) § 416 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Seega võib hageja
Hagejal on lepingu järgi õigus nõuda ka enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi. Kohus leiab, et vastavalt järelmaksulepingu nr 1211882/96ta põhitingimustele (tl 26), oli lepingujärgne järelmaksu intress 17,90% järelmaksusummast aastas ja järelmaksu intressimäär tagastamata järelmaksusumma jäägilt 30,2372% aastas. Hageja on hagiavalduses märkinud viivisemääraks 27% võlgnetavalt summalt aastas ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivised välja nimetatud määras. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu võimaldades oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks
Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 63.90 eurot. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Järelmaksulepingu nr 1215897/96ta üldtingimuste p 7.5 (tl 33) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Kaupmehe Järelmaks OÜ on saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja (2 x 12.78 eurot), lepingu rikkumise teate (12.78 eurot) ja lepingu ülesütlemisavalduse (25.56 eurot).
lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1215897/96ta nähtub, et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad kasutada krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et järelmaksulepingute üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja, ühe lepingu rikkumise teate ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur, arvestades kulu töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on
lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse maksumus 10 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot (4 × 10) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1 705.15 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi 99% ulatuses, leiab kohus olevat põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 450 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 225 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 75 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 300 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist
Kohus rahuldab hageja taotluse. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.