← Eesti

2-16-2301/28

Obsah (7)§ 219§ 172§ 633§ 442§ 232§ 5521§ 561

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-2301 Määruse tegemise aeg ja koht 01.11.2016, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Ele Liiv, Kaupo Paal Tsiviilasi VT avaldus laste viibi

§ 219

lg 2 p 3 sätestatule, tuleb alaealiste laste õigusabi kulud jätta riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga menetlusosaliste endi kanda (

§ 172lg 1 ja 3).

Määruskaebus

  1. VT palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes ja anda otsustusõigus laste elu- ja viibimiskoha valiku ning haridusküsimuste otsustamise osas üle laste emale. Laste ja isa vahel palub määruskaebuse esitaja määrata suhtlustkorra, milleks esitab sõltuvalt otsustusõiguse määramisest emale või isale kaks alternatiivset varianti. VT palub kõik menetluskulud jätta JT kanda, kuulata kohtus ära VT elukaaslane SL ja võtta toimiku materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid.
  2. Maakohus eelistas vastustajapoolset argumentatsiooni faktiliste asjaolude kirjeldamisel ja hindamisel, jättis kogumata asjas tähtsust omavad tõendid. Kohus lõikas eestkosteasutuste seisukohad ja laste sõnad kontekstist välja selliselt, et need on kogumis tõlgendatavad ema kahjuks. Lastekaitsespetsialist kirjeldas tegelikult olukorda oma 21.03.2016 arvamuses väga positiivses alatoonis, märkides, et lapsed ootavad elukohavahetust ema juurde kui suurt ja põnevat seiklust, mingit hirmutunnet ning pelglikkust muutuste ees nad küll ei tunne. Lastekaitsespetsialisti seisukohta kinnitavad ka laste selgitused 10.05.2016 ärakuulamisel, millest on kohus teinud täiesti vastupidised järeldused. Kumbki lastest ei ole väljendanud soovimatust minna uude kooli, mõlemad märkisid, et uusi sõpru saab ka uuest koolist. See tähendab, et tegemist on avatud suhtlemisega lastega, kelle puhul on kohtu poolt osundatud väljatõugatuks jäämise oht pigem marginaalne. Maakohus näitas põhjendamatult ema isast halvemas valguses, viidates kaudselt, et kui ta peaks praegusest elukaaslasest lahku minema, siis tal tuleks justkui jälle kolida. Tegelikult on uus maja laste ema ja tema elukaaslase kaasomandis. Kohus jättis märkimata, et vastustaja elab üürikorteris, arvestamata üürilepingu lõpetamise riskiga ja vastustaja enda kolimise kavatsusega. Tsiviilasjas ei ole laste vanemate elukaaslasi ära kuulatud, kuigi on ilmne, et määrusega kehtestatav kord mõjutab nende huve olulisel määral. Lastekaitsespetsialistid on suhelnud vaid vastustaja 6

(13)abikaasaga, kes viibis ametniku visiidi ajal kodus, kuid määruskaebuse esitaja elukaaslase seisukohta ei ole küsitud. Avaldaja on põhistanud oma avaldust muu hulgas sellega, et vajaduse korral võib tema elukaaslane, kes töötab kodukontoris, lastele järele tulla, lükates sellega ümber vastustaja väiteid selle kohta, et määruskaebuse esitaja ei saa tagada lastele koju jõudmise võimalust mõistliku aja jooksul pärast koolitundide või harrastustegevuste lõppemist. Samuti pole lastekaitseasutused külastanud määruskaebuse esitaja uut kodu, et hinnata laste elamistingimusi uues elukohas.
  1. Maakohus on hooldusõiguse vastustajale andmisel ja suhtluskorra määramisel põhjendamatult eelistanud laste isa laste emale. Kohus on õigesti tuvastanud, et lapsed armastavad mõlemat vanemat, kuid samas on lapsed ärakuulamise käigus ja vestlustes eestkosteasutuste spetsialistidega avaldanud, et nad soovivad elada emaga ning ka Tallinna Kesklinna Valitsuse 21.03.2016 seisukohast nähtuvalt mõlemad lapsed teavad, kuhu nad tahaksid elama asuda. Maakohus on ekslikult leidnud, et vanemate elamistingimused on võrdsed. Laste isa 4-toaline üürikorter ei vasta sotsiaalselt põhjendatud normidele 5-liikmelise perekonna jaoks, ning selles ei ole eraldi tuba igale lapsele. Kohus on jätnud tähelepanuta vastustaja enda kinnituse, et tal on plaanis kolida. Samas kui laste põhikodu oleks ema juures, ei peaks isa oma elukohta vahetama ja nii säiliks lastele isa kodus tuttav keskkond. Peale lahku kolimist on vastustaja elukohta vahetanud kolmel korral. Seega ka harjumuspärase elukorralduse säilimise seisukohast vastab laste kolimine ema juurde nende huvidele paremini.
  2. Maakohus viitamine Euroopa Kohtu praktikale on asjasse puutumatu. Alusetu on ka kohtu vihje, et vanemad ei tohi vahetada elukohta teise kohaliku omavalitsuse üksusesse. Esiteks on just vastustaja olnud see, kes kolis lastest eemale Tallinna linna, teiseks aga ei ole Harju piirkonnas asuvate vanemate elukohtade vahemaad Euroopa Kohtu praktika valguses tõsiseltvõetavad: avaldaja uus kodu paikneb vaid 3 km Tallinna linna piirist, samuti jätkab avaldaja pärast kolimist töötamist Tallinna kesklinnas. Euroopas aga eelistavad lastega pered elada just äärelinnas, kolides pärast laste sündi kesklinnast välja. Laste huvist lähtuv on laste elukeskkond ja sellega seoses olev laste tervis. Kui kolimine oma majja võimaldab lastel vabaneda kehvast kortermaja sisekliimast ja linnakeskkonna õhu- ja mürasaastest, siis see on otseselt seotud laste huvidega. Ka sellele pole kohus laste huvide väljaselgitamisel tähelepanu pööranud.
  3. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et laste huvides on kooli mitte vahetada. Lastekaitsespetsialistid on asjas tuvastanud, et lastel ei ole hirmu kooli vahetamise ees, nad ootavad seda uut väljakutset. Lapsed on sotsiaalsed, neid ei ähvarda väljatõrjumine ning pealegi kaksikute puhul väljatõrjumise risk tunduvalt väheneb. Hea läbisaamine õpetajatega ja oma sõpruskond on positiivseks aluseks, et kooli vahetus kujuneb lastele sujuvalt ja hirmud ei ole põhjendatud. XXX või YYY koolis saavad lapsed jätkata harjumuspärase korraldusega nii õppe kui harrastuste osas – XXX gümnaasiumis on isegi olemas robootikaring. E on seejuures avaldanud soovi vahetada oma praegust tantsutrenni BBB koolis ja E ei soovi tulevast aastast tegeleda enam ujumisega. Seega kohtu konservatiivne lähenemine ei pruugi nende konkreetsete laste puhul olla optimaalne ning kohtu järeldused, mis põhinevad sellel, et lapsed peavad ilmtingimata samade huviringidega jätkama, on alusetud. 9-aastaste lapse harrastused võivad veel muutuda ning laps võib ootamatult huvituda nt filmiringist, mis on XXX koolis olemas ja BBB koolis mitte. Kooli osas eelistas kohus BBB kooli ka põhjusel, et BBB kooli näol on tegemist uue ja kaasaegse kooliga, mis pakub rohkelt võimalusi ka huvitegevuseks. Nii XXX kui YYY koolide puhul on 7
(13)samuti tegemist kaasaegsete koolidega.
  1. Kuigi laste ema on oma 16.03.2016 vastuses esitanud vastuargumendid laste isa väidetele, pole kohus nendega arvestanud ega selgitanud, miks ta nendega ei nõustu. Laste ema selgitas oma 16.03.2016 vastuses, et isa elukohast AAA-s BBB koolini on 9,7 km. Laste uuest elukohast XXX kooli on 6 km ja YYY kooli 4,5 km. Isa elukohast bussipeatuseni on 540 m ja buss sõidab BBB kooli juurde 26 minutit. Laste uuest elukohast K peatuseni on 780 m (mitte mitme kilomeetri kaugusel). Koolibuss laste uue kodu juurest XXX kooli sõidab 28 minutit ja YYY kooli 10 minutit. Määruskaebuse esitaja elukaaslane teeb igapäevaselt kodukontoris tööd (selleks on majas eraldi ruum ette nähtud) ja kui peaks laste huvialaring või treening lõppema ajal kui viimane koolibuss on väljunud või on laps koolibussist maha jäänud ja ka määruskaebuse esitaja ei ole linnast autoga lähiajal jõudmas, siis saab määruskaebuse esitaja elukaaslane minna lapsele kooli juurde järgi. Kuna tegemist on kõrvalteedega, ei pea arvestama tipptunnist tingitud liiklusummikutega ja sõiduaeg näiteks XXX kooli oleks ca 8 min. Hädaolukordade puhul saab kasutada ka ühistransporti kodust kooli või vastupidi liikumiseks, samuti saab lapsele tellida ka takso (mis on tavaline parktika tänapäeval). YYY kooli saab sõita jalgrattaga mööda kergliiklusteed ja XXX kooli sõites on vaja liikuda 2 km madala liikluskoormusega sõiduteed, mis on ilma kurvideta ja põldude vahel, st ka väga hea nähtavusega. Kohus pole selgitanud, miks ta pole määruskaebuse esitaja vastuargumentidega arvestanud. Määruse punktis 39 kordas maakohus vastustaja vastuse punktis 2.20 toodut selle kohta, et XXX koolis ei ole kaksikutele kohta. Kuigi määruskaebuse esitaja on oma 16.03.2016 vastuses sellele vastu vaielnud viitega XXX gümnaasiumi direktori kirjale, pole kohus seda arvesse võtnud. Saue vald peab tagama, et vallas elavad lapsed pääseksid koolibussiga kooli ja koju piirkonnas, kus puudub ühistransport. Seega, kui ei peakski saama koolikohti XXX kooli, peab Saue vald looma kaks lisakohta YYY kooli (YYY koolis olid lapsed kaevatava määruse tegemise hetkel järjekorras ja nende ees on üks laps). XXX gümnaasiumis on lastele koolikohad olemas. Veelgi enam – 02.08.2016 sai määruskaebuse esitaja e-kirja YYY koolist, milles kinnitatakse, et kaksikutele on seal vabanenud 2 kohta. Kui peaks tekkima olukord, et lapsed ei saa koolikohta XXX või YYY koolis, siis lapsed käivad edasi BBB koolis ja laste ema jääb seniks BBB-sse elama kuni tekivad koolikohad XXX või YYY koolis.
  2. Laste sõprusringi osas on määruskaebuse esitaja oma 16.03.2016 vastuse p-s 2.23 selgitanud, et määruskaebuse esitaja uue elukoha läheduses asuvad näiteks CCC küla K ja K tn eramajade piirkonnad, mis jäävad laste majast ca 700 m kaugusele. Näiteks E parim sõber BBB-s elab 1,9 km jalgsi tee kaugusel. CCC küla uutes majades elavad seevastu enamasti lapsed, kes käivad XXX või YYY koolis. Lapsed leiavad uude kooli minnes tavaliselt juba esimesel-teisel päeval uued sõbrad, kellega ka peale kooli koos olla. Kokkuvõttes laste sõpruskond suureneb ja see on laste heaolust lähtuvalt igati positiivne.
  3. Mis puudutab suhtlemist poolõega väljaspool suhtlusgraafikut, siis XXX või YYY koolist saavad lapsed sõita mugavalt elektrirongiga linna ja sealt ühe ümberistumisega trammiga AAA. Koolist isa koduni minek võtab aega orienteeruvalt 1 tund (allikas: www.peatus.ee). Lapsed saavad isa juurde nädala sees liikuda peale kooli, ehk nad on jõudnud selleks ajaks isa koju kui isa töölt tuleb ja poolõde lasteaiast tuuakse. Õhtul saab isa lapsed oma autoga ema koju ära tuua. Seega pole õige väide, et lastel oleks keeruline isa külastamine suhtluskorraga reguleerimata ajal. Vastupidises olukorras, kui lapsed sooviksid tulla BBB koolist ema CCC koju ühistranspordiga, siis võtaks see aega ca 2 tundi.
  4. Ka suhtluskorra määramise osas ei ole maakohus järginud PKS § 123 lg 1 põhimõtet. 8
(13)Vastustaja on oma vastuavalduses palunud kehtestada suhtluskord selliselt, et juhul, kui lapsed elavad temaga, kohtub ema nendega iga kuu kolmel nädalavahetusel. Kohus on kaevatava määruse punktis 50 märkinud, et määruskaebuse esitaja avaldas 10.05.2016 istungil kohtuda lastega kahel korral kuus, kuid istungi protokollist seda ei nähtu. Vastupidi, laste ema on 05.05.2016 istungil avaldanud, et tütar tahaks ilmselt tihedamini ema juures olla kui kahe nädala tagant. Seega on kohtupoolne suhtluskorra kehtestamine väiksemas ulatuses kui vastustaja on lapse emale pakkunud, põhjendamatu. 05.05.2016 protokollist ei nähtu, et kohus oleks võimalikke suhtluskorra variante menetlusosalistega nõuetekohaselt arutanud, jättes välja selgitamata iga vanema poolt väljapakutud tingimuste põhjendusi ja seda, kas vastaspoole poolt pakutu teisele vanemale sobib. Samuti pole kohus seda küsinud laste käest. Kohus on sellega rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Laste huvides oleks koolivaheaegade jagamine vanemate vahel, et perioodid, mil iga vanem saaks lastega veeta pikemat aega, korduksid tihedamini kui kord kvartalis. Seetõttu, olenemata sellest, kelle avaldus lõppkokkuvõttes rahuldatakse, oleks laste ja ka vanemate huvides kehtestada suhtluskord, mis ühendaks mõlema vanema poolt pakutud variante.
  1. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et just elukorraldus on määravaks tunnuseks, miks peavad lapsed jääma isa juurde elama. Need väärtused, mida ema annab lapsele – hellus, emaarmastus, hingeline tugi – on lapsele igapäevaselt vajalikud. Need väärtused, mida isa annab lastele – eeskuju, eluväärtused, eluõpetused, elujuhised, tugi – saavad lapsed kätte ka siis kui kohtuvad isaga üle nädala. 10.05.2016 kohtus toimunud ära kuulamisel ütlesid lapsed: “Ema juurde tahaks mina rohkem. Kui ma ema juurde koliks, siis ei muutuks midagi” (E).“Ma tahaks ema juurde minna ja samuti tahaks isa juures ka olla. Ema juurde tahan rohkem.” (E). Seega soovivad lapsed elada koos emaga. Menetluse edasine käik
  2. Vastustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata, leides, et maakohus on teinud põhjendatud ja laste huvidele vastava lahendi. Määruskaebusele lisatud tõendid palub vastustaja jätta vastu võtmata ning võtta asja materjalide juurde ühes vastusega esitatud uus tõend.
  3. Laste määratud korras esindaja leiab, et kohtumäärus ei ole vastuolus laste huvidega, tagades, et laste elus toimuks vähem muudatusi, ning seetõttu puudub vajadus selle muutmiseks.
  4. Viimsi Vallavalitsus märkis vastuses määruskaebusele, et jääb oma eelnevalt esitatud seisukoha juurde.
  5. Kesklinna Valitsus toetas määruskaebust, leides, et lapsed on oma soovi ja valmidust asuda elama ema juurde delikaatselt väljendanud ning ema saab osutada lastele tervikuna oma vanemliku tähelepanu.
  6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 633lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

  1. 13.09.2016 esitas määruskaebuse esitaja ringkonnakohtule täiendava seisukoha ning taotluse uute tõendite lisamiseks tsiviilasjale. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja, s.o lapse ema, avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja 9

(13)laste elukoha ja haridusküsimuste otsustamise üleandmiseks avaldajale. Ühtlasi saadab ringkonnakohus asja tagasi maakohtule lastega suhtlemise korraldamise küsimuse otsustamiseks. I
  1. Nii avaldaja (laste ema) kui ka puudutatud isik III (laste isa) taotlevad ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja laste elukoha ning haridusküsimuste otsustamisõiguse üleandmist vastavalt laste emale või isale. PKS § 137 lg 1 järgi, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 123 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
  2. Maakohtu poolt viidatud PKS § 119 on asjakohaseks sätteks siis, kui vanemad ei suuda ühist hooldusõigust teostades jõuda kokkuleppele lapsesse puutuvas olulises küsimuses nö ühekordselt. Avaldaja ja puudutatud isik III on taotlenud oma avaldustes ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja laste elukoha ja haridusküsimuste otsustamisõiguse üleandmist. Seega on õigeks aluseks sellisel juhul PKS § 137 lg
  3. Samas on maakohtu määruse resolutsioonis selge seisukoht hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja üleandmiseks ühele vanematest ehk maakohus on lahendanud asja vastavalt avaldaja ja puudutatud isiku III taotlustele.
  4. Maakohus on olulises osas jätnud täitmata

§ 442

lg-st 8 tuleneva otsuse põhjendamise kohustuse, jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu avaldaja maakohtu menetluses esitatud faktiliste väidetega. Samuti ei ole maakohus kõiki asjaolusid kaalunud piisava põhjalikkusega. Kohus ei ole määruses kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt analüüsinud, esitades tõendites kajastatud seisukohti ebatäpselt ja kallutatult (

§ 232lg 1).

Põhjendatud on avaldaja väited, et maakohus on osaliselt eelistanud vastustajapoolset argumentatsiooni faktiliste asjaolude kirjeldamisel ja hindamisel. Iseenesest võib kohus toetuda menetlusosaliste väidetele ja nõustuda nendega oma lahendis, samas ei saa kohus jätta tähelepanuta teise menetlusosalise vastuväited (

§ 442lg 8).

Nimetatud minetuse saab ringkonnakohus parandada, hinnates avaldaja väiteid.

  1. Õige on maakohtu seisukoht, et eluruumide suurusest on tähtsam laste huvidest lähtuv elukorraldus.
  2. Kohus on laste elukoha määramise õiguse andnud isale muu hulgas põhjendusega, et laste huvides on säilitada neile üks harjumuspärane kodu. Maakohus ei ole hinnanud avaldaja väiteid, et uus kodu on avaldaja ja elukaaslase kaasomandis, kuid laste isa elab AAA-s üürikorteris. Eelduslikult on stabiilsem ja kindlam see elukoht, mis on isiku omandis, kui see, mida üüritakse.
  3. Avaldaja elukaaslase ärakuulamata jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse oluline rikkumine. Asjaolu, kas ema elukaaslasel on erandolukordades võimalik minna lapsele kooli järgi (tl 49), ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asja tulemust määrava tähendusega.
  4. Õige on määruskaebuse väide, et maakohus on võtnud asjas esitatud eestkosteasutuse arvamusest välja üksikud kontekstivälised seisukohad. Maakohus on esitanud Tallinna Kesklinna Valitsuse seisukohta selliselt, et jääb mulje, et ema juurde uude kohta kolimise puhul oleks tegemist millegi väga negatiivsega („paratamatult jääb mulje...“). Maakohus on viidatud lauset kasutanud justkui oma seisukohana ja lisaks poolikult („asja materjalide järgi on paratamatult jäänud mulje, et lapsed ootavad elukohavahetust ema juurde kui suurt ja põnevat seiklust“), samas kui Kesklinna Valitsuse 21.03.2016 kirjalikus arvamuses lõpeb viidatud lause sõnadega „...,mingit hirmutunnet 10

(13)ning pelglikkust muutuste ees nad küll ei tunne“. Kesklinna Valitsuse arvamuse lause lõpp räägib vastu kohtu arvamusele, et elukohamuutust tuleks laste huve silmas pidades pigem vältida.
  1. Maakohtu määruses ei ole ühtegi viidet Euroopa kohtupraktika kinnituseks. Samuti ei ole põhjendatud teistes majanduslikes oludes ja keskkonnas väljakujunenud praktika üks-ühene kohaldamine Eesti oludele. Maakohus on ise möönnud, et viidatud praktika ei ole Eestis juurdunud. Vanemate kolimist käsitledes on kohus jätnud arvestamata, et laste isa lahkus BBB-s asuvast ühisest elukohast lastest teise kohaliku omavalitsuse piirkonda. Samuti ei ole alust rääkida laste ema kolimisest märkimisväärselt kaugele, sest ema uus elukoht asub 3 kilomeetrit Tallinna linna piirist ja laste ema jätkab töötamist Tallinna kesklinnas.
  2. Maakohus ei ole võtnud seisukohta avaldaja 16.03.2016 vastuses esitatud vastuväidete osas kooli ja kodu vahemaade ja liikumiste võimaluste osas ja koolikohtade saamise võimalusi, mis lükkavad sisuliselt ümber puudutatud isiku III vastavad väited. Maakohtu hinnang BBB kooli kohta võib olla iseenesest põhjendatud, kuid vaidluse lahendamisel ei ole määrava tähendusega lastele harjumuspärase kooli säilitamine, kui puuduvad alused väita, et teised koolid oleks lastele sobimatud või koolivahetus lastele vastuvõetamatu. Asja materjalidest nähtuvalt ei kujuta kooli vahetus lastele probleemi. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on määruses esitanud laste poolt ärakuulamisel avaldatud seisukohti ebatäpselt, jättes laste avaldatust välja selle osa, kus mõlemad vastavad kohtu küsimusele „kas neile meeldiks kooli vahetada?“, et „võib küll minna uude kooli“, kusjuures E seletas veel, et „uude kooli on selles mõttes parem minna, et seal saaks uusi sõpru“. Asja materjalidest ei nähtu, et tegemist oleks lastega, kes ei suudaks kohaneda uue elukoha või kooliga, ei leiaks uusi sõpru või oleks koolivahetus neile mingil põhjusel oluliselt raske. Laste seletustest nähtub, et nad ootavad võimalikke elukorralduslikke muudatusi suure huviga. Laste ema ei asu elama teise riiki või oluliselt kaugemale praegusest elukohast ja Tallinna linnast. Samuti on tänapäeval üldjuhul suhteliselt lihtne lahendada lastega seotud transpordiprobleeme kooli, kodu ja võimalike huviringide vahel.
  3. Sõltumata määruskaebuse väidetest võtab ringkonnakohus seisukoha ka puudutatud isiku III poolt esitatud tema ja MK esitatud kirjavahetuse kohta (tl 71-76), kuna maakohus on jätnud selle hindamata. Seejuures hindab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluses esitatud dokumentaalseid tõendeid, s.o MK enda pöördumist TT poole kui ka edasisaadetud SL kirja terapeudile (tl 139-140), lastekaitsespetsialisti MM e-kirja SL-le, MK kirja SL-le ja VM selgitust (tl 150-153). MK facebooki postitustest ilmneb, et ta on võtnud ühendust puudutatud isikuga III ja informeerinud teda SL varasemast vägivaldsusest MK suhtes. SL 04.02.2015 kirjast pereterapeudile nähtub, et ta ei eita varasemat vastastikkust perevägivalda MK-ga ja soovib suhteid nii laste kui ka endiste elukaaslaste endi pärast normaliseerida. Kirjast ilmneb, et endised elukaaslased on läbinud PREP täiskoolituse ja käinud nõustamisel, SL soovib edasist nõustamist, sest kooselu ajal läbielatu takistab normaalse suhtluse taastumist tema laste emaga. Seega on SL tunnistanud oma viga ja ta on üritanud leida vanemana ja endise elukaaslasena abi suhete parandamiseks MK-ga. Lastekaitsespetsialist MM on oma 05.07.2016 e-kirjas SL-le kinnitanud, et kodukülastusel SL ja MK juurdeja nendega vesteldes võib ta väita, et SL ei ole mitte kuidagi ohtlik oma lastele ja lastel meeldib tema juures käia. MK 09.01.2010 e-kirjast SL-le nähtub, et MK pojal G-l on olnud SL-ga kui ema elukaaslasega hea suhe. G isa VM on kinnitanud, et MK jutud perevägivallast tulid hiljem ja G ei läinud isa juurde elama sel põhjusel. Tõenditest ei nähtu, et vägivald oleks jätkunud uues suhtes või et isik oleks olnud vägivaldne laste E või ET vastu. Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et 11
(13)lapsed oleksid tunnetanud SL vägivaldsust peresuhetes teiste isikutega. Seega pole alust väita, et SL varasem käitumine tuleb asja lahendamisel arvesse võtta.
  1. Menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tuleb maakohtu määrus hooldusõiguse osalise lõpetamise ja isale üleandmise osas tühistada ja ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et koolis käivate laste puhul ei ole nende parimates huvides elamine n.ö kahes kodus vaheldumisi. Kuigi laste isa on alternatiivina avaldanud soovi jätkata laste jaoks n.ö kahe kodu režiimi, ei ole vanematel selle sobimatuse osas siiski sisulist vaidlust. Põhjendatud on maakohtu seisukohad, et mõlema vanema majanduslik valmisolek laste kasvatamiseks on võrdselt hea; lastel on mõlema vanema juures sobivad elamistingimused; vanemad on läbi mõelnud pere, kodu, kooli, huvialad; mõlemad vanemad on valmis tagama lastele regulaarse suhtluse teise vanemaga; lastel on võrdväärne suhe mõlema vanemaga ning lapsed ei eelista otseselt ühte vanemat teisele.
  2. Kuigi seaduse järgi peab maakohus lastesse puutuvas asjas ära kuulama lapse isiklikult, kui ta on vähemalt 10-aastane (

§ 5521

lg 1) ja iseenesest ei pea kohus arvestama alla 10-aastase lapse sooviga, oleks maakohus pidanud vähemalt analüüsima laste soovi „elada ema juures rohkem“, kuid maakohus on jätnud selle tähelepanuta. Käesoleval juhul avaldasid mõlemad lapsed, et kuigi mõlemad vanemad on nende jaoks ühevõrra tähtsad, tahavad nad ema juurde rohkem. Nimetatust saab järeldada, et lastel on emaga tugevam usaldussuhe. Uue elukoha ja kooli muutusega kaasnev elukorralduse muutus toob paratamatult kaasa kohanemisvajaduse, kuid see ei kaalu üles seda elukorralduse muutust, mis kaasneb sellega, kui lapsed elavad lahus emast ja suhtlevad emaga mitte igapäevaselt, vaid nö suhtluskorra raames. Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud rahuldada avaldaja avaldus laste suhtes hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja üleandmiseks ning rahuldamata jätta puudutatud isiku III avaldus. II 41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus suhtlemiskorra osas tuleb tühistada ja asi tuleb selles osas tagasi saata uueks arutamiseks samale maakohtule. Kui vanemad esitavad menetluses erinevaid suhtlemiskorra variante, siis peab kohus need variandid menetlusosalistega põhjalikult läbi arutama ja suunama vanemaid kokku leppima.

§ 561

lg 1 järgi peab kohus last puudutavas menetluses nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Kohus peab asjaosalised võimalikult aegsasti ära kuulama ja juhtima nende tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi eelkõige ühise seisukoha kujundamiseks lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus last puudutava menetluse peatada, kui sellega ei kaasne lapse huvisid ohustavat viivitust ning kui asjaosalised on valmis laskma ennast kohtuväliselt nõustada või kui kohtu arvates on muul põhjusel väljavaateid asja lahendamiseks asjaosaliste kokkuleppel. Seetõttu ei saa kohus suhtlemiskorra määramisel piirduda üksnes vanemate pakutud erinevate variantide vahel valimisega ilma neid variante mõlema vanemaga läbi arutamata. Toimikust ei nähtu, et kohus oleks suhtluskorra võimalusi laste huvide seisukohast mõlema vanemaga arutanud ja erinevaid variante kaalunud. Mõlemad vanemad on kinnitanud, et tagavad suhtlemise teise vanemaga. Hooldusõiguse vaidluse tulemusest sõltuvalt võivad vanemad saavutada suhtluskorra osas ka kokkuleppe. Kui see võimalik ei ole, tuleb vanematega suhtluskorra küsimust täiendavalt arutada ja selgitada välja, milline suhtluskord vastab kõige paremini laste huvidele. Seetõttu ringkonnakohus suhtluskorda kindlaks ei määra ja saadab nimetatud osas asja maakohtule uueks lahendamiseks. 12

(13)42. Määruskaebuse esitaja poolt esitatud tõendid selle kohta, et lastel on uues elukohas Saue vallas võimalik saada koolikohad, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalikud. Arvestades asjaolu, et avaldaja saab käesoleva määrusega õiguse otsustada laste elukoha ja kooli üle, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, millisesse konkreetsesse kooli lapsed lähevad. Avaldaja on selgitanud, et kui koolikohta mingil põhjusel saada ei ole võimalik, jääb ta lastega elama BBB-sse ja nad jätkavad vanas koolis kuni vastava koha saamiseni. 43.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd käesolevas vaidlus tehakse lahend eelkõige laste huvides, on põhjendatud jätta menetluskulud mentlusosaliste endi kanda, v.a laste määratud korras esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Liis Arrak /digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv /digitaalselt allkirjastatud/ Kaupo Paal 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.