4-16-5488/3

4-16-5488 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2016.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-5488 Kohtunik Julia Vernikova Menetlustoiming Kalju Karjuse lepinguline esinaja XXXXkaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees’i määruse 05.07.2016 peale väärteoasjas nr 2302,15,
2. RESOLUTSIOON Jätta Kalju Karjuse lepingulise esindaja XXXXkaebus rahuldamata. Määruse koopia saata kohtuvälisele menetlejale ja kaebuse esitanud isikule. Määrus ei kuulu VTMS § 191 p 12 alusel edasikaebamisele. 1 Asjaolud ja kaebuse sisu
3. augustil 2015 alustati väärteomenetlust nr 2302,15,0011948 LS § 223 lg 1 tunnustel selle kohta, et 06.08.2015 kell 20.55 toimus kokkupõrge XXXXjuhitud mootorratta ja jalakäija Kalju Karjuse vahel. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Annika Lepamaa lõpetas 22.06.2016.a. väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Määruses leidis väärteomenetleja, et liiklusõnnetust ei ole toimunud. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või tekib varaline kahju. Väärteomenetluse lõpetamise määruses märgitakse, et tunnistajate ütlused toimunu asjaolude kohta on vastuolulised, samas aga Tallinnas Kesküla 56 juures asuva kaamera videosalvestuselt on näha, et kokkupuute ja kukkumise algfaasi vahel on ajaline nihe, mis näitab, et Kalju Karjus ei ole saanud mootorrattalt lööki, vaid kukkus ise. Menetleja jõudis seega seisukohale, et väärteomenetluses kogutud tõendite pinnalt ei ole tuvastatud põhjuslik seos sõiduki liikumise ja Kalju Karjul tervisekahjustuse tekkimise vahel, mistõttu tuleb väärteomenetlus vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 1 lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu. 30.06.2016.a. esitas Kalju Karjuse lepinguline esindaja Madis Truber kaebuse väärteomenetluse lõpetamise määruse peale. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees jättis oma määrusega 05.07.2016.a. väärteomenetluse lõpetamise määruse muutmata ja Kalju Karjuse esindaja kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juhi määruse kohaselt on väärteomenetlus lõpetatud õigetel alustel. Väärteoasjas kogutud materjalide (k.a videosalvestis) alusel võib üheselt öelda, et sõiduki teel liikumise ja kahjuliku tagajärje, s.o Kalju Karjuse kukkumise ning selle tagajärjel tervisekahjustuse tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Videosalvestiselt on selgelt tuvastatav, et peale mootorratta esiosa möödumist jalakäijast toimub jalakäija ülakeha liikumine mootorratta poole. Samuti on videosalvestiselt tuvastatav, et mootorratta ja jalakäija vahelise kontakti ning jalakäija kukkumise vahel on ajaline nihe. See viitab asjaolule, et jalakäija ei kukkunud kokkupuute tagajärjel mootorrattaga, vaid kukkus mingil põhjusel ise, kohtuvälise menetleja jaoks teadmata põhjusel. Väärteomenetluses on tehtud kõik võimalikud menetlustoimingud juhtumi väljaselgitamiseks ning võimalused täiendavate tõendite kogumiseks on ammendunud. Kalju Karjus ei nõustunud eelpool kirjeldatud määrusega ning esitas oma esindaja kaudu kaebuse kohtule VTMS § 78 lg 1, 3 korras. Kaebuses märgitakse, et väärteomenetlus lõpetati põhjendamatult. Kaebaja leiab erinevalt kohtuvälise menetleja poolt tõendite (eeskätt toimikus olevate videosalvestiste) tõlgendamisest, et nendelt on selgelt näha, et kaebaja kukub koheselt peale kokkupuudet mootorratturiga, sellest kaebaja järeldab esiteks, et mootorratta ja jalakäija kokkupõrke toimumise fakt on tuvastatud; teiseks, jalakäija kukkus ja kolmandaks, jalakäija sai tervisekahjustused liiklusõnnetuse tagajärjel. Kaebaja arvates on mootorrattur – XXXXrikkunud mitmeid liiklusseaduse nõudeid, alustades LS § 48 lg 2 sätestatud keelust kalduda pöördel vastassuunavööndisse ja lõpetades LS §-s 169 nõuetega, mis puudutavad liiklusõnnetuse järgset käitumist. Kokkuvõtlikult asub kaebaja seisukohale, et puudub vaidlus liiklusõnnetuse toimumise osas, kaebaja sai löögi XXXXpoolt juhitud mootorrattalt, vaidlus on vaid selles, kas kaebaja kukkus ja sai tervisekahjustuse liiklusõnnetuse tagajärjel. Kaebaja leiab, et XXXXtegevuses esinevad LS § 223 lg 1 (liiklusõnnetuse põhjustamine), § 237 lg 1 (liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või 2 liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine) ja § 231 lg 1 (sõitmine vastassuunavööndis) tunnused, mistõttu väärteomenetlus lõpetati põhjendamatult. Kohtumääruse põhjendused. Tutvunud Kalju Karjuse esindaja kaebusega ning uurinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et väärteoasja menetlenud ametnik on põhjendatult lõpetanud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel isiku (XXXX) teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Esmalt peab kohus vajalikuks osutada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi mitmes lahendis väljendatud seisukohale seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse lõpetamise määruse vaidlustamisega, nimelt on märgitud järgmist: “VTMS
4. peatüki
5. jao
6. jaotises sisalduvat ei saa tõlgendada pelgalt grammatiliselt. Seadusandja tahe ei saanud olla suunatud sellele, et väärteomenetluses tagatakse selline oluliselt ulatuslikum kaebeõigus kui kriminaalmenetluses ( - mis on sisuliselt käsitatav populaarkaebeõigusena) ega ka olukorra loomisele, et väärteomenetluslikus uurimiskaebemenetluses on kohtukaebevõimalused kitsamad kui kaebamisel kohtuvälise menetleja juhile…. Arvestades VTMS § 78 lg-s 1 sätestatut ja ka KrMS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb VTMS §-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks.“(3-1-181-13 p13, 13.1; samuti lahendi nr 3-1-1-156-05 p 11). Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et arutatava väärteoasja materjalidest ja K. Karjuse esindaja poolt maakohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja toonud välja mitte ühtegi viidet selle kohta, kas ja milliseid tema subjektiivseid õigusi ning vabadusi on kohtuvälise menetleja tegevusega rikutud. Kaebuses on vaid piirdutud samade asjaolude ja seisukohtade väljatoomisega, mida kaebaja on juba korduvalt märkinud varem esitatud kaebustes ning mida nii kohtuväline menetleja kui ka kohtuvälise menetleja juht K. Karjuse kaebuse rahuldamata jätmise määruses on veenvalt, arusaadavalt ja põhjalikult käsitlenud. Vaatamata eelpool öeldule märgib kohus, et ei saa nõustuda kaebaja seisukohtadega ja seda järgmistel põhjustel. Liiklusseaduse § 2 p 32 kohaselt on mõiste „liiklusõnnetus“ juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Väärteomenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt, millisteks on kaebaja enda ütlused, XXXXütlused, tunnistaja XXXXseletus, turvakaamera salvestised, on kokkupuude toimunud XXXXja Kalju Karjuse vahel, mille käigus kokkupuutepunktideks on osutunud ühe isiku küünarnukk ja teise isiku õla piirkond. Videosalvestiselt on näha, et K. Karjus – jalakäija – ja mootorratta mis tahes osa vahel kontakti ei toimunud. Videosalvestiselt on näha, et XXXXjuhitud mootorratta esiosa möödub ilusti K. Karjusest, seejärel leiab aset füüsiline kontakt XXXXja Kalju Karjuse vahel, seejärel K. Karjus kukub maha. Seega ei ole alust väita, et jalakäija oleks saanud vigastada (kui üldse on saanud) mootorsõiduki liikumise tagajärjel. Kohus märgib, et üksnes asjaolu, et XXXXistus K. Karjusega füüsilisel kontakteerumisel mootorratta peal ei oma vaadeldavas olukorras mingit määravat tähtsust. Analoogset juhtumit on võimalik rekonstrueerida ja võrrelda olukorraga, kus kaebaja oleks tõuke saanud teiselt temale vastutulevalt möödakäijalt. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul ainetu rääkida 3 XXXXpoolt liiklusseaduse nõuete rikkumisest, kuna ei ole alust kinnitamaks, et tegemist oleks olnud liiklusõnnetusega. Samuti märgib kohus, et ei saa nõustuda kaebaja poolt väärteoasjas tuvastatud asjaoludele antud tõlgendusega. Kaebaja väidete kohaselt on turvakaamerate videotest näha, et K. Karjuse kukkumise põhjuseks oli kokkupõrge mootorrattaga, st XXXXjuhitud mootorratas sõitis K. Karjusele otsa piisava külgvahe puudumise tõttu. Ometi on videosalvestistelt selgelt näha, kuidas suundub mootorratas otseselt väravate juurde ning ei muuda oma liikumistrajektoori jalakäija suunas, samas liigub jalakäija - Kalju Karjus otse mootorratta suunas ega tee katset kõrvale kalduda, viimasel hetkel enne mootorratturiga kohakuti jõudmist teeb ta väikese liigutuse ülakeha vasaku küljega, kusjuures kui ta mootorratturiga füüsilise kontakti tulemusel keerab pisut kaamera suunas, on selgelt näha, et tema vasak küünarnukk ei ole keha lähedal, vaid kergelt kehast eemal, mistõttu toimubki kontakt XXXXga, seejärel mootorrattur möödub K. Karjusest, kuid viimane ootamatult kukub paremale küljele, kuigi vahetult peale kokkupuudet jäi ta jalule ning tasakaalu ei kaotanud. Kohus nõustub täiel määral kohtuvälise menetlejaga selles, et mootorratturiga kokkupuute ja K. Karjuse kukkumise vahel puudub põhjuslik seos ning K. Karjus kukkus teadmata põhjusel. Kohus märgib, et toimiku materjalid viitavad menetluse käigus kogutud tõenditest tuletatavale naabritevahelisele konfliktile, s.o XXXX pere ja Kalju Karjuse vahel. Seda on üheselt näha K. Karjuse enda avaldusest, mille ta on teinud politseisse talle väidetava otsasõidu kohta ja millest nähtuvalt kirjeldab ta algul XXXX pere poolt toimepandud kõikvõimalikke rikkumisi, alustades ebaseaduslikust ehitusest ja lõpetades tema aeda kivide viskamisega ning tema pideva solvamisega. Üksnes avalduse viimases lõigus kirjeldab ta väidetava otsasõidu asjaolusid. Naabrite vahel pingeliste suhtute olemasolule viitab ka XXXXseletuskirjas toodud K. Karjuse mootorratturi ilmumisele eelnenud käitumine: XXXXpere hoovi ees demonstratiivne müra tekitamine, kõndimine edasi-tagasi, kõva häälega rääkimine jne eesmärgiga häirida rahulikku koosviibimist ja õhtusööki. Kohus märgib, et XXXXsõnu kinnitab täiel määral videokaamera salvestis, millelt on näha, kuidas K. Karjus kõnnib õue kogunenud pere ees, räägib, vehib kätega ja seda olukorras, kus temale ei vastata ega pöörata tema tegevusele mitte mingit tähelepanu. Kohtu arvates võib K. Karjuse provokatiivne käitumine enne XXXXga füüsilise kontakti toimumist olla kaudselt kinnituseks, et füüsilise kontakti kodu poole mootorrattaga liikunud XXXXga toimumise algatajaks võis olla ka K. Karjus ise. Seega uurinud esitatud materjale ja hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis, kõrvutades neid omavahel, asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on jõudnud õigele järeldusele väärteomenetluse lõpetamise osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Kalju Karjuse esindaja XXXXkaebus tuleb ülaltoodud põhjendustel jätta rahuldamata. Kohus juhindub VTMS §-st
7. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Julia Vernikova 4