poneeriti
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt saab adressaati kohustada tagastama annetust üksnes riigieelarvesse. Vastustaja on kohustanud tagastama annetuse Tallinna linnale. 3) Ettekirjutus on koostatud ebaõigele isikule.
pertiis ei ole usaldusväärne. Kaebaja on tellinud
perthinnangu vaidlusaluse reklaamplakati ja vastustaja poolt tellitud
perthinnangu kohta. Kaebaja tellitud
perthinnang selgitab põhjalikult, miks vastustaja tellitud Tartu Ülikooli hinnang ei kujuta endast teaduslikkuse nõudeid järgivat analüüsi, vaid kasuistlikku tellimustööd. Lisaks leitakse kaebaja tellitud
perthinnangu lõppjäreldusena, et vaidlusalune reklaamplakat ei kujuta endast valimisreklaami. 5) Ettekirjutuses nõutakse kaebajalt kogu reklaamplakatile kulunud raha tagastamist. Samas on vastustaja tellitud Reklaamiagentuuri Zavod BBDO ning Tarbijakaitseameti
perthinnangutes mööndud, et osaliselt kajastab valimisplakat ka linna tegevuste reklaamimist. Selle kulu kaebaja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Vastustajal tulnuks enne ettekirjutuse tegemist küsida Tallinna linna arvamust ning selgitada välja, kas ja mil viisil oli plakati avaldamine seotud kaebaja ametiülesannete täitmisega, ning määratleda, milline osa reklaamplakatist kujutab linna tegevusega seotud ürituste reklaamimist ja on seetõttu linna kulu. 6) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-st 61 ja Riigikohtu otsusest nr 3-4-1-27-05 tulenevalt ei olnud vaidlusaluse plakati näol tegemist poliitilise reklaamiga. Plakatil ei reklaamitud erakonda või erakonna nimekirjas kandideerivat isikut, reklaamtahvli tekstilises osas tehakse selge üleskutse osaleda staadioni talgutel ja avamisel. Plakatil pole erakonna logo ega ka muud eraldusmärki, mis viitaks või sarnaneks mõnele erakonna logole. Plakatil olev kiri viitab linna avatavale staadionile ja sellel oli Tallinna logo. Plakatil ei reklaamita erakonna programmi. Vaidlusaluse plakati sisuks oli üleskutse tulla Hiiu staadioni talgutele ja avamispeole, mida ei saa ühemõtteliselt seostada valimistel kandideerimisega. Samuti ei heitnud vastustaja kaebajale ette, et plakat avaldati aktiivse agitatsiooni ajal. Ka Reklaamiagentuuri Zavod BBDO arvamuses on leitud, et plakat reklaamib kaebaja kõrval avalikku üritust. Seega ei saa rääkida reklaamplakatist kui ühemõttelisest valimisreklaamist kaebajale. Ühisest üritusest osavõtu suurendamine on üks kohaliku omavalitsuse töö üldisematest eesmärkidest. Üritusele suurema hulga rahva kaasamine toimib paremini, kui seda reklaamivad omavalitsuse tööga seotud ja seeläbi avalikkusele tuntud inimesed isiklikult. Kaebaja on Eesti Jalgpalli Liidu kohtunik, Eesti Jalgpalli Liidu litsentsikomisjoni liige ning alates 2006. a FIFA abikohtunik, mistõttu on mõistetav, miks just kaebaja uut staadionit reklaamis ja üritusele rahvast kutsus. Vastustaja hinnangul pole oluline käsitada reklaami kui valimisreklaami reklaamiteoreetiliselt, vaid tuvastada reklaami tegelik mõju sihtauditooriumile. Seega tulnuks vastustajal tellida uuring või teha küsitlus, et saada teada, kas reklaam omab valimistulemuste või valijate jaoks mõju. Reklaami mõju valijatele ei saa hinnata muul moel kui küsitluse või uuringuga. Kuna kaebajale teadaolevalt ei ole selle kohta andmeid kogutud, jääb arusaamatuks, millistele andmetele toetuvad vastustaja
pertide järeldused valijate poolt tajutu või valijate silmis eelise saamise kohta. 7)
lg 1 peab annetuseks vaid erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatavat rahaliselt hinnatavat hüve või teenust. Vaidlusaluse reklaamplakati on tellinud ja teenuse saanud Tallinna linn, mitte erakond ega kaebaja. Kuna annetuse mõiste on määratletud just erakonna tegevuse kaudu, s.t kasusaajaks on erakond, ei ole annetuse tagasinõudmine füüsiliselt isikult põhjendatud. 8) Kui tõlgendada ettekirjutuse aluseks olevaid
norme vastustaja väidetud viisil, oleks need vastuolus põhiseaduse (PS) § 13 lg-s 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega, sest normidega pannakse isikule rahalisi kohustusi, kuid keskmise isiku jaoks ei ole selgelt ja arusaadavalt määratletud, milliseid olukordi käsitada keelatud annetusena, kellelt keelatud annetuse saab tagasi nõuda ja kellele selline annetus tuleb tagastada. Õigusselgusetust ei 3
-st. Võrreldav organ on Vabariigi valimiskomisjon, kes on registris märgitud samuti riigi muu institutsioonina, kelle koosseis ja pädevus tuleneb Riigikogu valimise seadusest ning kellel on pädevus teha kohtulikult kontrollitavaid otsustusi. 2)
lg-d 1 ja 2 nimetavad annetuse tagastamise kohustatud subjektina erakonda, kuid
, mis reguleerib ettekirjutuste tegemist, nimetab ettekirjutuse võimaliku adressaadina ka muid isikuid peale erakonna, sh erakonna nimekirjas kandideerinud isikut.
võimaldab teha ettekirjutust keelatud annetuse tagastamiseks ka muule isikule kui erakonnale. Seaduse eesmärgipärasel tõlgendamisel ei saa tekkida kahtlust, et ERJK pädevusse kuulub mh kontrolli teostamine erakonna nimekirjas kandideerinud isikute üle. Annetuse tagastamisel tuleb lähtuda
Juhul, kui annetust ei ole võimalik tagastada, tuleb rahaline annetus kanda riigieelarvesse. 3) Teavituskampaania ja (valimis)reklaami eristamiseks tuleb igal üksikjuhtumil tuvastada reklaami mõju konkreetses aegruumis. Kui reklaam on suunatud eelkõige reklaamis
poneeritud erakonna liikme reklaamimisele, mitte avalike huvide edendamisele, on selle reklaami kulude kandmine käsitatav annetusena
Keelatud annetuste kontekstis tuleb hinnata, kas reklaami esitamise aega, tonaalsust,
poneeritud isikut jms asjaolusid arvestades oli tegemist kohase vahendiga teavituskampaania läbiviimiseks või mõjus reklaam sihtauditooriumile pigem isikureklaamina. Vastustaja ei ole väitnud, et reklaam on käsitatav poliitilise välireklaamina, vaid keelatud annetusena erakonnaseaduse mõistes. 4) Kuigi meedias avaldatud informatsiooni kohaselt oli Hiiu staadion valminud juba augustikuus 2013, lükati selle avamine edasi kuni 15.09.
ei ole ebaselge ega PS-ga vastuolus. Keelatud annetuse mõistet peab olema võimalik sisustada vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele ning seaduse tõlgendamise vajadus ei muuda seda põhiseadusevastaseks. 4. Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja kanda; kaebajalt mõisteti vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 1500 eurot. 1) VVS § 75, korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg 1 ega muu säte või seadus ei välista ERJK õigust ettekirjutust teha. HMS § 8 lg 1 kohaselt on haldusorgan seadusega, selle alusel antud 4
lg 1 kohaselt kontrollib ERJK, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad
-s sätestatut.
lg 1 p 2 alusel teeb ERJK erakonnale, erakonna nimekirjas kandideerinud isikule, valimisliidule, valimisliidu nimekirjas kandideerinud isikule või üksikkandidaadile ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata. Kuna vastustajal oli olemas ettekirjutuse tegemise pädevus ja sellise pädevuse andmine oli seadusandja selge tahe, siis ei ole ettekirjutus tühine. 2) Keelatud annetust tagastama saab kohustada ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikut (
lg 1 p 2) ning see tuleb esmajärjekorras tagastada annetuse teinud isikule (
lg 2 p 2 koostoimes selles viidatud
Kui annetuse tagastamine annetuse tegijale ei ole võimalik, tuleb see kanda riigieelarvesse. Keelatud annetuse tagastamise ettekirjutuse saab teha ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule (
lg 1 p 2) ning keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada annetuse teinud isikule (
lg 2 p 2 koostoimes selles viidatud
lg-ga 1) või kui annetuse tagastamine annetuse tegijale ei ole võimalik, siis kanda riigieelarvesse (
lg 2 p 2 koostoimes selles viidatud
lg-ga 2).
§-st 1218 tulenevalt on vastutus oluliselt raskem, kui seaduserikkuja on erakond. Vastustaja on õigesti märkinud viidetega kohtupraktikale, et õigusselgusetusega ei ole tegemist siis, kui tegemist on pelgalt normitehnilise puudusega, mis on tõlgendamise teel ületatav. Iga seadust tuleb eelkõige püüda tõlgendada kooskõlas PS-ga. 3)
lg 1 tähenduses on annetus füüsilisest isikust annetaja poolt vabatahtlikult oma vara arvelt erakonna tegevuse toetamiseks erakonnale või erakonna liikmele loovutatav rahaliselt hinnatav hüve, välja arvatud vabatahtlik töö. Reklaami
poneerimise ajal sätestati annetuse tegijana füüsiline isik üldiselt, muus osas kattus annetuse mõiste ettekirjutuse tegemise ajal ja praegu kehtiva sõnastusega.
lg 2 sätestab, et annetus, mis ei vasta sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud tingimustele, on keelatud. Kuna reklaami eest tasuti Tallinna linna Spordi- ja Noorsooameti eelarvest, siis ei ole tegemist lubatava annetusega.
Ei saa väita, et
oleks põhiseadusevastaselt ebaselge ja selle rakendamine ettearvamatu. Seaduste korrigeerimine, täpsustamine, lünkade täitmine jms on tavaline, sest vajadus seadusi muuta ilmneb alles nende kohaldamise praktikas. 4) Vastustaja ei ole eiranud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet. Komisjon on õiguspäraselt tuvastanud, et reklaami näol on tegemist keelatud annetusega. Ka Riigikontroll tuvastas, et Tallinna eelarvest oli rahastatud kokku 11 teavitust, mida võis 2013. aasta kohalike valimiste kontekstis pidada poliitikute või erakonna reklaamiks, sh käesolevas haldusasjas vaidlusalune reklaam. Komisjon on kogunud selleks teavet Tallinna linnalt, asjatundjate arvamusi (Tartu Ülikoolis tehtud semiootiline analüüs, Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni küsitud
perdiarvamus MR-lt (Zavod BBDO) ja Tarbijakaitseameti juures tegutsevalt reklaaminõukojalt), lisaks kaebaja esitatud
perdiarvamusele LP-lt Tallinna Ülikoolist, samuti küsinud arvamust kaebajalt ning teinud nende vastuste/tõendite põhjal õiged järeldused, mida kinnitab ka Riigikontrolli aruanne. Mingeid täiendavaid uuringuid ei olnud vastustaja kohustatud tellima ega läbi viima. Ka Riigikontroll ei pidanud LP
pertiisi selliseks, mis lükkaks ümber muudes
pertarvamustes toodu. Täiendavalt kinnitab seda, et tegemist oli keelatud annetusega, Riigikontrolli tähelepanek aruandes (p-d 47–48), et nende valimisreklaamina mõistetavate Tallinna teavituste juures hakkas silma asjaolusid, mis osutavad kõrvalekalletele linna tavapärasest praktikast. 5
sätted pole vastuolus õigusselguse põhimõttega ja kaebaja poolt esile toodud probleemid on võimalik ületada normide tõlgendamise teel. Kohus kohaldas põhjendamatult
norme osas, milles need on vastuolus PS-st tuleneva õigusselguse põhimõttega. Üheski
sättes pole selgelt määratletud, mida annetuse all täpsemalt silmas peetakse. Seaduses pole kirjeldatud, et annetuseks või rahaliseks hüveks kvalifitseerub teatud juhtudel ka kulu, mis tekkis erakonna liikme osalemisest omavalitsuse teavitustöös või omavalitsuse tegevusi reklaamides. Halduskohus on ka ise möönnud, et keelatud annetuse mõiste ja tagasinõudmise kord võiks olla
-s reguleeritud selgemalt ja täpsemalt.
normide ebaselgust kinnitab muu hulgas Riigikontrolli 13.01.2015 aruanne. Ilma täpsema regulatsioonita jäävad
Normid, mis võimaldavad panna isikule rahalisi kohustusi, peavad olema teistest normidest selgemad ja üheselt arusaadavad, et isikul oleks võimalik oma käitumist vastavalt normidele kohandada.
normidest pole selgelt äratuntav ka see, et erakonna tegevuse toetuseks kvalifitseeruv annetus tuleb tagastada erakonna liikmel, mitte erakonnal. Lubamatu on olukord, kus rahalise kohustuse olemasolu tuvastab õigusnorme tõlgendades alles kohus. Kaebaja ei saanud prognoosida avaliku võimu käitumist, mis järgneb talle etteheidetud rikkumisele. Isegi kui kohus kohtuvaidluse tulemusena sisustab määratlemata õigusmõisteid, ei väära see asjaolu, et norm oli adressaadi jaoks seni ebaselge. Kuna annetuse mõiste on määratletud just erakonna tegevuse toetamise kaudu, s.t kasusaajaks on seaduse järgi erakond, siis pole annetuse tagasinõudmine erakonna liikmelt ka põhjendatud ja tekitaks isiku jaoks ebaõiglase olukorra. Normi adressaadile pole arusaadav, millist tegevust peale teiselt isikult vahetult vara saamise saab pidada keelatud annetuseks. 2) Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, lugedes Tallinna linna poolt tema enda korraldatud teavituse eest kantud kulu annetuseks ja leides, et selle kulu peab tagastama kaebaja. Kohus märkis, et vaidlusaluse reklaamiga soodustati kaebajat erakonna liikmena, kuid ei selgitanud, mil viisil kvalifitseerus reklaam erakonna toetuseks. Annetusest
lg 1 järgi saab rääkida ainult juhul, kui tuvastatud on erakonna tegevust toetav iseloom. Kohtuotsus on selles osas põhjenduseta. Annetuseks ei saa pidada rahaliselt hinnatavat hüve või teenust, kui seda pole saanud erakond või erakonna liige. Reklaamplakati tellis ja teenuse sai Tallinna linn, mitte erakond ega kaebaja. Seetõttu on vale ettekirjutuse väide, et Tallinna linn on maksnud kinni kaebaja arve. Erakonnale tehtud lubamatust annetusest saaks rääkida näiteks siis, kui kolmas isik on erakonna teadmisel tasunud erakonna kulutused (
võimaldab teha annetuse tagastamise ettekirjutuse erakonna nimekirjas kandideerivale isikule ja annetuse saab tagasi nõuda mujale kui riigieelarvesse.
Ka
lg 2 p 2 viitab ettekirjutuse tegemisel § 124 lg-tes 1–3 nimetatud tagajärgedele.
lg-test 1 ja 2 tulenevalt peaks lubamatu annetuse tagastama ainult erakond ja vaid erakonnalt saaks selle tagastamist nõuda. Lisaks ei võimalda
ettekirjutuse tegemist reguleerivad sätted nõuda annetuse tagastamist mujale kui riigieelarvesse. Ettekirjutusega kolmanda isiku soodustamine tekitaks ka probleemi ettekirjutuse täitmisel, sest kolmas isik ei pruugi annetuse tagasivõtmisega nõustuda. 3) Kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Kaebaja selgitas kaebuses, miks pole vaidlusalune reklaam vaadeldav poliitilise reklaamina. KOVVS §-s 61 toodud poliitilise reklaami loetelust juhindumine on põhjendatud, kuna tegemist on ainsa sättega, mis aitab avada poliitilise reklaami või valimisreklaami sisu. Halduskohus jättis kaebuse väited poliitilise reklaami kohta tähelepanuta. 4) Isegi kaebuse rahuldamata jätmise korral ei olnud õiguspärane vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine. Ettekirjutuse andmine ei välju vastustaja tavapäraste ülesannete raamidest ning komisjoni teenindab Riigikogu Kantselei, kellel on võimalik õigusküsimustes komisjoni nõustada ja kohtus esindada. Välise õigusabi kasutamine ei olnud seetõttu põhjendatud. 6. ERJK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1)
sätted on põhiseadusega kooskõlas.
on annetuse määratlemisel piisavalt selge. Annetus on defineeritud
lg-s 1 ning lg 2 p 2 kohaselt on keelatud selline annetus, mille on teinud juriidiline isik. Riigikontrolli arvamuse põhjal ei saa väita, et
oleks praegu põhiseadusevastaselt ebaselge ja selle rakendamine ettearvamatu. Apellandile ei saanud jääda selgusetuks, et juriidiliselt isikult rahaliselt hinnatava hüve saamine ei ole lubatud. Vastustaja hinnangul on Hiiu staadioni reklaami puhul tegemist isikureklaamiga. Kuivõrd apellandi valimisreklaami eest tasus Tallinna linn kui avalik-õiguslik juriidiline isik, on tegemist keelatud annetusega
Käesoleval juhul oleks ebaõiglane annetuse tagasinõudmine Eesti Keskerakonnalt, kuivõrd reklaamis osalesid kolm konkreetset erakonna liiget, tekitades põhjendamatut eelist võrreldes teiste valimistel kandideerinud isikutega justnimelt nendele kolmele isikule ning alles seejärel erakonnale, millesse nad kuuluvad. Tulenevalt
lg 1 p 2 pidi apellandile olema ettenähtav, et keelatud annetus nõutakse tagasi temalt, mitte erakonnalt. 2) Kaebaja väitel ei ole halduskohus selgitanud, mil viisil kvalifitseerus reklaam vaadeldaval juhul erakonna toetuseks. Tegemist ei ole kaebuse väitega. Kuivõrd erakond tegutseb tema liikmete kaudu, siis on igasugune erakonna liikmete reklaam valimiste-eelsel perioodil ühtlasi käsitletav selle erakonna reklaamina, millesse nad kuuluvad. Samasugusele seisukohale on asutud ka Tartu Ülikooli semiootilises analüüsis. On ilmne, et apellandi osalemine Hiiu staadioni reklaamis oli kantud eesmärgist esitleda teda kui poliitikut. Kuivõrd olemuslikult on tegemist apellandi valimisreklaamiga, on keelatud vastavate kulude kandmine Tallinna linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt. 3)
lg 1 ja 2 koostoimes
lg-ga 2 tõlgendamisel, arvestades seaduse eesmärki, ei saa tekkida kahtlust, et seaduseandja on esmaselt ette näinud keelatud annetuse tagastamise selle teinud isikule ning alles juhul, kui annetust ei ole võimalik tagastada, on erakond kohustatud kandma rahalise annetuse viivitamata riigieelarvesse. 4) Apellandi väide, et Tallinna linn võib keelduda annetuse vastuvõtmisest, on spekulatiivne. Selleks puudub kohalikul omavalitsusel igasugune mõistlik põhjus. 7
lg-s 1 sätestatud annetuse mõistele ning leidnud, et tegemist oli keelatud annetusega. 6) Praeguses asjas esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustavad haldusorgani välise õigusabi kulu väljamõistmist kaebajalt. Tegemist ei ole igapäevaselt tegutseva haldusorgani, vaid teatud regulaarsusega koos käiva koguga, mille teenindamiseks on Riigikogu kantselei võimaldanud oma eelarvest kahe õigusteadmistega ametniku kasutamist. Vastustajal endal vastav õigusteenistus puudub ja olemasolev juriidiline teenindamine ei ole menetluste hulka arvestades piisav. Vaidlus seondub ka asjakohase regulatsiooni põhiseadusele vastavuse hindamisega, mistõttu on küsimus haldusorgani jaoks oluline ja väljub tavapärase tegevuse raamidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates on halduskohtu otsuses kaebuse väidetele piisavalt ja põhjendatult vastatud ning puudub vajadus ja HKMS § 201 lg 4 kohaselt kohustus neid põhjendusi korrata. 8. Ringkonnakohus märgib, et asus oma hiljutises jõustumata 15.02.2016 otsuses haldusasjas nr 3-15-435 (p 8) seisukohale, et ettekirjutuse tegemise pädevus ei ole üksnes valitsusasutusel või selle ametnikul. Nii
sätetest (
lg 1 ja § 1211) kui ka erakonnaseaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (655 SE) II lugemise seletuskirjast nähtuvalt on ERJK haldusorgan, keda on seadusega volitatud kontrollima
nõuete järgimist ning kellel on oma ülesannete täitmisel õigus teha ettekirjutusi. Kuna vastustajal on ettekirjutuse tegemise pädevus ja sellise pädevuse andmine on seadusandja selge tahe, siis ei ole ettekirjutus tühine. Ringkonnakohus on samal seisukohal jätkuvalt ja osutab täiendavalt VVS §-le 75 ja KorS 6 lg-le
sätted ei ole põhiseadusega vastuolus. Eelnevalt viidatud 15.02.2016 otsuses nr 3-15-435 (p 9) ei nõustunud ringkonnakohus seisukohaga, justkui ei saaks erakonna liige olla keelatud annetuse tagastamiseks kohustatud isikuks.
sätete koostoimes tõlgendamise pinnalt on põhjendatud järeldus, et keelatud annetuse tagastamise ettekirjutuse saab teha ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikule (
lg 1 p 2) ning keelatud annetus tuleb esmajärjekorras tagastada annetuse teinud isikule (
lg 2 p 2 koostoimes selles viidatud
lg-ga 1) või kui annetuse tagastamine annetuse tegijale ei ole võimalik, siis kanda riigieelarvesse (
lg 2 p 2 koostoimes selles viidatud
Ehkki seadusandja ei ole otsesõnu nimetanud erakonna nimekirjas kandideerinud isiku kohustust tagastada keelatud annetus selle tegijale, tuleb
sätteid koostoimes ning nende eesmärgist lähtuvalt tõlgendada nii, et ka erakonna nimekirjas kandideerinud isikut saab kohustada keelatud annetuse tegemiseks selle tegijale. Regulatsioon, mis keelab erakonna nimekirjas kandideerinud isikul keelatud annetust saada ja võimaldab talle annetuse tagastamata jätmise korral teha ettekirjutuse, kuid ei võimalda 8
lg 2 p 2 kohaselt kohustatakse ettekirjutusega erakonda kandma annetuse ühel
Sätet ei saa mõista nii, et vastustaja ei saa teha ettekirjutust keelatud annetuse tagastamiseks selle tegijale.
S § 28 lg 1 sätestab, et korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Korrarikkumist – keelatud annetuse vastuvõtmist – saab praegusel juhul kõrvaldada keelatud annetuse tagastamisega selle tegijale.
lg 2 p-s 2 sätestatu ei ole eelviidatud sätte suhtes erinorm, vaid täiendav volitus ettekirjutuse tegemiseks ning ettekirjutuse tegemist reguleerivaid eelviidatud sätteid tuleb tõlgendada nende koosmõjus. Sellest tulenevalt on õige halduskohtu seisukoht, et kaebajale valimistel kandidaadina linna eelarvevahenditest eelise andmisel sai vastustaja ettekirjutusega kohustada sellist keelatud annetust tagastama just kaebajat ja just sellise annetuse tegijale. 11. Ringkonnakohus möönis otsuses nr 3-15-435 (p 12), et keelatud annetust puudutav regulatsioon võiks
-s olla täpsem, kuid ka praegusel kujul on määratlemata õigusmõiste regulatsiooni eesmärgist lähtudes piisavalt täpselt sisustatav. Kaebajal kui poliitikas kogenud isikul on võimalik enne kampaaniates osalemist selle mõju mõistlikult hinnates piisava selgusega ette näha, kas reklaam mõjub oma sisu ja ajalise konteksti poolest valimisreklaamina või jääb kampaania teavitustegevuse piiresse. Oluline on seegi, et avaliku võimu organi poolt ühe erakonna või tema kandidaadi soosimisel talle mingi hüve pakkumise kaudu rikutakse valimiste võrdsuse põhimõtet (PS § 60 lg 1 ja EIÕK 1. protokolli art 3). Nimetatud põhimõte nõuab, et seadusega nähakse ette sellise rikkumise tagajärgede kõrvaldamise tõhusad meetmed.
asjakohaseid sätteid tuleb tõlgendada võimalikult põhiseadusega kooskõlas. Kui seadust on võimalik tõlgendada mitmel erineval viisil, tuleb valida selline tõlgendus, mis on põhiseadusega kooskõlas. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt ühe erakonna nimekirjas kandideerinud isikule reklaami näol pakutud soodustuse tagasi nõudmata jätmine tooks kaasa valimiste võrdsuse põhimõtte rikkumise. 12.
alusel on keelatud juriidilise isiku poolt erakonnale või selle liikmele oma vara arvelt sellise rahaliselt hinnatava eelise andmine, mis toetab erakonna tegevust, mille hulka kuulub
§-de 1 ja 2 alusel ka valimiskampaania tegemine. Seega juhul, kui vaidlusalused reklaamid olid suunatud kaebaja kui erakonna liikme reklaamimisele, mitte avalike huvide edendamisele või teavitustegevusele, on nende kulude katmine Tallinna linna poolt käsitatav keelatud annetusena.
Ringkonnakohus jagab seda seisukohta. Ettekirjutuse esemeks on keelatud annetus
tähenduses, mitte poliitiline välireklaam. Seetõttu ei oma välireklaami vastavus KOVVS §-le 61 asja lahendamisel tähtsust. 15. Ringkonnakohus ei leia, et vastustaja oleks teinud haldusmenetluses oluliste asjaolude väljaselgitamisel ja halduskohus tõendite hindamisel vigu. 9
perte mõjutada. Halduskohus leidis õigesti, et see, kui suure ulatusega mõju valimistulemustele täpselt tekitati, ei ole praeguses asjas oluline. 15.2. Halduskohus ei ole jätnud kaebaja seletusi ja tõendeid tähelepanuta, vaid on nõustunud vastustaja sellekohaste põhjendustega haldusaktis ja Riigikontrolli arvamusega, milles on arvesse võetud ka LP seisukohti. Õige ei ole kaebaja väide, et reklaami ainus eesmärk oli teavitada Tallinna elanikke kohaliku omavalitsuse tegevusest. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tõenditele vastustaja ja halduskohtu omast erineva hinnangu andmiseks. Asjakohased on halduskohtu seisukohad sama reklaamiga seonduvalt haldusasjas nr 3-15-435 tehtud kohtuotsuses, kus kohus leidis kokkuvõtlikult järgmist. Hiiu staadioni reklaam oli linnaruumis
poneeritud peamiselt Nõmme linnaosas 2013. a augustis ja septembris. Zavod BBDO hinnangu kohaselt oli reklaami eesmärk ühelt poolt reklaamitarbija informeerimine Hiiu staadioni avamisest, samas aga ka Tallinna Linnavalitsuse liikmete
poneerimine eesmärgiga mõjutada valimistulemusi neile isikutele soodsamas suunas. Puudub igasugune avalikust huvist kantud vajadus kasutada jalgpalliväljaku avamisreklaamis modellidena linnavalitsuse liikmeid. Pole võimalik mõista, kuidas erinevate muusikainstrumentidega varustatud Tallinna Linnavalitsuse liikmete kujutis on seotud avalikkuse informeerimisega jalgpallistaadioni võimalustest. Reklaam esindab võrdselt nii avalikke huve kui ka neis osalenud ametnike isiklikke huve. Reklaami tekstiline pool informeerib avalikkust staadioni avamisest, visuaalse poole eesmärk on
poneerida valimistel kandideerivaid poliitikuid. Reklaami üheks eesmärgiks on valimistulemuste mõjutamine. Sellega on loodud nendele isikutele põhjendamatu eelis teiste kandidaatidega. Reklaaminõukoja
pertarvamuses Hiiu staadioni kohta leiti, et eesmärgini saanuks jõuda ka kõnealuseid isikuid
poneerimata. Reklaam on tajutav valimiste konteksti arvestades isikute või erakonna reklaamina valijatele ning seeläbi on loodud ebavõrdne või põhjendamatu eelis teiste kandidaatide ees. TÜ 08.05.2014
pertarvamuses leiti, et plakat ei informeeri piisavalt tarbijat sündmusest, selle toimumiskohast ega viita ka Hiiu staadioni funktsioonile, mis ilmselgelt peab olema seotud spordi ja sportimisega. Spordiga pole seotud ei verbaalne sõnum ega ole atleetlikkuse või sportimisega seotud fotol kujutatud ametnikud. Nii muutub isegi plakati formaalne sõnum tinglikuks ning sunnib ja suunab adressaati otsima selle tegelikku ehk varjatud ehk konnotatiivset tähendust ja sõnumit. Seos Tallinna linnaga jääb plakatil väga nõrgaks, kui mitte olematuks. Tallinna logo, mis on paigutatud keskerakondlikusse visuaalsesse diskursusesse, seondub kolme linnaametnikuga, sidudes neid ning nende kui ametnike kaudu ka Tallinna linna Keskerakonnaga.
pertiisis märgitakse ära ka Keskerakonna värvide olulisust plakatil, samuti on suur osa (u 73%) plakati pinnast hõivatud neil kujutatud muusikainstrumente käes hoidvate poliitikutest linnaametnike kujutistega. Halduskohus leidis, et plakatil kujutatud poliitikutest isikute riietuses, käitumises ega tegevuses ei viita miski üleskutsele tegelda spordi või liikumisega ning osaleda vastavatel üritustel. Ülikonda riietatud ning muusikainstrumente mängivad isikud seonduvad tervise edendamisest või sporditegevusest teavitamisega üksnes seeläbi, et nad on staadioni taustal. Staadionirajatised ise jäävad plakatil
poneeritud isikute ning teksti taustal vähemärgatavaks. Erialaasjatundjate analüüsi seisukohast on kasutatud värvilahendused reklaami hindamisel küll olulised, kuid valitud ürituse konteksti arvestades ei ole põhjust omistada ülemäärast tähendust värvi seosele erakonnaga, kui reklaami taustaks on ainuvõimalikult rohelist värvi staadionimuru. Samas ei välista üksnes värvilahenduse seose puudumine erakonnaga reklaami käsitamist valimisreklaamina, kui muud kriteeriumid seda kinnitavad. Ka reklaami ajaline taust (15.09.2013 toimuva ürituse reklaamimine 2013. a augustis ja septembris, kusjuures kohalikud valimised toimusid 20.10.2013 ning 15.09.2013 oli viimane päev, mil oli lubatud poliitiline välireklaam vastavalt KOVVS §-le 61) viitab, et teavitustegevust staadioni avamisest ei saa pidada reklaami põhiliseks eesmärgiks, vaid 10
poneerimine (valimisreklaam). Ringkonnakohus lisab, et plakatilt ei nähtu, et apellant oleks seal kujutatud jalgpallikohtunikuna või Eesti Jalgpalli Liidu esindajana. Seda ei kinnita ka tema kujutamine pildil koos akordioniga. Pildil ei seosta kaebajat jalgpalliga ega spordiga miski, erinevalt poliitikast ja keskerakondlastest, kellega kaebajat koos kujutati. 16. Halduskohtu otsus tuleb tühistada kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Praegune vaidlus ei välju haldusorgani tavapäraste ülesannete raamidest ning haldusorgan peab seetõttu olema ise võimeline kohtumenetluses oma seisukohti esitama. Halduskohtumenetluse normid ei ole sedavõrd keerukad, et kohtumenetluses osalemisega seonduvate õiguslike küsimuste lahendamiseks oleks tarvilik välise õigusabi kasutamine. Haldusorganina, kellele on seadusega antud pädevus oma valdkonnas järelevalve teostada ja anda kohtulikult kontrollitavaid haldusakte (ettekirjutused), peab ERJK olema ka selle tegevuse piires suuteline oma otsustusi kohtumenetluses kaitsma. ERJK asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei (
Sellel osakonnal on ka Riigikogu juurde moodustatud organite nõustamise ja kohtus esindamise funktsioon. Praktikas esinevad raskused selle ülesande täitmisel ei õigusta välise õigusabi kasutamiseks tehtud kulutuste väljamõistmist kaebajalt. Vastustaja menetluskulud tuleb uue otsusega jätta tema enda kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.