Obsah (10)

§ 146§ 143§ 142§ 145§ 416§ 402§ 101§ 415§ 113§ 94

2-15-4790 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-4790 Tsivi

§ 146lg 1 ja 2 antud asjas ei kohaldu.

Hagi ei ole aegunud, kuna hageja esitas Soome kohtule Euroopa maksekäsu avalduse. Soome kohtus kestis menetlus 02.12.2014 kuni 18.02.

1. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas järgmised vastuväited: • põhivõlgnik tasub hagejale võlga ning on põhjendatud eeldada, et tasumine toimub poolte kokkuleppel. Seega ei ole hagejal nõuet käendaja vastu; • nõutava võlasumma teke on ebaselge; • kostja ei ole saanud hagejalt ühtegi meeldetuletust. Käenduslepingus märgitud aadress ei ole alates
3. aastast kostja elukoht. Hagejal on kostja meiliaadress, aga sinna ei ole ühtegi teadet 2 • • • tulnud. Tulenevalt

§ 146

lg 1 ja 2 on hagejal kohustus teavitada kostjat, kui põhivõlgnik oma kohustusi ei täida. Kuna hageja seda ei teinud, ei ole kostja kohustus suurem kui võlgnikul lepingu ülesütlemise hetkel; lepingu sõlmimise tasu sisaldub juba maksegraafikus; 10.01.2006 käenduslepingu sisu ei ole piisavalt määratletud. Kostja ei saanud aru lepingu sisust ega tegelikust vastutuse ulatusest. Kostja kirjutas käenduslepingule alla sundolukorras, raskes ja majanduslikult halvas seisundis. 27.05.2006 lepingu muudatuse sõlmimist kostja ei mäleta. Kuna laenusumma ületas kostja 30 kuu sissetuleku, rikkus hageja lepingu sõlmimisel mõistlikkuse põhimõtet. Eeltoodu alusel on käenduslepingu sõlmimine tühine; hageja nõue on aegunud, käendusleping on sõlmitud tähtajaga 01.06.

1. KOHTU SEISUKOHAD
2. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb poolte ütluste ja TsMS § 231 lg 4 alusel tõendatuks järgmised vaidluse all mitteolevad asjaolud: • 10.01.2006 sõlmisid hageja ja Julia Bets tarbijakrediidilepingu, millega hageja andis Julia Betsile krediiti 35 000 krooni tagasimakse tähtajaga 05.05.2010 (I kd lk 9-14). • 10.01.2006 sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu hageja ja Julia Betsi vahel sõlmitud krediidilepingust tulenevate kohustuste käendamiseks (lk 57-58). Käendaja vastutuse maksimumsummaks oli 114 240 krooni; • 27.05.2006 sõlmis hageja kostjaga käenduslepingu muutmise kokkuleppe (lk 59). Käendaja vastutuse maksimumsummaks oli 199 155 krooni ehk 12 728.32 eurot. Käenduslepingu tähtajaks loeti 01.06.
3. • 29.05.2006 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta, lepingule kohaldati üldtingimusi S (lk 15-22). Võlgnetavaks summaks jäi 44 247.57 krooni; • 11.08.2006 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (lk 23-30). Võlgnetavaks summaks jäi 74 095.31 krooni; • 15.01.2007 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 3 lepingutingimuste muutmise kohta (lk 31-37); • 29.01.2007 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 4 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (lk 38-42). Võlgnetavaks summaks jäi 83 685.33 krooni; • 04.11.2008 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 5 lepingutingimuste muutmise kohta (lk 43-49); • 24.04.2009 sõlmis hageja Julia Betsiga kokkuleppe nr 6 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (lk 50-56). Võlgnetavaks summaks jäi 5312.57 eurot; • 16.01.2012 kirjaga ütles hageja tarbijakrediidilepingu üles (lk 62, 63). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, intressi, viivised ja lepingu sõlmimise tasu.
4. Kostja väitel on käendusleping tühine, kuna selle sisu ei ole piisavalt määratletud ning kostja kirjutas käenduslepingule alla sundolukorras.

§ 143

lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Poolte vahel sõlmitud lepingus on kokku lepitud, millises summas kostja Julia Betsi kohustuste eest vastutab ning mis on käenduslepingu tähtaeg. Hageja on esitanud nõude väiksemas summas kui 27.05.2006 lepingus toodud vastutuse summa, samuti ei ole möödunud käenduslepingu tähtaeg. 27.05.2006 kokkuleppe kohaselt vastutab kostja Julia Betsi kohustuste eest, mis on tekkinud enne 01.06.2018, s.t praeguseks tekkinud kohustuste eest. Kostja ei saa viidata enda sundolukorrale. Laenulepingute või nende muutmise kokkulepete tühisuse võiks kaasa tuua põhivõlgniku Julia Betsi sundolukord. Kostja vastusest ei selgu, kuidas puutus 3 käenduslepingute sõlmimisse tema majanduslik olukord – kostja ei saanud eelduslikult käenduslepingute sõlmimisel raha ega saanud järelikult olla ka sundolukorras. Seega ei saa kohus tuvastada, et poolte vahel sõlmitud käendusleping oleks tühine. 5.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Antud juhul ei ole käenduslepinguga seda erinevalt kostja väidetust sätestatud. Käenduslepingu p 2 ja muutmise kokkuleppest tuleneb, et hagejal tekib nõudeõigus kostja vastu hetkest, kui põhivõlgnik oma kohustusi ei täida. Käendaja vastu nõude esitamise eelduseks ei ole lepingute kohaselt nõude esitamine ning täitmise võimatus põhivõlgniku poolt. Hagejal on õigus esitada nõue kostja vastu.

1. Kostja on esitanud hagi aegumise vastuväite. Kuna kostja vastutab hageja ees kuni 01.06.2018 tekkinud kohustuste eest, on hageja nõue aegunud, kui tema nõue põhivõlgniku vastu on aegunud. Põhivõlgnikul oli kohustus teha hagejale makseid maksegraafiku alusel ja seega kohaldub aegumisele TsÜS §
2. Nimetud paragrahv sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja 18.06.2015 kirja kohaselt oli võlgnikul lepingu ülesütlemise hetkeks tasumata maksed alates 01.07.
3. Kuni hagi esitamiseni 27.03.2015 laekus hagejale põhivõla katteks 783.03 eurot. Kuna enne lepingu ülesütlemist oli põhivõlgnikul tasumata põhiosa makseid 189.07 eurot, oli enne hagi esitamist kõik põhivõla maksed tasutud vähemalt kuni lepingu ülesütlemiseni (I kd lk 84), nende tasumist ei nõuta hagiga ning kohus nende aegumist ei analüüsi. Hageja ütles tarbijakrediidilepingu üles 16.01.2012 kirjaga ning sellest hetkest muutus kogu hageja nõue

§ 416, § 195 lg 5 alusel sissenõutavaks. Järelikult hakkas hageja nõue aeguma 01.01.2013 ning pidi aeguma 01.01.2016. Ts

ÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt peatub aegumine muuhulgas avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitatud tõendist nähtub, et hageja on esitanud 02.12.2014 kostja vastu Helsinki esimese astme kohtusse Euroopa maksekäsu avalduse, menetlus lõpetati 18.02.2015 määrusega (II kd lk 12). Seega oli aegumine peatunud 2 kuud ja 16 päeva ning hageja nõue kostja vastu oleks aegunud 17.03.

1. Hagiavaldus on esitatud 27.03.
2. Hagi ei ole aegunud. Kuivõrd aegunud ei ole põhikohustus, ei ole TsÜS § 144 alusel aegunud ka kõrvalkohustused.
3. Kostja viited meeldetuletuste mittesaamisele ei ole asjakohased, kuna hageja ei ole sellega seotud kulude väljamõistmist nõudnud. Viide

§ 146lg 1 ja 2 ei ole asjakohane.

Kostja ei ole väitnud, et kohus oleks välja kuulutanud Julia Betsi pankroti. 8. Kostja on esitanud vastuväite, et võla tekkimine on ebaselge. Kohus on kontrollinud, et hageja on arvesse võtnud kõiki kostja nimetatud makseid kuni 16.06.2015 (I kd lk 89) ning vähendanud ka kohtumenetluse käigus nõuet. Viimane summa, mille tõttu hageja nõuet vähendas, oli 2016.a tasutud 75 eurot. Hageja nimetatud põhivõlg kattub kostja toodud maksetega, v.a 15.03.2016 tasutud 75 eurot. Nimetatud summa on tasutud pärast kohtuistungit, hageja ei ole saanud selles osas oma nõuet vähendada ning kohus selle tasumisega ei arvesta. Kostja saab alates 10.03.2016 tasutud summadele viidata hagejaga maksegraafikut kokku leppides või täitemenetluses. Kostja ei ole osundanud konkreetselt ühelegi põhivõlgniku poolt tehtud maksele, mida hageja ei ole arvestanud (v.a 2016.a märtsis tasutud 75 eurot) ning hagi tuleb

§ 402; 396 lg 1; 101 lg 1 p 1; 108; 145 lg 1 alusel selles osas rahuldada.

Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg 3408.94 eurot. 4 Osas, milles hageja on põhivõlgnevuse nõudest loobunud, jätab kohus hagi läbi vaatamata. 9. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seisuga 27.03.2015 (s.t hagiavalduse esitamiseni) kokku summas 2109.88 eurot.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.

§ 415

lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt „kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär“. Kuna pooled on kokku leppinud intressimääras 24.15% aastas ning kostja ei ole hageja toodud arvutusi vaidlustanud (I kd lk 64), mõistab kohus viivise välja hageja taotletud summas. Kostja ei saa esitada viiviste osas vastuväidet

§ 146

lg 3 alusel, kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks enne hagiavalduse esitamist küsinud hagejalt teavet põhivõlgniku kohustuste täitmise kohta. 10. Kohus on kontrollinud, et hageja on esitanud seadusele vastavalt intressi nõude kuni lepingu ülesütlemiseni (I kd lk 88). Kuna kostja ei ole väitnud, et intressi katteks on tehtud makseid ega vaidlustanud intressi suurust, mõistab kohus

§ 94alusel välja intressi 3819.89 eurot.

11. Kostja on esitanud vastuväite lepingu muutmise tasu osas. Hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud kokkuleppe nr 6 kohaselt on lepingu muutmise tasu 53.13 eurot ning see tasutakse vastavalt maksegraafikule. Kokkuleppele lisatud maksegraafikust nähtub, et tasu on lisatud 02.11.2009 makstavale summale, kogusumma on 1107.80 eurot. Hageja esitatud makstud summade tabelist nähtub, et 05.11.2009 tasus põhivõlgnik 63.91 eurot. Tulenevalt

§-st 415 lg 2 ei saanud tasutud summat arvestada lepingu muutmise tasu katteks, see on tasumata ning hageja nõue tuleb kokkuleppe nr 6 ja

§ 101lg 1 p 1 alusel rahuldada.

Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 9391.75 eurot – 3408.94 eurot tagastamata krediidisumma, 3819.80 eurot intress, 53.13 lepingu sõlmimise tasu ja 2109.88 viivis. Kohus märgib, et kostja vastutab solidaarselt Julia Betsiga.

1. Menetluskulud TsMS § 162 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus andis hagejale menetluskulude esitamiseks tähtaja 24.03.
2. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 31.03.2016 ning palus tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et tähtaja pikendamise ei ole põhjendatud. Hagejat esindas jurist, kes pidi olema piisavalt hoolas ning järgima kohtu antud tähtaega. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks õigusabikulu 100 eurot ning riigilõiv 600 eurot. Hageja lõplikuks nõudeks jäi 9391.75 eurot, millelt tuleb riigilõivu tasuda 550 eurot. Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Hagejal on õigus esitada avaldus ülejäänud summast poole tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Kohus loeb hageja õigusabikulud mõistlikeks, arvestades hageja esitatud dokumentide mahtu ning kohtuistungil viibimist. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 650 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5