Obsah (12)

§ 415§ 407§ 657§ 659§ 413§ 231§ 394§ 64§ 184§ 190§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2016. a, Tallinn Tsiviilasja

) § 184 lg 4 alusel vabastatuks riigilõivu 50 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel.

1. Jätta Harju Maakohtu
2. augusti
3. a määrus muutmata ja UJ määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud Jätta ringkonnakohtu menetluskulud UJ kanda. Edasikaebekord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
4. CREDITREFORM EESTI OÜ (hageja) esitas UJ vastu hagi.
5. Hagi ja selle menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte isiklikult allkirja vastu
6. juunil.
7. a. kostja vastust ei esitanud.
8. Harju Maakohus rahuldas
9. juuni
10. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse põhiosa 160 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 32,57 eurot, viivise 27,72 eurot ja alates
11. juunist
12. a viivis põhinõudelt (160 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks. Maakohus jättis hagi rahuldamata täiendava viivise, sissenõudmiskulude hüvitise ja laenu käsitlemise kulu 40 euro nõudes. Hageja menetluskulud jättis 78% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 22% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 109,20 eurot ja sellelt viivise alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14. juulil
15. a esitas kostja kaja. Kostja tugines asjaolule, et tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1 p 3) ning hagile vastamiseks oli liiga lühike tähtaeg.

Koos kajaga esitas kostja menetlusabi taotluse, milles taotles kaja esitamisel kautsjoni vabastamist.

1. Hageja vaidles kajale ja menetluse taastamisele vastu. Maakohtu määrus
2. Harju Maakohus rahuldas
3. augusti
4. a määrusega menetlusabi andmise taotluse ja vabastas kostja kautsjoni tasumisest ja jättis kaja rahuldamata ning menetluse taastamata.
5. Maakohus selgitas, et

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Kohus rahuldas õigesti hagi tagaseljaotsusega. Kohus sai lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetud, mh asjaolu, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping (võlaõigusseaduse (VÕS) § 402). Kuna tegemist oli tühise tehinguga, siis on hagejal kostja vastu tagasitäitmise nõue. Kostja väited võimaliku krediidivõimelisuse hindamise ja muude tehingu kehtivust mõjutavate asjaolude kohta ei oma asjas tähtsust, kuna kohus on tuvastanud tehingu tühisuse. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1).
2. Kostja ei tuginenud teiste kaja esitamise alustele. Seega puudus kostjal mõjuv põhjus, mis takistas hagiavaldusele tähtaegselt vastamast või takistusest teatamast. Samuti leidis kohus, et 14 päeva vastuse esitamiseks on piisav. Kostja ei taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Määruskaebus ja selle põhjendused
3. Kostja esitas määruskaebuse ja palub maakohtu määruse tühistada.
4. Kaebuse kohaselt tegi maakohus tegi otsuse ilma õigusliku põhjenduseta. Kostja juhib tähelepanu, et hagimaterjalides puudub dokumentaalne kinnitus, mille järgi saaks lugeda, et Ferratum Estonia OÜ on loovutanud oma nõude hagejale. Krediidilepingu sõlmimisel ei tuvastatud kostja isikut. 2 Menetluse edasine käik
5. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu
8. augusti
9. a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 659

ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. 15. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et jagab maakohtu seisukohta, mille järgi on praegusel juhul hagi põhjendatult

§ 407lg 1 alusel tagaseljaotsusega lahendatud.

Toimikumaterjalidest ei nähtu ning kostja ei ole ka tuginenud

§ 407lg-s 5 väljatoodud tagaseljaotsuse tegemist välistatavatele asjaoludele.

Määruskaebuses on kostja ette heitnud, et maakohus ei kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust. Samas ei käsitle kostja väited mitte hagi õiguslikku, vaid tuvastulikku osas nõudest, mida kohus praeguses menetlusstaadiumis ei hinda. Sisulisi vastuväiteid saab hinnata ja nende üle saab otsustada hagi sisulisel läbivaatamisel. 16. Riigikohus on leidnud, et

§ 407

lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Seega peab ka ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel kontrollima hagi veenvust (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-53-13, p 13).
3. Ringkonnakohus selgitab, et tagaseljaotsuse tegemisel õigusliku põhjendatuse üle otsustamine tähendab seda, et kohus peab paigutama hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla, kuid saab lähtuda seejuures üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse

§ 413

lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks.

§ 231

lg 2 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega nõustumine, mis ei vaja seega tõendamist. Ringkonnakohtu arvates on maakohus on hagis esile toodud asjaolude põhjal õigesti tuvastanud laenulepingu tühisuse TsÜS § 86 lg 1 alusel. Selle põhjal on maakohus hagiavalduses märgitud asjaolude põhjal põhjendatult leidnud, et materiaalõigusliku aluse hagi osaliseks rahuldamiseks annavad TsÜS § 84 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6. Seega on maakohus kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust ja sellega

§ 407lg-st 1 tulenevat kohustust kaevatavas määruses täitnud.

18. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et kohus ei saa tagaseljaotsusega asja lahendades ega ka kaja lahendamisel arvesse võtta kostja vastuväiteid (sh seoses nõude loovutamise ja kostja isiku tuvastamisega). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et olukorras, kus kostja hagile kohtu poolt määratud tähtpäevaks ei vastanud, oleks hageja pidanud enda väiteid tõendama ning kohus oleks pidanud asuma hageja poolt esitatud tõendeid uurima ja hindama.

§ 407

lg 1 viimase lause kohaselt loetakse loetakse kostja poolt hagile vastamata jätmise korral hageja poolt esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Seda sõltumata sellest, kas kostja need faktiväited ka tegelikult omaks võttis. Seega on kostja vastuväited seoses hageja poolt tõendite mitteesitamisega asjakohatud. 3 19. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et maakohus andis talle liiga lühikese tähtaja vastamiseks. Maakohus on 14-päevase tähtaja andmisel lähtunud seadusest (

§ 394

lg 5) ning arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, siis ei ole 14 päeva vastamiseks liiga lühike tähtaeg. Kostjal oli võimalik taotleda tähtaja pikendamist (

§ 64lg 1), mida ta aga ei teinud.

20. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole toonud ei kajas ega ka määruskaebuses ühtegi mõjuvat põhjust

§ 415lg 1 mõttes.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.

1. Kostja esitas koos määruskaebusega menetlusabi taotluse, milles palus vabastada end riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus tuvastas
2. augusti
3. a määruses, et kostjale menetlusabi andmisest keeldumise alused puuduvad, tuleb jätkata kostjale menetlusabi andmist, lugedes ta

§ 184lg 4 alusel vabastatuks riigilõivu 50 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel.

Kuigi ringkonnakohus peab võimalikuks kostja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel vabastada, tuleb talle selgitada, et menetlusabi andmine ei välista tema kohustust kohtukulud kohtulahendi alusel kanda. Nii ei välista ega piira menetlusabi andmine

§ 190

lg 1 kohaselt menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.

§ 190

lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Ringkonnakohtu poolt määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamine ei vabasta teda vastaspoole menetluskulude kandmise kohustusest (

§ 171lg 1).

22. Kaja ja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastavad menetluskulud jätta

§ 171lg 1 kohaselt kostja kanda.

Maakohus peale tagaseljaotsuse tegemist toimunud menetluses menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määranud. Vastavalt

§ 177

lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus

§-s 177 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Reet Allikvere Margo Klaar 4