga 15 päeva, mis asendati üldkasulikutöö tundidega ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni Indrek Raspelit loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et Indrek Raspel ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Samuti puudub menetlusalusel isikul töökoht, st legaalne sissetulekuallikas, mille arvelt oleks Indrek Raspelil võimalik tasuda rahatrahvi. Kuivõrd Indrek Raspel rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades Indrek Raspeli seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus märgib, et Indrek Raspelilt on sõiduki juhtimisõigus ära võetud, kuid vaatamata sellele osaleb ta liikluses mootorsõiduki juhina, kujutades selliselt ohtu liikluses ja selline käitumine on objektiivselt ühiskonnas taunitav. Indrek Raspel on kohtu hinnangul pannud väärteo toime teadlikult ja tahtlikult. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et isiku süü on suur. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik kujutab endast liikluses jätkuvalt suurt ohtu ning see peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Indrek Raspelil on 9 kehtivat liiklusalast väärteokaristust (tlk 13-15). Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on Indrek Raspelit viimati karistatud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 18.02.2016.a otsusega ning teda karistati arestiga 15 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 20 päeva, kuivõrd iga järgnev karistus peab olema eelmisest rangem. Kohus, arvestades menetlusaluse isiku järjekindlat õigusvastast käitumist, on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuna üldkasulik töö asenduskaristusena ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekale käitumisele, mistõttu puudub alus üldkasuliku töö kohaldamiseks. Kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaamist keelunormi kehtivusest, kuulub arest reaalsele ärakandmisele. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et Indrek Raspel peab asuma kandma aresti hiljemalt
- augustil 2016.a. Kohus juhindub KarS § 48, LS § 201 lg 2 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110,
- Aulike Salo Kohtunik 4
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.