3-16-1332/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1332 Haldusasi Risti 1 PRKT OÜ kaebus Rapla Vallavalitsuse 20.06.2016 korralduse nr 222 osaliseks tühistamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – Risti 1 PRKT OÜ, volitatud esindaja Tuulikki Laesson; Vastustaja – Rapla vald. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
2. Rapla Vallavalitsuse 20.06.2016 korraldusega nr 222 (edaspidi korraldus) väljastati Risti 1 PRKT OÜ-le ehitusluba ning selle punktis 2 märgiti, et: „ ehitusluba ei anna õigust kõnnitee rajamiseks võõrale maale ilma maaomaniku nõusolekuta“.
3. 04.07.2016 saabus halduskohtule Risti 1 PRKT OÜ kaebus korralduse punkt 2 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et tegemist on haldusakti kõrvaltingimusega ning tegemist on avalik-õigusliku kohustusega, mida kaebajal ei ole võimalik täita. 01.07.2015 kehtima hakanud ehitusseadustik ei näe ette vastavasisulise kõrvaltingimuse sätestamist ehitusloas. Kui ehitustöid teostatakse võõral maal, on maaomanikul ehitustööde teostaja vastu asjaõiguslik negatoornõue asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 89 alusel, mis näeb ette omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral. Vastustaja poolt ehitusloas sätestatud keeld teostada ehitustöid ilma maaomaniku nõusolekuta on aga avalik-õigusliku sisuga kohustus (keeld) ehitusloa adressaadile ehk kaebajale. Lisaks näeb 25.08.2011 kehtestatud Põhjakeskuse detailplaneering (seletuskirja p 2.14) ette, et teemaa kruntide omanikud on kohustatud lubama teemaale detailplaneeringujärgsete tehnovõrkude rajamist nii Risti 1 kui ka teiste Koguduse detailplaneeringuga kavandatud kinnistu omanike poolt. Kaebaja leiab, et sellega on teemaa kruntide omanikel kohustus anda vastav nõusolek rajatava infrastruktuuri ja taristu osas, sh ehitusloa saanud kõnniteede osas. KOHTU PÕHJENDUSED 1
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub kaebeõigus või kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 3.
5. Kohus ei pea võimalikuks nõustuda kaebaja ettekujutusega kehtivast õigusest, mis kaebaja arvates lubab ehitusloa saamisel alustada võõral kinnisasjal ehitamist sõltumata maaomaniku nõusolekust ning näeb ette, et maaomanik peab seejärel oma maal ehitise valmisehitamise vältimiseks pöörduma maakohtusse. Sellist õiguslikku regulatsiooni ei ole Eesti Vabariigis kunagi kehtinud ega hakka kehtima seni kuni kehtib põhiseaduse §
6. Alates 01.07.2015 kehtiv ehitusseadustik annab tõepoolest võimaluse ehitusloa väljastamiseks maaomaniku nõusolekuta, kuid see ei tähenda, et ehitusluba annaks õiguse omaniku tahte vastaselt maa kasutamiseks. Ehitusloa väljastamine ning ehitise reaalne püstitamine ja sellega võõra maa kasutusse võtmine on erinevad asjad. Kaevatava korralduse punkt 2 on teavitava iseloomuga ning sellega ei panda kaebajale täiendavaid kohustusi ega piirata kaebaja õigusi. Tegemist ei ole haldusakti kõrvaltingimusega haldusmenetluse seaduse § 53 mõttes. Kaebajale ei ole korralduse punktis 2 pandud avalik-õiguslikku kohustust. Võõrale maale ehitamiseks tuleb sõlmida vastavasisulised kokkulepped maaomanikuga ning ehitusluba ei asenda maaomaniku nõusolekut. Asjaõigusseaduse § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitis, see tähendab, et kohalik omavalitsus on kontrollinud ehitusprojekti vastavust ehitustehnilistele normidele jms (ehitusseadustiku § 42 lg 1). Faktiline ehitamine saab aga toimuda maaomaniku nõusolekul ja sellise nõusoleku küsimine on iseenesest eraõiguslik, mitte avalik-õiguslik suhe ning kohalik omavalitsus ei saa sekkuda eraomanike vahelistesse suhetesse ja vaidlustesse. Ehitusluba ei asendada maaomaniku nõusolekut. Kuni 30.06.2015 oli see põhimõte sätestatud ka sõnaselgelt ehitusseaduses (§ 12 lg 2 viimane lause). Uue ehitusseadustiku jõustamisega ei muudetud seda põhimõtet, vaid leiti, et see on juba muudest seadustest tulenev. 3.
7. Ka detailplaneering ei saa asendada kinnisasja omaniku nõusolekut enda maale ehitamiseks. Isegi kui viidatud detailplaneeringu punktist (Põhjakeskuse detailplaneering, seletuskiri p 2.14) tuleneks kaebaja väidetu kohaselt kohustus lubada ehitamist, ei ole kohustus lubada ehitamist samastatav nõusoleku andmisega. 3.
8. Seega ei ole võimalik esitatud kaebusega saavutada kaebaja soovitud eesmärki – ehitada võõrale kinnisasjale kinnisasja omaniku loata. Kaebaja on õigesti toonud kaebuse punktis 2.3 välja, et kui maaomanikud kaebajale nõusolekuid ei anna, siis tuleb nende saamiseks pöörduda kohtusse ning et tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega.
9. Tulenevalt eelnevast tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 2