lg 2 ja § 224 lg 2 järgi Reimo Müller; isikukood 38308010271; EV kodakondsusega; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX OÜ 18.07.2016.a Menetlusalune isik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Hannes Küünarpuu KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Reimo Müller
S § 63 lg 1 sätteid mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva. Kohustada Reimo Müllerit asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 31.08.2016.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Reimo Mülleri poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Reimo Mülleri suhtes sundtoomist arestimajja. Asitõend – CD plaat – milline on lisatud väärteomaterjali juurde, säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 19.07.2016.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: Reimo Mülleri suhtes on koostatud 05.06.2016.a väärteoprotokoll nr AB 1244250 selle kohta, et Reimo Müller juhtis 05.06.2016.a kella 12.32 ajal Harjumaal, Tallinnas Koskla tn (Sõpruse pst 5) juures, liikudes Sõpruse pst suunas mootorsõidukit Ford Mondeo Turner (registreerimismärgiga XXXX), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,35 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 MKII EST nr ARDM0066, taatlustunnistus TTRC-16-00081. Kirjeldatud tegevusega rikkus Reimo Müller
lg 1 p 1, 3 ja
lg 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
lg 2 ja
18.07.2016.a toimunud kohtuistungile Reimo Müller ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on väljastatud 07.07.2016.a menetlusaluse isiku elukaaslasele XXXXallkirja vastu. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Seega kooskõlas VTMS § 41 lg 2 loeb kohus menetlusaluse isiku elukaaslasele kutse kätteandmisega kutse üleantuks Reimo Müllerile ning leiab, et seetõttu on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Reimo Mülleri süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Reimo Müllerit väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 20 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et Reimo Mülleri süü
lg 2 ja
lg 2 järgi väärteo toimepanemises 05.06.2016.a on tõendamist leidnud: - menetlusaluse isik poolt 05.06.2016.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on menetlusalune isik avaldanud, et on rikkumisega nõus, kahetseb. Ütluste kohaselt juhtis ta Koskla tänaval sõidukit, olles tarbinud alkoholi. Tahtis sõita koju, kaasas olid laps ja naine. - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti Kristen Sarapuu poolt 05.06.2016.a. kell 12.32 Reimo Mülleri väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 Plus nr A409813, (kalibreeritud kuni 30.11.2016.a.) ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,41 mg/l). Reimo Müller nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 05.06.2016.a. kell 12.46 – 12.50 Reimo Mülleri poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST seerianumbriga ARDM-0066, (taatlustunnistus TTRC-16/00081) mille lõplik lugem oli 0,40 mg/l, 2 laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,35 mg/l. Reimo Müller nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Karl-Ragnar Salu otsustas 05.06.2016.a kõrvaldada Reimo Mülleri sõiduki Ford, registreerimismärgiga XXXX, juhtimiselt
lg 2 p 2 ja 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning Reimo Mülleril puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. Reimo Müller on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Rainer Kriisa otsustas 04.04.2014.a kõrvaldada Reimo Mülleri sõiduki Ford Escort, registreerimismärgiga XXXX, juhtimiselt
lg 2 p 3 alusel, kuna Reimo Mülleril puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. Reimo Müller on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 07.06.2016.a Reimo Mülleril kehtivaid juhilubasid ei leitud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärteokorras karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 300 eurot. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – Reimo Müllerile inkrimineeritud väärtegu
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 05.06.2016.a. puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmetest nähtuvalt Reimo Mülleril kehtivat juhiluba ei ole. Seejuures nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, s.o 04.04.2014.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt
lg 2 p 3 alusel – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu.
lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt
§-le 91. Seega puudus käesolevalt Reimo Mülleril vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt
Seega pani Reimo Müller 05.06.2016.a kell 12.32 Harjumaal, Tallinnas Koskla tn (Sõpruse pst 5) juures toime
Seega on Reimo Müller selliselt käitudes pannud toime
lg-s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti on esitatud kohtule tõendid selle kohta, et isik juhtis mootorsõidukit keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,35 mg/l. Vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,35 mg/l alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Reimo Müller teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus Reimo Müller mootorsõidukit juhtima. 3
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on menetlusalune isik pannud toime ettevaatamatusest, kuna isik, kes on varem alkoholi tarvitanud, peab ise tundma huvi ja selgitama välja kas tema seisund on selline, mis võimaldab tal sõidukit juhtida. Reimo Müller jättis välja selgitamata oma tervisliku seisundi ja asus mootorsõidukit juhtima. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on
lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Reimo Mülleri käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust. Raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Reimo Müllerit on varem liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 22.04.2014.a otsusega
lg 1,
S § 66 järgi ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus seisukohale, et Reimo Müller ei ole hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades eelpool märgitut oleks rahatrahvi mõistmine temale karistuseks lmselgelt eesmärgitu. Ühtlasi võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks väärteokoosseisu, mis muudab menetlusaluse isiku süü ka suuremaks. Arvestades aga, et isikut ei ole eelnevalt karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine alla sanktsiooni keskmise määra ehk pikkusega 10 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et Reimo Müller peab asuma kandma aresti hiljemalt 31. augustil 2016.a. Väärteoasja juures olev asitõend, CD plaat, säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjali juures. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3, § 63 lg 1,
Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.