lg 4 ja VTMS § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Raido Seppel liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi ja mõista karistuseks arest 5 päeva. KarS § 68 lg 2 aluse lugeda kinnipidamise aeg alates 22.06.2016 kell 17.10 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 22.06.2016 kell 17.10 1 VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest Liiklusseaduse § 227 lg 5 p3 alusel võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 6 kuuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 18.07.2016 Asjaolud Väärteoprotokolli nr 20160622081701 kohaselt süüdistatakse Raido Seppelit selles, et tema 22.06.2016 kell 17.10 Harju maakonnas Ääsmäe-Haapsalu- Rohuküla 31 km suunaga Haapsalu poole juhtis mootorsõidukit Peugeot 407 registreerimismärgiga XXXXkiirusega 166 km/h+- 5 km/h. Lubatud suurim kiirus sellele teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 71 km/h . Sellega ta rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1p1 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. R.Seppel tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Ületas kiirust, et mööda sõita kolmest autost. Kolonn oli tema ees juba pikemat aega. Lõigul, kus kiirust ületas, nägi võimalust neist mööduda. Kiirus läks nii suureks, sest kiire ja võimas masin. Jälgis , et autot vastu ei tuleks ja saaks manöövri lõpule viia, kiirusele tähelepanu ei pööranud. Pärast möödumist võttis kiiruse maha. On näinud videot. Arvab, et see oligi maksimaalne kiirus, kui manöövri lõpetas siis lasi gaasi maha. Teab, et möödasõidul ei ole kiiruse ületamine lubatud. On varem kiiruse ületamise eest karistatud. Karistati märtsis ja trahv on tasumata kuna kevadisel ajal ei olnud tööd ja raha. See on täituri kaudu tasumisel. Autos oli koos elukaaslasega. Elatub juhutöödest. Lepiks pigem rahatrahviga kui lubade kaotamisega. Sissetulek on 600-700 eurot kuus. 150 eurot kuus läheb lapse elatisrahaks. Endale jääb kätte 300-400 eurot. Üüri ei maksa, maksab kommunaalkulusid umbes 35 eurot kuus. Palub mitte karistada arestiga, saab kuidagi hakkama kui load ära võetakse. Kohus uuris järgmisi dokumente: - Kinnipidamisprotokoll ja isiku läbiotsimise protokoll (lk 11 ja 11 pö) - väärteoprotokoll (lk 2); - kiirusmõõturi kasutamise protokoll (lk 3); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 4); - karistusregistri väljavõte (lk 10); - mõõtevahendi taatlustunnistus ja fotod (lk 5-9). Kohus vaatas videosalvestust. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, vaadanud videosalvestust, kuulanud ära menetlusaluse isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: 2 VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Menetlusalune isik R.Seppel tunnistab kiiruse ületamist ja ei vaidlusta menetleja poolt mõõdetud kiiruse näitu. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll kinnitab, et Raido Seppeli poolt juhitud mootorsõiduki Peugeot 407 registreerimismärgiga XXXXliikumiskiiruseks mõõdeti 22.06.2016 kell 17:10 Ääsmäe –Haapsalu -Rohuküla 31 km 166 km/h +/- 5 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus mõõdetavalt teelõigul oli 90 km/h. Raido Seppelile, s.o juhile on seadme tabloole fikseeritud tulemit näidatud, protokolli tutvustatud, mida on Raido Seppel oma allkirjaga kinnitanud. R.Seppel kinnitas ka kohtuistungil, et oli eelnevalt näinud videosalvestust, kus on fikseeritud tema poolt mootorsõiduki roolis kiiruse ületamine. Protokolli kohaselt on liikluskiiruse mõõtmist teostatud kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit LaserCam4 nr LE0151, milline on taadeldud 22.03.2016 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRS-16/00081). Seadme töökorras olekut on kontrollitud 22.06.2016.a kell 14:32 ning seade oli töökorras, seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Protokollist nähtuvalt ei ole Raido Seppel ka kohapeal talle tutvustatud ning tablool fikseeritud lugemit 166 km/h vaidlustanud. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. MõõteS § 2 lg 1 p 29 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega. MõõteS § 7 lg 3 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab paragrahvi 7 lõikes 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu). Nimetatud paragrahvi lõige 1 p 4 kohaselt võib metroloogilise kontrolli teha kohustuslikuks mõõtevahendite korral, mida kasutatakse riikliku järelevalve käigus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ § 3 lg 1 sätestab, et kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusotstarbest ning kehtestatud täpsusnõuded on esitatud lisade 1 ja 2 tabelite teises veerus. § 3 lg 2 sätestas, et turule lastav ja/või kasutusele võetav mõõtevahend peab olema läbinud «mõõteseaduse» § 7 lõikes 2 ja § 10 lõike 1 punktides 1–4 sätestatud metroloogilise kontrolli. Konkreetse mõõtevahendi metroloogilise kontrolli menetlused on esitatud lisa 1 tabeli kolmandas veerus. § 3 lg 3 sätestas, et kasutusel oleva mõõtevahendi võib, kui sellele ei laiene «mõõteseaduse» § 49, võtta taatlemisele, kui mõõtevahend on: 1) läbinud «mõõteseaduse» § 7 lõike 2, §-de 71, 8, 9 või § 10 lõike 1 kohase metroloogilise kontrolli, võttes arvesse «Mõõteseaduse» § 491 lõiget 1 ja § 50 lõiget 3, või 2) enne käesoleva määruse jõustumist Eestis tõendatult taadeldud. 3 Nimetatud määruse § 5 lg 1 sätestab, et eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad on esitatud lisa 2 tabeli kolmandas veerus ning lõige 2 sätestab, et «mõõteseaduse» § 10 lõike 1 punktide 1– 4 kohase metroloogilise kontrolli läbinud mõõtevahendi taatluskehtivusaeg algab seda liiki mõõtevahendile õigusaktides sätestatud vastavushindamisprotseduuri, EÜ esmataatluse või siseriikliku esmataatluse toimumise kuupäevast. Kui vastavusdeklaratsioonil, taatlustunnistusel, vastavus- või taatlusmärgisel puudub kuupäev ja kuu, siis algab taatluskehtivusaeg vastava menetluse toimumise aasta 1. jaanuarist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse nr 104 lisa 1 punkti 8.2 kohaselt kuuluvad liiklusjärelevalve kiirusmõõturid kontrollmõõtevahendina kohustuslikult kontrollile ning kohustuslik on siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. Määruse nr 104 lisa 2 punkti 8.2 kohaselt on liiklusjärelevalve kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega omas kiirusmõõteseade LaserCam4 nr LE0151, milline on taadeldud 22.03.2016, kehtivat mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRS-16/00081, mistõttu on kasutatud nõuetele vastavat kiirusmõõteseadet. Vaidlus puudub asjaolus, et Raido Seppel 22.06.2016.a kell 17.10 Harju maakonnas ÄäsmäeHaapsalu- Rohuküla 31 km suunaga Haapsalu poole juhtis mootorsõidukit kiirusel, mis ületas lubatud kiirust. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kiirust mõõdeti asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Menetlusalune isik on ise kohtuistungil kinnitanud, et ületas lubatud kiirust. Selgitas, et 22.06.2016 tegi mööda sõitu kolmest autost. Kiirus läks nii suureks, sest kiire ja võimas masin. Jälgis, et autot vastu ei tuleks ja saaks manöövri lõpule viia, kiirusele tähelepanu ei pööranud. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt liikus mootorsõiduk 1. sõidurajal pärisuunal, lähenes ja sooritas möödasõitu, kiirendas ning suurim kiirus fikseeritud peale möödasõidu lõpetamist. Mõõtmise ajal oli nähtavus hea, valgeaeg, ilmastik sademeteta, teeolud olid kuivad ja oli asulaväline tee. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat PLS33. Kohus vaatas kohtuistungil videosalvestust ja tuvastas, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud teave vastab tõele ja R.Seppeli juhitud mootorsõiduki kiiruseks mõõdeti möödasõidu 166 km/h. Eeltoodust tulenevalt on nii kiirusmõõturi kasutamise protokolli kui sellele lisatud videosalvestusega ja R.Seppeli enda ütlustega kinnitamist leidnud, et Raido Seppel 22.06.2016 kell 17.10 Harju maakonnas Ääsmäe-Haapsalu- Rohuküla 31 km suunaga Haapsalu poole juhtis mootorsõidukit Peugeot 407 registreerimismärgiga XXXXkiirusega 166 km/h+- 5 km/h. Liiklusseaduse (
) § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Sõites asulavälisel teel kiirusega 166 km/h +/- 5 km /h rikkus Raid Seppel
Kuna Raido Seppel on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust rohkem kui 60 km/h s.o 76 km/h, on Raido Seppel toime pannud
Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on Raido Seppel täitnud
S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb 4 isik toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Raido Seppel enda ütlustest nähtub, et ta kiirendas eesmärgiga sõita mööda kolmest autost. Kiirus läks suureks, sest masin oli kiire ja võimas. Jälgis , et autot vastu ei tuleks ja saaks manöövri lõpule viia, kiirusele tähelepanu ei pööranud. R.Seppel ütlustest nähtub, et ta ületas tahtlikult ja eesmärgipäraselt kiirust, et sooritada juba mõnda aega tema ees kolonnis sõitnud autodest möödasõitu, kuid kogu aeg spidomeetrit ei jälginud, seega ei seadnud ta endale ette ka kiiruse ületamise ülempiiri. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad Raido Seppel enda ütlused, et ta teadlikult ületas lubatud sõidukiirust. Raido Seppel möönis, et ületab lubatud suurimat sõidukiirust ja teadis, et selline tegevus on karistatav
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Raido Seppel on süüvõimeline ning KarS
lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60. kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. R.Seppeli karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Nähtuvalt karistusregistrist (lk 10) on Raido Seppelit väärteokorras 2015.a karistatud kahel korral. Lisaks menetlusesemeks olevale väärteole on Raido Seppelit kiiruse ületamise eest
lg 1 alusel karistatud 31.03.2015 rahatrahviga 44 eurot.
lg 2 alusel on teda karistatud 10.03.2015.a ning karistuseks mõisteti rahatrahv 200 eurot. Karistused on täidetud 05.08.2015 ja 04.03.
lg 4 järgi.
lg 5 p 3 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest 6-12 kuuni. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Menetlusalune isik Raido Seppel ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke 6 (hoida Raido Seppelit edaspidi väärtegusid toime panemast), samuti arvestades R.Seppeli süü suurust (korduvust ja ükskõikset suhtumist võimalikku kiiruse ületamise määra), süü puhtsüdamlikku kahetsust ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid (möödasõidul ületati kiirust määras, mis seadis ohtu ka nende liiklejate elu, kellest R.Seppel sooritas möödasõitu), peab kohus aga võimalikuks piirduda lisakaristusega sanktsiooni alammääras, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Kohus leiab, et lisaks alammäära lähedasele põhikaristusele võib R.Seppelile kohaldada ka lisakaristust selle alammääras. Liina Pohlak Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.