Obsah (6)

§ 475§ 477§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-6854 Tsiviilasi XXXXAS ka

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. 2

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäitur on teinud 27.04.2016.a otsuse, millega lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja esitas 01.05.2016.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippus´e 27.04.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2016/
3. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
4. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud seisukohtadest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
5. Avaldaja leiab, et algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada, kuna täitedokumendiks olev notariaalne dokument on tühistatud TsÜS § 131 alusel. Avaldaja hinnangul puudub seega antud asjas täitedokument ning täitemenetlus tuleks lõpetada. Kohtutäitur leiab, et on õigesti kaebuse rahuldamata jätnud, kuivõrd täitemenetluse algatamise eeldused olid täidetud ning tal puudub täitemenetluse formaliseerituse printsiibist tulenevalt kaebuse aluseks olnud asjaolusid tuvastada. Sissenõudja leiab, et täitedokumenti pole tühistatud ning poolte vahel on kehtiv võlasuhe, mistõttu ei ole täitemenetluse lõpetamine põhjendatud.
6. Toimikust nähtub, et 15.05.2012.a sõlmisid XXXXAS ja XXXXlaenulepingu (tlk 22-27), mille kohaselt XXXXOÜ kohustus tasuma XXXX laenusumma 95 562,39 eurot, koos intressiga (20 % aastas) hiljemalt 31.12.2014.a. 15.11.2012.a sõlmisid XXXXAS ja XXXX hüpoteegi seadmise lepingu (tlk 28-33), millega seati XXXXAS-i kinnistutele XXXX kasuks kinnistagatisena hüpoteek summas 300 000 eurot.
7. XXXXAS esitas 28.02.2013.a tsiviilasjas 2-13-9733 Harju Maakohtule hagi Aleksander Järve vastu, milles palus kohustada viimast andma nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 13722002 neljandasse jakku kantud hüpoteegi kustutamiseks ja asendada hüpoteegipidaja nõusolek kohtulahendiga. XXXXAS tugines oma hagis väitele, et laenulepingu aluseks olev tehing on tühine ega saa omada õiguslikke tagajärgi, mistõttu on tühine ka laenuleping. Riigikohus leidis 29.09.2015 kohtuotsuses nr 3-2-1-81-15, et vaidlus tsiviilasjas 2-139733 taandub küsimusele, kas poolte vahel on kehtiv võlasuhe, millist kohustust hüpoteek tagab. Tallinn Ringkonnakohtu 30.12.2015.a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Antud kohtuotsuses tuvastas ringkonnakohus mh, et poolte vahel on kehtiv võlasuhe, millest tulenevalt oli põhjendatud XXXX kasuks XXXXAS-i kinnisasjadele hüpoteegi seadmine (otsuse p 24 ja 30).
8. 01.04.2016.a esitas XXXX kohtutäiturile täitmisavalduse (tlk 20) 15.11.2012.a hüpoteegilepingu täitmiseks, mille alusel alustati täitemenetlust nr 022/2016/1871 (tlk 1219, täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus). 3
9. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on valesti jätnud täitemenetluse lõpetamata. Kohus avaldajaga ei nõustu. Kohus märgib, et kohtutäituri 27.04.2016.a otsus on igati seaduslik ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Täitemenetluses kehtib formaliseeritusse printsiip, millest lähtuvalt ei saa kohtutäitur anda hinnanguid täitedokumendi sisule ega pooltevahelistele suhetele. Kohtutäitur ei loo uut õigust ega võta vastu otsuseid pooltevaheliste vaidluste lahendamiseks. Kohtutäituril puudub võimalus täitedokumenti või sellest tuleneva nõude põhjendatust analüüsida, kuivõrd kohtutäitur ei täida ei seadusandlikku ega kohtuvõimu funktsiooni. Kui formaalsed nõuded on täidetud - on olemas täiteavaldus ja pädeva asutuse poolt koostatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lõikes 1 loetletud täitedokument, on kohtutäitur kohustatud täitemenetlust alustama. Kohtutäitur ei saa asuda hindama, kas talle täitmiseks esitatud kõikidele vorminõuetele vastav täitedokument on ka tegelikkuses kehtiv ning ega seda pole üles öeldud, kuivõrd see ei ole kohtutäituri pädevuses. Kohus nõustub täielikult kohtutäituri 27.04.2016.a otsuses märgituga, et formaliseerituse printsiibist lähtuvalt ei saa kohtutäitur teha otsuseid ega anda õiguslikke hinnanguid sissenõudja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenuvõi asjaõiguslepingutele, nende tingimustele ega menetlusosaliste tegevusele enne täitemenetluse alustamist. Ehkki kohtutäitur peab tagatud nõude sissenõutavaks muutumist kontrollima, on kohtutäituri pädevus formaliseerituse põhimõttest tulenevalt siiski piiratud. Kohtutäituril ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida enne täitemenetlust poolte vahel sõlmitud lepingute kehtivust. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur asuda tuvastama, kas on täidetud eeldused lepingust taganemiseks, kas sissenõudja oli võlgniku esindaja kohustuse rikkumisest teadlik ning sellest tulenevalt, kas taganemine on kehtiv. Seega on avaldaja kaebus selles osas asjakohatu. Kohtutäitur on kaebuse lahendamisel lähtunud õigesti formaliseerituse põhimõttest.
10. Kohus juhib tähelepanu, et avaldaja on valinud käesoleval juhul vale õiguskaitsevahendi. Kuigi Riigikohus on esile toonud, et „TMS § 217 alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument“ (RKTKM 02.06.2008.a lahend nr 3-2-1-42-08), täiendas tsiviilkolleegium 12.03.2014.a lahendi nr 3-2-1-1-14 p 18 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides eelpoolviidatud seisukohta. Kolleegium märkis, „et kohtutäituri otsuse peale esitatavas kaebuses saab esitada täitedokumendi puudumise vastuväite vaid juhul, kui selle vastuväite lahendamine on kohtutäituri pädevuses. Nii võib see olla nt juhul, mil kaebuses juhitakse tähelepanu täitedokumendi jõustumismärke puudumisele, mille olemasolu või puudumist saab kohtutäitur kontrollida. Samas ei ole välistatud, et täitedokumendi puudumise vastuväide tähendab sisuliselt ka materiaalõiguslikku vastuväidet nõudele, mida aga kohtutäitur lahendada ei saa.“.
11. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb poolte vahel materiaalõiguslik vaidlus, mida ei saa lahendada vaidluses kohtutäituri otsuse õiguspärasuse üle. Avaldaja hinnangul puudub täitedokument, kuivõrd ta on 15.11.2012.a. asjaõiguslepingu 27.11.2012.a avaldusega tühistanud. Tehingu kehtivalt tühistamiseks peavad olema täidetud nii tühistamise formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Avaldaja on küll esile toonud, et asjaõiguslepingu tühistamise formaalsed eeldused võivad olla täidetud st sissenõudjani on jõudnud nõutav tühistamise avaldus ja et tühistamine oli tähtaegne, kuid kohus märgib, et tehingu tühistamiseks peavad lisaks olema täidetud ka materiaalsed eeldused st tuleb kontrollida, kas esinevad tehingu tühistamise alused. Kuid sellist hinnangut ei saa anda 4 hagita menetluses otsustades kohtutäituri otsuse õiguspärasuse üle, vaid vaidlus tuleb lahendada hagimenetluse korras.
12. TsÜS § 131 lg 1 järgi esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Avaldaja märgib, et avaldaja nimel 15.11.2012.a asjaõiguslepingu sõlminud isik rikkus esindajakohustusi ning sissenõudja oli sellest teadlik, mistõttu võiks see olla aluseks lepingu tühistamiseks.
13. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-140-07 p-is 38 märkinud, et hagejate esitatud asjaolud ei anna alust arvata, et täidetud oleksid vaidlusaluse kinnisasja omandi üleandmise asjaõiguslepingu tühistamise materiaalsed eeldused. Kolleegiumi arvates ei tule üldjuhul kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut. Samuti ei saa asjaõiguslepingut üldjuhul tühistada esindaja kohustuste rikkumise tõttu (TsÜS § 131 alusel), kuna see eeldab TsÜS § 131 lg 1 kohaselt tehingu tingimuse analüüsimist, mis saab puudutada esmajoones võlaõiguslikku (kausaal)tehingut. Kohus märgib, et iseenesest on hüpoteegi seadmine ühe poole kohustuste tagamiseks täiesti tavapärane kokkulepe, seega tuleb hüpoteegi seadmise lepingu tühistamisele anda hinnang koosmõjus lepingutega, millest tulenevad hüpoteegiga tagatud kohutused, kuid seda juba hagimenetluse korras.
14. Sissenõudja märgib, et tutvus hüpoteegilepingu tühistamise avaldusega esmakordselt täitemenetluse nr 022/2016/1871 vältel 15.04.2016.a. Kohus märgib, et sissenõudja väide on põhistamata, kuivõrd kohtule on esitatud sissenõudja 20.12.2012.a vastus avaldaja lepingu tühistamise avaldusele (tlk 40), kus sissenõudja teatab, et ei tunnista asjaõiguslepingu tühistamist. Seega pidi avaldaja olema hüpoteegilepingu tühistamise avaldusest teadlik hiljemalt 20.12.2012.a. Siiski ei muuda see asjaolu käesoleva vaidluse lahendit. Kohus märgib, et viidatud vastusest ei nähtu, et see sissenõudja 20.12.2012.a vastus oleks allkirjastatud, seega võib esineda poolte vahel ka vaidlus tehingu tühistamise formaalsete eelduste täitmise osas, mis samuti tuleb selgeks vaielda hagimenetluses.
15. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta XXXXAS kaebus kohtutäitur Elin Vilippus´e 27.04.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2016/1871 rahuldamata.
16. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 5 24.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 6