Obsah (7)

§ 101§ 401§ 415§ 397§ 113§ 94§ 162

Tsiviilasi 2-15-119493 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2016. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi Hüpoteeklaen OÜ hagi

) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse (

) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 401

lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Põhinõudena palub hageja kostjalt välja mõista tagastamata krediidisumma 1493,74 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise seisuga tagastamata krediidisumma 2883,74 eurot. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud. Pärast lepingu ülesütlemise teate saatmist on kostja tasunud lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 350 eurot (28.11.

1. a summas 150 eurot ja 30.12.
2. a summas 200 eurot), millest 215,27 eurot arvestas hageja võlgnevuse menetlemise kulude, sh 60 eurot kirjade kulu, ning 134,73 eurot viivise katteks (tl 77). Laenu tagatiseks olnud kinnisasja müügist laekus hagejale 1634,73 eurot, mille arvelt hageja arvestas esmalt täidetuks võlgnevuse menetlemise kulud summas 844,73 eurot ning 790 eurot põhiosa tagasimakseks. 844,73 euro osas on hageja selgitanud (tl 77), et sellest 300 eurot maksis vara hindamine, 200 eurot finantskonsultatsioonid perioodil 20.01.
3. a – 11.05.
4. a ning 350 eurot võlgnevuse menetlemine, võlgnikuga suhtlemine ja meeldetuletuste saatmine.

§ 415

lg 2 kohaselt, kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: 1) esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; 2) teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; 4) neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. 3 Lepingu ülesütlemisega oli sissenõutavaks muutunud kogu võlgnetav põhisumma, samuti oli hageja esitanud kostjale võlgnevuse menetlemise kulude nõude suuremas summas kui olid kostja poolt tasutud summad (lepingu ülesütlemise teade sisaldas endas võlgnevuse sissenõudmise kulutuste nõuet summas 1060 eurot).

§ 415

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel tuli kostja tasutud 350 eurot arvestada esimeses järjekorras võla sissenõudmisega seotud kulude ning seejärel võlgnetava põhisumma katteks. Kohus arvestab viivise katteks arvestatud 215,27 eurot ümber võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulude katteks. Sama summa ulatuses tuleb vara müügist laekunud summa arvestada võlgnevuse menetlemise kulude asemel täiendavalt põhiosa katteks. Hageja on võlgnevuse menetlemise kulude katteks arvestanud kokku 1060 eurot (215,27 eurot + 844,73 eurot), mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur. Kuni 30.09.2015. a kehtinud

-i redaktsiooni § 113 g 5 teise lause sätestas, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus peab põhjendatuks vähendada võlgnevuse menetlemise kulusid 400 euroni (kohtu hinnangul on vara hindamise kulu 300 eurot põhjendatud, kuid ülejäänud võlgnevuse menetlemise kulude osas peab kohus arvestades põhinõude summat proportsionaalseks kokku 100 eurot) ja arvestab ülejäänud 660 eurot maha põhinõudest. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 618,47 euro ulatuses (1493,74 eurot – 215,27 eurot – 660 eurot). Tulenevalt

§ 401

lg-st 2 on krediidileping tasuline leping.

§ 401

lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Hüpoteeklaen OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenulepingu nr 530.1211.A põhitingimustes oli kokku lepitud intressimäär 28% krediidisummast aastas. Hageja on esitanud intressinõude summas 243,49 eurot. Tegemist on kuni lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud tasumata intressiga. Kohus leiab, et intressi osas on hageja nõue põhjendatud.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus kuni 15.04.2013. a seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013. a kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist tagastamata krediidisummalt alates lepingu ülesütlemisest kuni 18.12.
3. a määraga 28% aastas. Hageja on 12.01.
4. a hagiavalduse täienduses märkinud, et igapäevaselt lisandub võlgnevusele 1,16 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse resolutsioonis ei ole hageja jooksva viivise nõuet vastavalt TsMS §le 367 esitanud. Seega kohus jooksvat viivist kostjalt välja ei mõista. 4 Viivisemäär on poolte vahel kokku lepitud üldtingimustes, p-s 9.1, mille kohaselt viivise määr on EKP + 7% aastas. Üldtingimuste p-i 9.1 kohaselt Juhul kui Tarbija ei ole Varaliste kohustuste täitmise tähtpäevaks tasumisele kuuluvat summat kandnud Pangas asuvale Krediidiandja arvelduskontole, on Tarbija kohustatud tasuma viivist Graafikust tulenevast Tarbija poolt tähtajaks tasumata summalt, mille määraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit, millele lisandub 7% aastas. Viivise arvestamist alustatakse eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasumisele kuuluvate maksete täieliku tasumise päeval. Seega sisaldus üldtingimustes viivisemäära osas erikokkulepe ning viivisemääraks ei saa lugeda lepingujärgset intressimäära. Hagejal on õigus nõuda viivist määraga EKP + 7% aastas. Alates 21.09.
7. a kuni 31.12.
8. a oli viivisemäär 8% aastas, alates 1.01.
9. a kuni 30.06.
10. a 7,75% aastas, alates 1.07.
11. a kuni 31.12.
12. a 7,5% aastas, alates 1.01.
13. a kuni 30.06.
14. a 7,25% aastas, alates 1.07.
15. a kuni 31.12.
16. a 7,15% aastas, alates 1.01.
17. a kuni hagi esitamiseni 18.12.
18. a 7,05% aastas. Arvestades kostja tasutud ning kinnistu müügist saadud summade osalist ümber arvestamist ning põhinõude osalist rahuldamist, on hagejal alates lepingu ülesütlemisest kuni täitemenetluse algatamiseni perioodil 21.09.
19. a kuni 13.02.
20. a õigus arvestada viivist põhiosalt 2283,74 eurot; alates täitemenetluse algatamisest kuni vara müügini perioodil 14.02.
21. a kuni 20.10.
22. a samuti põhiosalt 2283,74 eurot; alates vara müügist kuni hagi esitamiseni 18.12.
23. a aga põhiosa jäägilt 618,47 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 21.09.
24. a kuni 31.12.
25. a summas 51,06 eurot (2283,74 eurot × 8% × 102 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.01.
26. a kuni 30.06.
27. a summas 87,77 eurot (2283,74 eurot × 7,75% × 181 päeva / 365 päeva); perioodi eest 1.07.
28. a kuni 31.12.
29. a summas 86,34 eurot (2283,74 eurot × 7,5% × 184 päeva / 365 päeva); perioodi eest 1.01.
30. a kuni 30.06.
31. a summas 82,11 eurot (2283,74 eurot × 7,25% × 181 päeva / 365 päeva); perioodi eest 1.07.
32. a kuni 20.10.
33. a summas 50,10 eurot (2283,74 eurot × 7,15% × 112 päeva / 365 päeva); perioodi eest 21.10.
34. a kuni 31.12.
35. a summas 8,72 eurot (618,47 eurot × 7,15% × 72 päeva / 365 päeva); perioodi eest 1.01.
36. a kuni 18.12.
37. a summas 44,22 eurot (618,47 eurot × 7,15%), kokku 410,32 eurot. Kostja on oma kirjas (15.07.
38. a) soovinud kohtult viivise vähendamist.

§ 113

lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Arvestades viivisenõude osalist rahuldamist ning viivise välja mõistmist määraga EKP + 7% aastas, mis on väiksem kui kehtiv seadusjärgse viivise määr (EKP + 8% aastas), ei pea kohus viivise täiendavat vähendamist põhjendatuks. Kostja muude vastuväidete osas märgib kohus, et kui tagatise müügist laekunud summa ei ole võlgnevuse katteks piisav, on laenuandjal õigus pöörduda ülejäänud summa sissenõudmiseks kohtusse. Kui kostja leiab, et kinnistu müügiga (koos ehitusmaterjalidega, alla turuhinna) on hageja või kohtutäitur talle kahju tekitanud, on tal võimalik esitada kahju tekitaja vastu kahju hüvitamise nõue. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 618,47 eurot, intressi summas 243,49 eurot ja viivised perioodil 21.09.2012.a kuni 18.12.2015. a summas 410,32 eurot, kokku 1272,28 eurot. Põhinõude 5 875,27 euro (1493,74 eurot – 618,47 eurot) ning viivise 1431,21 euro (1841,53 eurot – 410,32 eurot) osas jätab kohus hagi rahuldamata. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6