4-16-6394/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse kuupäev 03.10.2016.a Väärteoasja number 4-16-6394 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Väärteoasi Gert Gavrilov süüdistuses LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Gert Gavrilov; isikukood 39304200236; kodakondsus EV; elukoht XXXX; töökoht puudub Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo – esindaja Hannes Küünarpuu KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Gert Gavrilov LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva. Kohustada Gert Gavrilovit asuma kandma mõistetud karistus hiljemalt 30.11.2016.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Gert Gavrilovi poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Gert Gavrilovi suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 03.10.2016.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju PJ patrullpolitseinik Teele Üksaeg koostas 16.08.2016.a väärteoprotokolli AB 1425646 Gert Gavrilovile selle kohta, et Gert Gavrilov 16.08.2016.a kella 01.21 ajal juhtis Harjumaal, Tallinnas Punane 65 juures Kuuli tn suunas sõidukit „MB CLK320“ registreerimismärgiga XXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning juhtis mootorsõidukit isikuna, kellel ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,55 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,60 mg/l, +/- 0,05 mg/l. Kirjeldatud tegevusega rikkus Gert Gavrilov LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi. 03.10.2016.a toimunud kohtuistungile Gert Gavrilov ei ilmunud. Harju Maakohus edastas Gert Gavrilovile 03.10.2016.a toimuva kohtuistungi kutse elektronposti teel 27.09.2016.a. 28.09.2016.a on menetlusalune isik kohtuistungi kutse kätte saanud. 03.10.2016.a edastas menetlusalune isik kohtule elektronkirja, milles teavitas, et tal on palavik ja tunneb end halvasti ning täna ei jõua istungile. Kohtuistungi edasilükkamist menetlusalune isik ei taotlenud. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Gert Gavrilovi süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Gert Gavrilovit väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et Gert Gavrilovi süü LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 16.08.2016.a on tõendamist leidnud eelkõige: - menetlusaluse isik poolt 16.08.2016.a antud ütlustega, millest nähtuvalt sõitis menetlusalune isik alkoholijoobes Punasel tn-l koju. Kahetseb oma tegu. - indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti Ilja Sdobnovi poolt 16.08.2016.a. kell 01.21 Gert Gavrilovi väljahingatavas õhus alkoholi esinemist indikaatorvahendiga Lion 500 ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,79 mg/l). Gert Gavrilov nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal indikaatorvahendiga. - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõdeti 16.08.2016.a. kell 01.39 – 01.43 Gert Gavrilovi poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST seerianumbriga ARBK-0032, (taatlustunnistus TTRG-16-00072) mille lõplik lugem oli 0,60 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,55 mg/l. Gert Gavrilov nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. Samuti kinnitas isik, et nõustub esitatud näiduga. 2 - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Marek Tamm otsustas 16.08.2016.a kõrvaldada Gert Gavrilov sõiduki Mercedes-Benz CLK320, registreerimismärgiga XXXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 ja 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning Gert Gavrilovil puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni. Gert Gavrilov on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 24.08.2016.a Gert Gavrilovil kehtivaid juhilubasid ei leitud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem LS § 201 lg 1 alusel PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Liiklusjärelvalvekeskuse Liiklustalituse otsusega karistatud rahatrahviga 360 eurot. Otsus jõustus 17.08.2016.a. Lisaks on menetlusalusel isikul 2 kehtivat karistust ühistranspordiseaduse rikkumise eest. Väärteoprotokolli nr AB 1425646 kohaselt juhtis Gert Gavrilov 16.08.2016.a kell 01.21 sõidukit, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samas puuduvad väärteoasja toimikus tõendid selle kohta, et Gert Gavrilov oleks seisuga 16.08.2016.a olnud eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samas on juhiloa andmete väljatrükiga tõendatud, et 16.08.2016.a kell 01.21 ajal juhtis ta Tallinnas Punane tn maja nr 65 juures sõidukit Mercedes Benz, selleks vastava sõiduki juhtimise õigust omamata. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmetest nähtuvalt Gert Gavrilovil kehtivat juhiluba ei ole. Seega on väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud asjaolude ja väärteoasja materjalide põhjal võimalik tuvastada LS § 201 lg 1 alusel väärteona karistatava väärteo objektiivsete tunnuste esinemine. Kohtul on õigus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse läbivaatamisel muuta teo kvalifikatsiooni, kui kohus ei välju sellega väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Kuivõrd käesoleval juhul kohus väärteokirjelduse piiridest ei välju ja võrreldes LS § 201 lg 2 kvalifikatsiooniga kergendab teo kvalifitseerimine LS § 201 lg 1 menetlusaluse isiku olukorda, tulebki tema tegu kvalifitseerida ümber LS § 201 lg 1 järgi. Kõll on aga kohtule esitatud tõendid selle kohta, et Gert Gavrilov juhtis 16.08.2016.a kell 01.21 mootorsõidukit keelatud seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,55 mg/l. Vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,55 mg/l alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Gert Gavrilov on karistusregistri andmete kohaselt ka eelnevalt juba karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest 01.08.2016.a rahatrahviga, mis tähendab, et uuesti sõidukit juhtima asudes tegutses ta täiesti teadlikult, mis kinnitab veelkord, et LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on toime pandud tahtlikult. Samuti on kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – Gert Gavrilov teadis, et ta on tarvitanud alkoholi, kinnitades joobe olemasolu oma ütlustes ning arvestades Gert Gavrilovil tuvastatud joobe suurust, ei ole võimalik, et ta ei teadnud, et tema seisund ei võimalda juhtida mootorsõidukit. 3 Kohustus omada juhtimisõigust ja juhtida sõidukit seisundis, mis vastab seaduses sätestatud nõuetele on juhi esmased kohustused ja nende põhjendamatu järgimata jätmine on tahtlikult toime pandud väärtegu. Sellise teoga täitis Gert Gavrilov kõik LS § 224 lg 2 objektiivse koosseisu tunnused tahtlikult. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu ka Gert Gavrilovi tegude õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist, tuleb teda LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 sätestatud väärtegude toimepanemise eest karistada. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust. Raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Gert Gavrilovit on varem liiklusalase väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse 01.08.2016.a otsusega LS § 201 lg 1 järgi ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo. Samuti märgib kohus, et uue liiklusalase süüteo on menetlusalune isik toime pannud pelgalt kaks nädalat pärast kohtuvälise menetleja 01.08.2016.a otsuse tegemist. Kohus asub seisukohale, et Gert Gavrilov ei ole varasemast karistusest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Gert Gavrilov käesoleval ajal ei tööta ja temale varasemalt karistusena määratud rahatrahv on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Teisisõnu asub kohus seisukohale, et Gert Gavrilov ei ole hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Ühtlasi võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud kaks väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü ka suuremaks. Arvestades aga, et isikut ei ole eelnevalt karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine alla sanktsiooni keskmise määra ehk pikkusega 10 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et Gert Gavrilov peab asuma kandma aresti hiljemalt 30. novembril 2016.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 57 lg 1 p 3, § 63 lg 1, LS § 201 lg 1, 224 lg 2 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110, 111. Aulike Salo Kohtunik 4