lg 5 alusel allutada Andri Olev katseajal 10 (kümneks) kuuks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Andri Olevi suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2-1, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada ja omada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ja/või narkootilisi aineid tarvitavate või käitlevate isikutega, välja arvatud lähisugulased; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
§ § 184 lg 2 p 2 järgi (15.04.2012.a kuriteoepisoodis) ja karistati vangistusega 3 aastat.
lg 1,
otsusega mõistetud raskema karistusega (s.o 3 aastase vangistusega) ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat. A. Olev tunnistati süüdi ka
lg 2 p 2 järgi (02.06.2012.a ning 03.04.2013.a kuriteoepisoodides) ja karistati vangistusega 4 aastat ning
järgi (21.01.2013.a ning 03.04.2013.a kuriteoepisoodides) ja karistati vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust eelmise, s.o 29.05.2012.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 7 aastat.
karistusaja hulka ja kandmisele kuulus 6 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.04.2013.a. Kohtuotsus jõustus 10.09.2013.a. Karistuse kandmise algus oli 03.04.2013.a ja lõpp on 31.03.2020.a. Andri Olevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses läbis ta sõltuvusteemalise loengute tsükli, sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“. Osales grupi vabastav hingamine SRS kinnipeetavatele tegevuses. On korduvalt töötanud abitöölisena majandustöödel. Omandas keevitaja eriala. Alates 22.02.2016 kuni 15.04.2016 töötas järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes OÜ XXXX. Alates 25.04.2016 töötab järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes OÜ XXXX, aadressil XXXX. Soovib nimetatud ettevõttes jätkata töötamist ka peale vabanemist, kuid nimetatud töökoht ei sobi elektroonilise valve tingimustega, sest asub liiga kaugel kodust, puudub transpordiühendus jne. Alates 17.06.2016 osaleb Liiklusohutusprogrammis. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Andri Olevi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel soovib ta asuda elama aadressile XXXXX , kus asub tema vanaemale kuuluv talumaja. Talumajas elavad lisaks vanaemale ka kinnipeetava ema ja kasuisa. Maja on keskusest ja suurest teest kaugel, bussiliiklus on harv ja bussipeatuseni on paar kilomeetrit. Lähedal asuvad küll kaks majapidamist, kuid nendes elatakse suviti. Rohkem läheduses majasid ei ole. Tegemist on suure maamajaga, pesemisvõimalused on hoovipeal saunamajas ja iga põlvkonna käsutusse jääks suured omaette toad ja ühine oleks köök maja keskel. Kõik liikmed, kes majas elavad, on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks ja eluaseme tingimused vastavad elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetava ema on vajadusel nõus materiaalselt poega toetama ning tagatud oleks kindlasti pojal elamine ja toit. Perekond saaks rakendada kinnipeetavat kodustes töödes ja elamise remontimisel, seega tegevust kinnipeetaval maal jätkuks. Kuna bussiliiklus Haapsaluga on kesine, siis perekond on teadlik, et peavad kinnipeetavat transportima autoga kriminaalhooldaja vastuvõttudele. Kinnipeetaval puudub juhtimisõigus. Kinnipeetaval on võimalus ennetähtaegsel vabanemisel võtta ennast arvele Töötukassas töötuna, kuna vangla esitatud materjalides kajastatud töökoht OÜ XXXX (kinnipeetav töötab seal avavanglas olles) ei sobi elektroonilise valve tingimustega, sest on liiga kaugel kodust, puudub transpordiühendus jne. Andri Olev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valvega. Kannab karistust narkokuriteo ja joobes juhtimise eest. Elama asub aadressil XXXX, vanaemale kuuluvasse tallu, kus elavad veel ema ja tema elukaaslane, kõik on selleks nõusoleku andnud. Kokku 4 korda karistatud, tarvitas narkootikume mõned aastad enne vangistust. Narkootikumidest proovis vabaneda erinevate meetoditega, kuid see oli paraku raskem haigus kui arvas. Töökoht on olemas, XXXXOÜ, kus töötab ka praegu. Töökoht asub küll liiga kaugel, et elektroonilise valve ajal seal töötada, aga peale elektroonilist valvet jätkab seal tööd. Võib olla hiljem lubatakse rohkem liikuda, siis saab seal töötada. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör, nõustudes vangla seisukohaga, toetab Andri Olevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et on otstarbekas allutada A. Olev
sätestatud käitumiskontrollile ning vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab kaitsealuse tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja märkis, et ka kaitsealuse ema soovib tema vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Vangla materjalide kohaselt on ema andnud nõusoleku toetada teda majanduslikult. Samuti on tal olnud varasemad ärilised tegevused, mille organiseerimisega ta saab tegeleda - see on kasutatud autode müük. Läbikäimine kriminaalse 4 eluviisiga isikutega on lõppenud, kuid jätkub onuga, kes on eelnevalt karistatud. Kuigi oma pöördumises kohtule ta palub vabastamist lähedaste nimel, siis tegelikult on seda vaja ka tema enda pärast. Tal on palju anda ja tagasi teha. Tal on kolm last, kellest üks on avaldanud kohtule oma arvamuse. See näitab, et tal on reaalne side oma lapsega. Viimase lapsega, kes oli kinnipidamise hetkel kahe aastane, on side kahjuks katkemas. Vabanemine aitaks, et üks laps saaks peale materiaalse toetuse ka toetuse isa näol. Bioloogilist isa päriselt asendada ei saa, kasuvanemad tulevad ja lähevad, aga kes jääb on, bioloogiline isa. Ta tahab neid suhteid taastada. Ta on keskmisest kõrgema intelligentsiga, ta lõpetas ka keskkooli. Kui vaatame eelnevaid karistusi, siis selle karistuse puhul on tegemist reaalse vangistusega, kus oli võimalik vabaneda sõltuvusainetest. Ta on saanud lapsepõlves väga suure hingelise trauma, tema isa suri tema käte vahel. Ta küll suutis keskkooli lõpetada, aga mitte ülikooli ja sattus selle tõttu mõjuainete alla. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Andri Olevi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Andri Olev on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid, osalenud tööhõives ja suutnud käituda korrektselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad A. Olevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Olevi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A. Olevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on Andri Olevil olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja 5 tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.