) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (
) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Põhinõudena palub hageja kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 1493,74 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise seisuga tagastamata krediidisumma 2883,74 eurot. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Pärast lepingu ülesütlemise teate saatmist on kostja tasunud lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 350 eurot (28.11.
lg 2 kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. 3 Lepingu ülesütlemisega oli sissenõutavaks muutunud kogu võlgnetav põhisumma, samuti oli hageja esitanud kostjale võlgnevuse menetlemise kulude nõude suuremas summas kui olid kostja poolt tasutud summad (lepingu ülesütlemise teade sisaldas endas võlgnevuse sissenõudmise kulutuste nõuet summas 1060 eurot).
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tuli kostja tasutud 350 eurot arvestada esimeses järjekorras võla sissenõudmisega seotud kulude ning seejärel võlgnetava põhisumma katteks. Kohus arvestab viivise katteks arvestatud 215,27 eurot ümber võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude katteks. Sama summa ulatuses tuleb vara müügist laekunud summa arvestada võlgnevuse menetlemise kulude asemel täiendavalt põhiosa katteks. Hageja on võlgnevuse menetlemise kulude katteks arvestanud kokku 1060 eurot (215,27 eurot + 844,73 eurot), mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur. Kuni 30.09.2015. a kehtinud
-i redaktsiooni § 113 g 5 teise lause sätestas, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus peab põhjendatuks vähendada võlgnevuse menetlemise kulusid 400 euroni (kohtu hinnangul on vara hindamise kulu 300 eurot põhjendatud, kuid ülejäänud võlgnevuse menetlemise kulude osas peab kohus arvestades põhinõude summat proportsionaalseks kokku 100 eurot) ja arvestab ülejäänud 660 eurot maha põhinõudest. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 618,47 euro ulatuses (1493,74 eurot – 215,27 eurot – 660 eurot). Tulenevalt
lg-st 2 on krediidileping tasuline leping.
lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Hüpoteeklaen OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenulepingu nr 530.1211.A põhitingimustes oli kokku lepitud intressimäär 28% krediidisummast aastas. Hageja on esitanud intressinõude summas 243,49 eurot. Tegemist on kuni lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud tasumata intressiga. Kohus leiab, et intressi osas on hageja nõue põhjendatud.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus kuni 15.04.2013. a seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013. a kaheksa protsenti aastas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Arvestades viivisenõude osalist rahuldamist ning viivise välja mõistmist määraga EKP + 7% aastas, mis on väiksem kui kehtiv seadusjärgse viivise määr (EKP + 8% aastas), ei pea kohus viivise täiendavat vähendamist põhjendatuks. Kostja muude vastuväidete osas märgib kohus, et kui tagatise müügist laekunud summa ei ole võlgnevuse katteks piisav, on laenuandjal õigus pöörduda ülejäänud summa sissenõudmiseks kohtusse. Kui kostja leiab, et kinnistu müügiga (koos ehitusmaterjalidega, alla turuhinna) on hageja või kohtutäitur talle kahju tekitanud, on tal võimalik esitada kahju tekitaja vastu kahju hüvitamise nõue. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 618,47 eurot, intressi summas 243,49 eurot ja viivised perioodil 21.09.2012.a kuni 18.12.2015. a summas 410,32 eurot, kokku 1272,28 eurot. Põhinõude 5 875,27 euro (1493,74 eurot – 618,47 eurot) ning viivise 1431,21 euro (1841,53 eurot – 410,32 eurot) osas jätab kohus hagi rahuldamata. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.