Obsah (10)

§ 181§ 233§ 237§ 61§ 6§ 7§ 268§ 199§ 247§ 238

1-16-2096 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 05.07.2

§ 181

lg 1 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud – isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15E-IDI0074) tegemise kulud summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot - 1 1-16-2096 riigi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. juulist
2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. juunist
4. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
5. Süüdistuse sisu Nikolai Kulikov´i süüdistatakse selles, et tema 27.07.2015.a kella 18.00 paiku xxx oma maja territooriumil aadressil xxx korduvalt tulistas GAMO Shadow DX RSV pneumopüssist ja oma tegude tagajärjel haavas 4.5 kaliibri kuuliga alaealist X X , tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Relvaseaduse § 14 p 1 alusel pneumorelv on pneumopüss. Korrakaitse seaduse § 55 lg 1 alusel avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Laskmine toimus linna territooriumil, küll eramaal, kuid kuulide energia põhjustab ohtu inimesele, kes on laskesektoris vähemalt 100 meetri kaugusel. Kuuli suund rikošetti korral on ette arvamatu. xxx maja krundi kõrval olev tänav on avalik koht, kus võivad vabalt liikuda teised linnas viibivad inimesed. Nikolai Kulikov´i tegevused relvaga ähvardasid ka teist isikut häirival või ohtu seadval viisil. Ohutuks laskmiseks saab nimetada sellist laskmist, kui laskesektor on puhas, piiratud ja selgelt näha, et laskmise ajal seal kedagi ei ole. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Väide, et kõrgharidusega meestesoost isik et tea, et tulistamine linnas on rangelt keelatud seetõttu, et keegi võib vigastusi kuulist saada, ei ole eluliselt usutav. Sel moel Nikolai Kulikov pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud relvaga ähvardades s.o KarS § 263 lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo.
6. Kohtuistung Süüdistatav Nikolai Kulikov seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi osaliselt, sest ta tulistas oma krundil. Ta elab xxx aadressil juba 30 aastat omal krundil. Ta tulistas 2 1-16-2096 majaseina. Ta tegi kaks lasku märklaua suunas ja sai pihta, aga kolmandat korda ta ei saanud pihta. Nikolai Kulikov ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu esindaja X X ütles, et materiaalset kahju ei ole.
7. Kohtuistungil on avaldatud • Kannatanu X X ülekuulamise protokoll (tl 1-6) – andis ütlusi, et ta korjas marju eramaja territooriumil oma sõpradega. Sõbrad lahkusid krundilt läbi maja ja ootasid tee peal. Kui X X aknaava kaudu majja ronima hakkas, kostus kõlatu pauk /lasu moodi/ ning ta tundis kohe nimmepiirkonnas valu. • Alla neljateistaaastase isiku X X ülekuulamise protokoll (tl 8-11) – andis ütlusi, et ta kuulis kaks pauku ja tema tuttav X X sai haava. • Tunnistaja X X ülekuulamise protokoll (tl 13-17) – andis ütlusi, et keegi tulistas, X X sai haava. Tunnistaja saab ära tunda mehe, kes tulistas, sest ta, X ja X otsustasid välja selgitada, kes ikkagi tulistas. Otsustasid astuda naabruses oleva eramaja tara juurde. Selle maja territooriumil oli meesterahvas. X X küsis sellelt meesterahvalt: “Milleks te tulistasite? Te saite meie sõbrale pihta!“. Meesterahvas oli üllatunud ning küsis, kellele ta pihta sai. Samuti ütles meesterahvas, et ta tõepoolest tulistas, kuid purkide pihta ning ta ei sihtinud kedagi. • Äratundmise esitamise protokoll (tl 19-22) – tunnistaja X X tundis ära Nikolai Kulikovi kui isiku, kes tunnistas üles, et ta tulistas purkide pihta ja võis mööda lasta ning tabada X X. • Kahtlustatava Nikolai Kulikovi ülekuulamise protokoll (tl 23-29) – andis ütlusi, et ta kasutas õhuppüssi aeg-ajalt selleks, et omaenda eramaja territooriumil märklaudade (purkide) pihta tulistada. Ta pani püssist tulistamiseks plekkpurgid naabruses oleva krundi nr xx sara seinale. Käesolevaks ajaks on krunt mahajäetud, maja on mahajäetud ja laostatud, keegi ei hoolda krunti ning omanikud elavad Venemaal. Ka sel korral otsustas natuke lasta ning kontrollida, ega tal sihik paigast pole nihkunud. Tol hetkel seisis seinal juba üks plekkpurk. Ta laadis ühe kuuli sisse ning tulistas purgi pihta. Kuul tabas purki ning purk hakkas keerlema. Pärast seda laadis püssi veel kaks korda ning tulistas, kuid mõlemal korral tulistas mööda. Vahemaa kohast, kus ta seisis, kuni sarani oli ligi 15 meetrit. Selle aja jooksul, mil püssi laadis ja tulistas, ei kuulnud ta mingeid karjeid ega hääli. • Kannatanu esindaja X X ülekuulamise protokoll (tl 31-34) – andis ütlusi, et poja sõnul, ta oli koos oma sõpradega eramaja territooriumil, korjas marju, kuulis kahte pauku, jooksis sellelt krundilt minema. Kuul, mis on jäänud tema poja X X kehasse ei ole opereeritav ja kuul jääbki kehasse, mis ei ohusta poja tervisele. • Narva Haigla patsiendikaart (tl 37-39) – X X tuvastati rindkere hulgivigastused. • Kahtlustatava Nikolai Kulikovi ütluse ja seostamise protokoll (tl 40-48) – protokolli lisades on olemas pilt, kus on näha, et purk-sihtmärk seisab kiviseinal. Metallpurgi pinnal on arvukad ümara kujuga avad. • Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 60-63) – GAMO Shadow DX RSV pneumopüssi, kal 4.5 vaatlus. • Isiku ekspertiisiakt nr 15E-IDI0074 (tl 51-54) –X X esines tõenäoliselt pneumaatilisest relvast tulistamise tulemusena tekkinud lasuhaav paremal pool nimmepiirkonnas koos nimmelihase vigastusega. Vigastus ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva kuid vähem kui 4 nädalat. • Kannatanu X X ütluse ja seostamise protokoll (tl 75-80) –X X ütles, et 27.07.
8. aastal õhtusel ajal tikreid korjates kuulis ta õhupüssilasku meenuvat pauku. Ta selgitas, et enne läbi mahajäetud maja akna ronimist pööras ta end naaberkrundi poole ning nägi talle võõrast meesterahvast, kes seisis krundil nr xx ja vaatas X. Pärast seda ta kuulis veel üht lasku ja tundis paremas küljes teravat valu. 3 1-16-2096
9. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

§ 233

lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal.

§ 237

lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus.

§ 61

kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kannatanu X X andis ütlusi, et 27.07.

1. aastal kella 18.00 paiku ta kõndis koos oma sõprade X X, X X ja X X tagasi koju karjääri juurest, teekonna lühendamiseks läksid mööda üht xxx, kus asuvad eramajad. Nad otsustasid marju sööma minna, jõudmaks põõsasteni, ronisid läbi aknaava mahajäetud eramajja, kõndisid sellest läbi, tulid teiselt poolt samuti aknaava kaudu välja ning läksid põõsastesse. Nad korjasid marju umbes 15 minutit. Sõbrad lahkusid krundilt samasugusel viisil läbi maja ja ootasid tee peal. Kui X X aknaava kaudu majja ronima hakkas, kostus kõlatu pauk /lasu moodi/ ning ta tundis kohe nimmepiirkonnas valu. Ta ronis majast välja, ristmikul vaatas end üle, avastas parema külje pealt haava ja sõitis koju (tl 1-6). Kannatanu X X ütluse ja seostamise protokoll (tl 75-80) – 31.08.2015.a X X ütles, et 27.07.
2. aastal õhtusel ajal tikreid korjates kuulis ta õhupüssilasku meenuvat pauku. Ta selgitas, et enne läbi mahajäetud maja akna ronimist pööras ta end naaberkrundi poole ning nägi talle võõrast meesterahvast, kes seisis krundil nr xx ja vaatas X. Pärast seda ta kuulis veel üht lasku ja tundis paremas küljes teravat valu. Kannatanu X X ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtueelse uurimise käigus antud ütlused lahknevad oluliselt. Olles 28.07.2015.a. üle kuulatud, andis X X ütlusi, et „kui ta aknaava kaudu majja ronima hakkas, kostus kõlatu pauk /lasu moodi/ ning ta tundis kohe nimmepiirkonnas valu, ta ronis majast välja….“. Kannatanu X X ütluse ja seostamise protokolli kohaselt, enne läbi mahajäetud maja akna ronimist pööras ta end naaberkrundi poole ning nägi talle võõrast meesterahvast, kes seisis krundil nr xx ja vaatas X. Pärast seda ta kuulis veel üht lasku ja tundis paremas küljes teravat valu. Nende viimaste ütluste mõtte kohaselt lasku sooritanud meesterahvas nägi kannatanut ning tahtlikult, sihipäraselt tulistas kannatanut, kuigi 28.07.2015.a ülekuulemisel ta seda ei rääkinud. Tunnistajad ei kuulnud kannatanult, et lasku teinud meesterahvas nägi kannatanut ja tulistas teda tahtlukilt, sihipäraselt. Samuti ei rääkinud kannatanu seda ka oma emale. X X andis ütlusi, et poja sõnul ta korjas marju, kuulis kahte pauku, jooks krundilt minema. Kohus arvab, et antud vastuolud on olulised. Selliste oma ütlustes olevate oluliste vastuolude 4 1-16-2096 põhjusi X X selgitada kohtueelse uurimise käigus ei suutnud. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et kannatanu X X andis kohtueelsel uurimisel vastuolulisi ütlusi ja jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Kohus ei pea usaldusväärseks kannatanu X X versiooni, et tulistanud meesterahvas nägi kannatanut. See versioon on ümber lükatud kriminaalasja toimiku materjalidega: - kahtlustatav Nikolai Kulikov andis ütlusi, et ta kasutas õhuppüssi aeg-ajalt selleks, et omaenda eramaja territooriumil märklaudade (purkide) pihta tulistada. Ta pani püssist tulistamiseks plekkpurgid naabruses oleva krundi nr xx sara seinale. Käesolevaks ajaks on krunt maha jäetud, maja on maha jäetud ja laostatud, keegi ei hoolda krunti ning omanikud elavad Venemaal. Ka sel korral otsustas natuke lasta ning kontrollida, ega tal sihik paigast pole nihkunud. Tol hetkel seisis seinal juba üks plekkpurk. Ta laadis ühe kuuli sisse ning tulistas purgi pihta. Kuul tabas purki ning purk hakkas keerlema. Pärast seda laadis püssi veel kaks korda ning tulistas, kuid mõlemal korral tulistas mööda. Vahemaa kohast, kus ta seisis, kuni sarani oli ligi 15 meetrit. Selle aja jooksul, mil püssi laadis ja tulistas, ei kuulnud ta mingeid karjeid ega hääli. Ta läks kastma ja viis minutit pärast laskmist astus tema aia juurde umbes 5 noort, nende hulgas oli kaks tüdrukut. Üks tüdrukutest küsis: “Kas teie tulistasite?“. Kulikov vastas: “Jah, mina!“ Noored hakkasid rääkima, et ta sai poisile pihta. Nikolai Kulikov oli üllatunud ja küsis kus see poiss on, kuna tahtis ta üle vaadata ning välja selgitada, mis haav see on. Kulikovile öeldi, et poiss sõitis juba ära (tl 23-29); - tunnistaja X X andis ütlusi, et ta oli koos oma sõpradega mahajäetud aias, korjas marju, kuulis kahte pauku ja tema tuttav X X sai haava. Tema, X, X ja tüdrukud otsustasid selgitada, kes tulistas. Otsustasid astuda naabruses oleva eramaja tara juurde. Selle maja territooriumil oli meesterahvas. X X ütles selle mehele, et ta oli sõbrale pihta saanud. Meesterahvas teatas, et ta ei tahtnud seda teha, vaid sai kogemata pihta (tl 8-11); - tunnistaja X X andis ütlusi, et ta oli koos oma sõpradega mahajäetud aias, korjas marju, keegi tulistas, X X sai haava. Sõbrad otsustasid selgitada, kes ikkagi tulistas. Otsustasid astuda naabruses oleva eramaja tara juurde. Selle maja territooriumil oli meesterahvas. X X küsis sellelt meesterahvalt: “Milleks te tulistasite? Te saite meie sõbrale pihta!“. Meesterahvas oli üllatunud ning küsis, kellele ta pihta sai. Samuti ütles meesterahvas, et ta tõepoolest tulistas, kuid purkide pihta ning ta ei sihtinud kedagi (tl 13-17); - kannatanu esindaja X X andis ütlusi, et poja sõnul oli ta koos oma sõpradega eramaja territooriumil, korjas marju, kuulis kahte pauku, jooks sellelt krundilt minema (tl 31-34); Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas omavahel. Hinnates ja seostades kõiki kohtu poolt uuritud tõendeid, kohus ei näe vastuolusid Nikolai Kulikovi, X X, X X ja X X ütluste vahel. Nikolai Kulikovi, X X ja X X ütlused pole mitte ainult omavahel kooskõlas, üksikasjalikud, vaid nende vahel on ka loogiline seos. Nikolai Kulikov oli üllatunud, et ta sai poisile pihta. Tunnistaja X X ütlustest nähtub, et meesterahvas oli tõeliselt üllatunud ning küsis, kellele ta pihta sai, meesterahvas ütles, et ta tulistas, kuid purkide pihta ning ta ei sihtinud kedagi. Nikolai Kulikovi ütlusi kinnitavad ka tunnistaja X X ütlused, et meesterahvas teatas, et ta ei tahtnud seda teha, vaid sai kogemata pihta. See asjaolu, et süüdistatav tulistas purkide pihta on objektiivselt tõendatud kahtlustatava Nikolai Kulikovi ütluse ja seostamise protokolliga. Protokolli lisades on olemas pilt, 5 1-16-2096 kus on näha, et purk-sihtmärk seisab kiviseinal. Metallpurgi pinnal on arvukad ümara kujuga avad. Tunnistajate küsimustele süüdistatav ei eitanud, et hiljaaegu ta tõepoolest lasi märklaua pihta ja pani imeks, et võis kellegi pihta lasta. Süüdistatav leiab, et üks laskudest võis „märklauda mitte tabada“. Kohus loeb tõendatuks, et laskude ajal ei näinud süüdistatav ega kannatanu teineteist. Lastes märklaua pihta ei teadnud süüdistatav, et mahajäetud eramaja territooriumil olid juhuslikult inimesed. Seega kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Nikolai Kulikovil oli tahtlus avalikku korda raskelt rikkuda. Kohus arvab, et Nikolai Kulikob tuleb mõista süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 järgi õigeks ja seda tõendavad järgmised asjaolud:
3. Nikolai Kulikovi käitumises puudub KarS § 263 p 1 objektiivne koosseis, sest esitatud süüdistuses ei ole märgitud, mis moodustab avaliku korra rikkumise põhikoosseisu. Kvalifitseeriv tegu võib osutuda eraldiseisvaks kuriteoks, kuid see tegu ilma avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumiseta või muu avaliku korra rikkumiseta ei saa moodustada KarS § 263 ettenähtud kuriteokoosseisu. Konstateering, et tegu toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimise KarS § 263 järgi. Seoses KorS jõustumisega 01.07.2014 muudeti oluliselt KarS § 263 sõnastust ja seega tuleb avalikku korda kaitsvate süütegude sisustamisel pöörduda eelkõige KorS mõisteaparaadi poole. Avalikuks loetakse KorS § 54 alusel koht, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Süüdistatav tegi oma maja territooriumil kolm lasku pneumopüssist suunaga alt üles kõrvalasuva „mahajäetud territooriumi“ suunas. Kohtumaterjalides puuduvad tõendid, et „mahajäetud territooriumil“ puudub peremees ja see on antud või „on kasutuses määratlemata isikute ringile“. Peale selle on süüdistuses otseselt öeldud, et eraterritoorium, kust tehti lasud, on läheduses avaliku kohaga, läbiva tänavaga. Kohtumaterjalides olevates tõendites ei viibinud kannatanu läbival tänaval, vaid „mahajäetud territooriumil“. Süüdistuses ei ole kirjeldatud asjaolusid ning puuduvad tõendid selles, et Nikolai Kulikovi teod, kes teostas laske tänava vastassuunas, ehkki kaudselt, olid suunatud avaliku korra rikkumisele tänaval, mis asub kõrval.
4. Subjektiivses küljes eeldab antud koosseis tahtlus. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Nikolai Kulikovil oli tahtlus avalikku korda rikkuda. Kohus tuvastas, et Nikolai Kulikov tulistas omatehtud märklaua pihta /metallist konservipurk/ 15 meetri kauguselt oma territooriumi sügavusest. Märklaud oli paigutatud katusest allesjäänud jäänuste alla, kivist ehitatud sara lausseina nurka, mis piirnes „mahajäetud territooriumiga“ täisealise isiku pikkusest kõrgemale. Taimkatte tõttu vaateväli puudub nii laskude territooriumilt, kui ka sellelt alalt, kus tema sõnul kannatanu viibis kehavigastuse päeval. Kohus tuvastas, et laskude ajal süüdistatav ei näinud kannatanu. Süüdistuses ei ole toodud asjaolusid, mille hindamisel võiks teha järelduse, et tehes laskusid pneumopüssist alt üles oma territooriumi sügavusest kõrvalasuva „mahajäetud territooriumi“ suunas ja märklauast möödalaskmise tagajärjel tekitati alaealisele kehavigastused, oli süüdistataval tahtlus 6 1-16-2096 /otsene või kaudne/ rikkuda avalikku korda. Lähtudes asja materjalidest ei pidanud Kulikov võimalikuks süüteo koosseisule vastavate asjaolude saabumist, ei eeldanud, et mahajäetud eramaal võivad viibida inimesed. Järelikult tema tegudes ei olnud isegi kaudset tahtlust.
5. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis annaksid tunnistust sellest, et kohtumenetlusega kindlaks tehtud ülaltoodud faktilistel asjaoludel oli objektiivselt rikutud avalikku korda. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-78-05 p 7.2 avaliku korra rikkumisele konflikti ülemineku asjaoludel on vajalik teha kindlaks millega on objektiivselt avalikku korda rikutud, lähtuvalt teo liigist ja koha spetsiifikast. Konflikti olemus või siis selle lahendamise koht või viis peaksid olema sellised, et antaks põhjus rääkida mitte üksnes isikuvastasest teost, kuid ka sellega kaasnevast avaliku korra rikkumisest. Ainult sel juhul teisele isikule tekitatud kehavigastused saavutavad avaliku korra raske rikkumise taseme / Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-15-07 p 15/. Kohtumaterialidest nähtub, et lasud pneumopüssist olid tehtud „mahajäetud territooriumi“ suunas, kus juhuslikult viibis kannatanu, kes naastes koju otsustas süüa marju eramaja territooriumil. Lastes märklaua pihta ei teadnud süüdistatav, et mahajäetud eramaja territooriumil olid juhuslikult inimesed. Nikolai Kulikov teab, et maja on mahajäetud, keegi ei hoolda krunti, kuid omanikud on, nad elavad Venemaal. Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud, et Nikolai Kulikovi käitumises puuduvad KarS § 263 p 1 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Mõistes süüdistatavat õigeks tugineb kohus sellele, et olemasolevad tõendid on ebapiisavad tema süü tõsikindlaks järeldamiseks. Süüdistuse sisu Nikolai Kulikovi suhtes on rajatud oletustel. Antud juhul on tegemist süütuse presumptsiooniga.

§ 6

lg 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtul on tekkinud kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus, mis tuleb tulenevalt

§ 7lg-st 3 tõlgendada süüdistava kasuks ning süüdistatav tuleb õigeks mõista süüdistuses Kar

S § 263 lg 1 p 2.

§ 7lg 2 kohaselt kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid süüdistatava ütlused ümber ning vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Tuleb anda hinnang sellele, kas Nikolai Kulikovi tegevus vastab mõnele muule karistusseaduse normile, mille järgi oleks see tegu võimalik

§ 268lg-s 6 sätestatud korras ümber kvalifitseerida. Vastavalt Kar

S §121 lg1 materiaalnormi kirjeldusele karistatakse teise inimese tervise kahjustamise eest. Kahjustamise all mõistetakse teo toimepanemist tahtlikult, st kuriteokoosseis on täideviidud siis, kui isik paneb toime süüteod kasvõi kaudse tahtlusega. Kuid laskude ajal ei näinud süüdistatav ega kannatanu teineteist ja lastes märklaua pihta ei teadnud süüdistatav, et mahajäetud eramaja territooriumil olid juhuslikult inimesed. Seetõttu Kulikovi tegudes ei nähtu tahtlust. Tahtluse puudumine välistab süüteokoosseisu KarS §121 järgi seoses kuriteo tunnuste puudumisega /

§ 199lg 1 p 1/.

Kuna kaitsja ei esitanud taotlust antud asja lõpetamisest

§ 247

lg 1 alusel enne kohtuliku uurimise lõppemist, siis kohtul ei olnud alust määruse tegemiseks. Vastavalt

§ 237lg 7 esitatakse kõik taotlused enne kohtuliku uurimise lõppemist.

Otsuse tegemisel kohus juhindub 7 1-16-2096

§ 238. 5.

Asitõendid Asitõend: õhupuss GAMO, kaliiber 4,5 mm, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (24.11.2015 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 993), tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Nikolai Kulikovile. 6. Menetluskulud

§ 181

lg 1 alusel tuleb jätta kriminaalmenetluse kulud – isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 15E-IDI0074) tegemise kulud summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot - riigi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub

§-dest 238 lg 1 p 4, 311, 314, 315. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik 8