Obsah (9)

§ 8§ 76§ 82§ 101§ 113§ 35§ 42§ 170§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse avalikult teatavaks 31. mai 2016.a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-26 Tsivii

§ 8

lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt

§-st 100.

§-s 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt

§ 101lg 1 p-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

Kuna kostja pole tasunud talle vastavalt temaga sõlmitud lepingule esitatud arveid, on hageja nõue põhivõlgnevuse tasumiseks summas 144,66 eurot põhjendatud. 8.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 9. Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tegemist on tüüptingimuse alusel nõutava viivisega (

§ 35

). Kohtu hinnangul ei ole tegemist kehtiva tüüptingimusega.

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud

§ 42

lg-s 3.

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 4 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-139-14, p 11). 10. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Riigikohtu seisukoha järgi tuleks eelduslikult hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-26-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-15, p 14). 11. Käesoleval juhul ületab tüüptingimustes sätestatud viivisemäär kolmekordset seadusjärgselt viivisemäära. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud seadusjärgse viivisenõude osas summas 35,29 eurot (32,03+1,65+1,61=35,29 eurot). 12.

§ 170

lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

§ 172

kohaselt võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu, et teatis nõude loovutamise kohta oleks kostjale nõuetekohaselt kättetoimetatud. Kuivõrd kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid nõudele, ei piira loovutamisteate mittekättetoimetamine käesoleva tsiviilasja lahendamist. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 144,66 eurot ja viivis summas 35,29 eurot. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuivõrd hageja on osaliselt loobunud nõudest selle aegumise tõttu, on kohtu hinnangul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hageja esialgse nõude ja hagi rahuldamise ulatusega.
3. TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse 5 ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 4), mille kohaselt hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 75 eurot ja hageja poolt esindajale makstud õigusabi tasust summas 159,78 eurot.
4. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 59% ulatuses kostja ja 41% ulatuses hageja kanda. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 138,52 eurot.
5. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
6. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 6