3-15-925/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-925 Haldusasi T. K kaebus Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 66 ja 26.02.2015 vaideotsuse nr 14 tühistamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – T. K; RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 07.01.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. Vastustaja – Tahkuranna vald, esindab vallavanem Karel Tölp ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsusega nr 66 „Tahkuranna küla Mereranna kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ otsustati algatada Tahkuranna valla üldplaneeringut muutev Tahkuranna küla Mereranna kinnistu detailplaneering (punkt 1), kinnitada Mereranna kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (punkt 2), sõlmida leping kinnistu omanikuga detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja koostamise rahastamiseks (punkt 3) ja mitte algatada Tahkuranna külas Mereranna kinnistule koostatava detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (punkt 4).
4. T. K esitas 29.01.2015 Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 66 peale vaide, mis jäeti Tahkuranna Vallavolikogu 26.02.2015 otsusega nr 14 rahuldamata.
5. T. K esitas 09.04.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 66 ja 26.02.2015 vaideotsuse nr 14 tühistamise nõudes.
6. Tallinna Halduskohtu 14.05.2015 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 25-26). Kaebajal tuli selgitada, kuidas on Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamine puutumuses kaebaja õigustega ning tasuda kaebuselt seaduses ettenähtud riigilõiv. Kaebaja vastas määrusele ja leidis, et vaidlustatud haldusakt on tema õigustega puutumuses ning palus kaebuse menetlusse võtta. Samuti tasus kaebaja 03.06.2015 kaebuselt ettenähtud riigilõivu (tl 31-33).
7. Tallinna Halduskohtu 14.09.2015 määrusega võeti T. K kaebus menetlusse ning kolmanda isikuna kaasati protsessi A. F (tl 34).
8. A. F vastas kohtumäärusele 15.09.2015 ja teatas, et tal ei ole Tahkuranna vallas asuva Mereranna kinnistuga mingisuguseid juriidilisi sidemeid, kuid on nõustanud maaomanikku ja volitatud isikut (tl 40-41).
9. T. K esitas 29.09.2015 Tallinna Halduskohtu 14.09.2015 määruse resolutsiooni punkti 2 peale määruskaebuse (tl 47). Tallinna Halduskohtu 30.09.2015 määrusega jäeti määruskaebus käiguta ja anti määruskaebuse esitajale aega määruskaebuselt ettenähtud riigilõivu tasumiseks (tl 48). Eelnimetatud puudus kõrvaldati 09.10.
11. T. K määruskaebus võeti menetlusse ning 09.10.2015 kohtunõudega küsiti ühtlasi ka Tahkuranna valla ning kolmanda isiku seisukohta kaebaja 29.09.2015 määruskaebuse osas. Tahkuranna vald leidis 14.10.2015 vastuses (tl 69-70), et A. F kaasamine käesolevasse kohtuasja kolmanda isikuna ei ole vajalik. Kolmas isik oma seisukohta võrreldes varasemaga enam täiendavalt ei esitanud, kuid see ei olnud ka kohustuslik. Samal kuupäeval vastas Tahkuranna vald ka kaebusele leides, et Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ei ole kuidagi puutumuses T. K õigustega ja see tuleks jätta läbi vaatamata (tl 58).
12. Tallinna Halduskohtu 16.10.2015 määrusega rahuldati T. K määruskaebus ning kohus kõrvaldas haldusasja menetlusest kolmanda isikuna menetlusse kaasatud A. F (tl 71).
13. Tallinna Halduskohtu 02.12.2015 määrusega otsustati haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetluses ning määrati kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg (tl 80-81). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
14. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmisega on rikutud tema õigust võrdsele kohtlemisele. Ebavõrdne kohtlemine seisneb selles, et ühtedele eraomanikele antakse eeliseid, teistele seatakse kitsendusi. Kaebaja soovib, et talle kuuluv Sarapuu kinnistu arvatakse ehituskeeluvööndist välja. See on vajalik, selleks, et kaebaja saaks kinnistu merepoolsesse ossa ehitada uusi hooneid. Kuna Sarapuu kinnistut, mis asub ühtlasi ka Natura alal ja Luitemaa looduskaitsealal, ei arvata eelnimetatud kaitsealadest välja, ei ole kinnistul lubatud algatada ega kehtestada ka detailplaneeringut. Kaitsealast väljaarvamise vastu on olnud nii Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium kui ka Tahkuranna Vallavalitsus. Sarapuu kinnistu rohealast mitte välja arvamise põhjuseks on toodud asjaolu, et kinnistul paiknevad väärtuslikud taimed. Samad taimed kasvavad aga ka Mereranna kinnistul kuid hoolimata sellest ei ole kinnistu rohealas. Seega toimub kaebaja ebavõrdne kohtlemine.
15. Kaebaja leiab, et 18.12.2014 otsustega nr 66 ja 26.02.2015 vaideotsusega on rikutud ka Tahkuranna valla üldplaneeringut 2010-2012, Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määruse nr 11 punkti 2.2.3.1., mille kohaselt ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste või kruntide minimaalne suurus väikeelamumaal või väikeelamu reservmaal on 2200 m2, v.a. rannal ja kaldal asetsev uus elamukrunt, mille miinimumsuurus väikeelamumaal või väikeelamu reservmaal peab olema 5000 m
16. Mereranna kinnistu on küll õigusvastaselt võõrandatud vara tagastus, kuid eesmärgiks on uusehitis ühepereelamu ja abihoonete ehitusõiguse planeerimine endisaegse talukoha endisele õuealale. Antud 2 juhul ei ole tegu vana hoone või hoonete restaureerimisega vaid uushoonestusega. Tegu on uue elamuga. Kuigi on tegemist ajaloolise talukohaga on krundi suurus 4150 m2, mis on aga liiga väike talukoha taastamiseks. Samas leiab kaebaja, et ka 31.05.2012 määruse nr 11 punkt 2.2.3.
17. sõnastus ei ole üheselt mõistetav, kuna elamukrunt ei saa olla uus ega vana krundi suuruse mõistes.
18. Kaebaja arvates on rikutud ka õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatud maaomanike ja nende pärijate õigusi nende ebavõrdse kohtlemise tõttu.
19. Täiendavas 03.06.2015 seisukohas (tl 31-32) selgitab kaebaja, et Mereranna kinnistu on hoonestamata ja paikneb ehituskeeluvööndis. Kaebajale kuuluv Sarapuu kinnistu asub Võiste alevikus, on hoonestatud ajalooline talukoht ja õigusvastaselt võõrandatud vara tagastus. Kinnistu pindala on 7,84 ha ja omanikuna soovib kaebaja kogu territooriumi õuealaks. Tahkuranna vald on võimaldanud Mereranna kinnistu omanikul algatada detailplaneeringut kehtiva looduskaitseseaduse alusel ehituskeeluvööndisse. Kaebajale sellist võimalust antud ei ole, millega on Tahkuranna vald rikkunud kaebaja põhiõigust omaomandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebaja on kannatanud seoses sellega suurt moraalset ja materiaalset kahju. VASTUSTAJA SEISUKOHT
20. Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsused nr 66 ja nr 14 on õiguspärased ja kaebaja õigusi ei ole mingilgi määral rikutud (tl 58).
21. Vastustaja selgitab, et Tahkuranna Vallavalitsus menetleb kõiki planeeringuid, järgides kehtivat seadusandlust. Eelkõige on planeeringute menetlemise puhul esmatähtsad planeerimisseadus ja Tahkuranna valla üldplaneering. Õiguslik alus Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamiseks on detailselt lahti kirjutatud vallavolikogu otsuses nr 66, detailplaneeringu lähteseisukohtades, seletuskirjas otsuse eelnõu juurde, samuti otsuses nr
22. Vastustaja leiab, et T. Kle kuuluva Sarapuu kinnistu ning Mereranna kinnistu, millisel detailplaneering algatati, puhul on tegemist erinevate situatsioonidega, mistõttu ei ole Tahkuranna külas Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamine kuidagi puutumuses T. K õigustega. Vastustaja arvates tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, menetlus lõpetada ja kohtukulud jätta kaebaja kanda (tl 58). KOHTU PÕHJENDUSED
23. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsust nr 66, millega algatati Tahkuranna valla üldplaneeringut muutev Tahkuranna küla Mereranna kinnistu detailplaneering, kinnitati eelnimetatud planeeringu lähteseisukohad, otsustati sõlmida kinnistu omanikuga leping detailplaneeringu koostamise korraldamiseks ja rahastamiseks ning jätta seejuures koostatava detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata. T. K taotleb nimetatud haldusakti tühistamist. Ühtlasi vaidlustab kaebaja ka Tahkuranna Vallavolikogu 26.02.2015 vaideotsust nr 14, millega jäeti vallavolikogu 18.12.2014 otsuse nr 66 peale esitatud vaie rahuldamata, sest eelnimetatud otsusega ei rikutud T. K õigusi. Põhivaidlus seostub siiski Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsusega nr
24. Vaideotsuse võimalik tühistamine sõltub sellest kas vallavolikogu 18.12.2014 otsus on sisulises puutumuses kaebaja õigustega või mitte. Vastustaja on seisukohal, et Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ei saa kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. Seetõttu on vastustaja taotlenud oma kirjalikus seisukohas ka kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuid samas ei järeldu vastustaja sellekohasest küsimuseasetusest, et see oleks eesmärk omaette ning pigem tuleb seda tõlgendada alternatiivse taotlusena kaebuse rahuldamata jätmise kõrval. Seoses eelnimetatuga peab aga kohus vajalikuks selgitada, et halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 kohaselt oleks teatud juhtudel küll võimalik jätta kaebus ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu läbi 3 vaatamata, kuid see ei ole kohustuslik. HKMS § 151 lg 2 p 1 sõnastuse kohaselt võib kohus jätta taolistes olukordades kaebuse läbi vaatamata, kuid ei pea seda ilmtingimata tegema. Antud juhul kaebuse esitamise järgsel perioodil kaebeõiguse puudumist selgelt äratuntavas vormis ei ilmnenud ning seetõttu oli küsitud kaebuse käiguta jätmise määrusega kaebajalt ka vastavaid selgitusi ning täpsustusi. Kohtupraktikas on eelistatud taolistes olukordades pigem kaebuste sisulist lahendamist. Praeguses menetlusjärgus ei saa aga kaebuse läbi vaatamata jätmist lähtuvalt menetlusökonoomilistest kaalutlustest ühtlasi ka enam otstarbekohaseks pidada.
25. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 sätestab, et isik võib pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Haldusasja materjalist ei ilmne, kuidas Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja vastavate lähteseisukohtade kinnitamine T. K õigusi rikub ning selles osas tuleb vastustaja seisukohaga nõustuda. Nimetatud kinnistu kaebajale ei kuulu. Nähtuvalt haldusasja materjalist asub kaebajale kuuluv Sarapuu kinnistu Võiste alevikus ja ei piirne eelnimetatud Mereranna kinnistuga. T. K on seostanud kaebuse esitamist eelkõige sellega, et väidetavalt ei ole isikuid võrdväärselt koheldud. Otseselt ei järeldu ka seda, et Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsust nr 66 oleks soovitud populaarkaebusena vaidlustada. Antud juhul ei oleks see ka võimalik, sest vastavalt planeerimisseaduse paragrahvile 141 võib populaarkaebuse vormis ning avalikes huvides vaidlustada üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsust, mitte aga detailplaneeringu algatamist või muid planeerimise alaseid otsustusi või menetlustoiminguid. Mis puutub aga võrdse kohtlemise temaatikasse, siis ebavõrdse kohtlemise küsimus saab tõusetuda ainult siis, kui kaebajale endale millestki keeldutakse ja seda iseäranis situatsioonis, kus vald on teistele sarnast või võrreldavat hüve võimaldanud. Mereranna kinnistu detailplaneeringu algatamise kontekstis ei ole viited ebavõrdsele kohtlemisele asjakohased, sest see ei ole puutumuses kaebaja õigustega. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud Tahkuranna Vallavolikogu 18.12.2014 otsusega nr 66 ei ole kaebajale millestki keeldutud. Sarapuu kinnistuga seostuvaid otsustusi on aga kaebajal võimalik alati selleks ettenähtud korras vaidlustada kui selleks peaks olema põhjust. Lähtuvalt eeltoodust jääb kaebus rahuldamata.
26. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON
27. Jätta T. K apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-925 muutmata.
28. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda 4