lg 3 sätestatule ja põhjendab, et kohtutäitur ei ole võlgniku poole seoses hinna määramisega pöördunud, mistõttu ei ole hinda seaduses ettenähtud kokkuleppe alusel määratud. Kohtutäitur on enda 28.03.2016 vastuses asunud seisukohale, et kaebaja väited, et tema poole ei ole pöördutud seoses kinnisasja hinnaga või teda ei ole läbiviidavast menetlusest teavitatud, ei vasta tõele (kohtutäitur viitab tsiviilasjale nr 2-16-678).
lg 1 sätestab, et vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku.
lg 1 sätestab, et asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Nimetatud sätte lg 3 kohaselt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel (mis viitab samuti üheselt sellele, et võlgnik tuleb asja arestimise juurde kutsuda ning anda talle võimalus asjale määratava hinna osas kaasa rääkida) ning lg 4 kohaselt kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur.
lg 6 sätestab, et kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil.
p 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtule esitatud vastustest ja nende lisadest ning täitetoimikutest ei nähtu, et avaldajat oleks teavitatud arestimisest või antud võimalus esitada seisukoht kinnisasja hinna määramise osas. Kinnisasja arestimise akti (tl 40-49) kohaselt ei viibinud võlgnik ega sissenõudja kinnisasja 3 arestimise toimingu juures.
lg 4 võimaldab kohtutäituril vara hinnata üksnes juhul, kui võlgnikku on teavitatud arestimisest ja võimalusest esitada seisukoht kinnisasja hinna määramise osas, kuid võlgnik ei ole viibinud kohal kinnisasja arestimisel ega avaldanud enda seisukohta või on viibinud kinnisasja arestimisel, kuid ei ole hinna määramise osas arvamust avaldanud. Pelgalt kohtutäituri väide 04.01.2016 otsuses täiteasjas nr 022/2010/10624, et võlgnik ei ole varasemalt teinud koostööd kinnisasja hindamiseks, ei tähenda, et kohtutäitur võiks jätta võlgniku kaasamata arestimise ja kinnisasja hinna määramise toimingutesse. Kohtutäitur ei ole järginud
-is ettenähtud regulatsiooni kinnisasja hinna määramisel, mistõttu on kohtutäituri tehtud täitetoimingud õigusvastased ja kaebus kuulub rahuldamisele.
lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada
§-s 217 sätestatud korras. Nimetatud sätte lg 8 kohaselt taotleb hinna vaidlustamise korral kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Asjas puudub vaidlus asjaolus, et kohtutäitur on taotlenud kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist ja sellest võlgnikku teavitanud.
-i sätetest ei tulene hinna vaidlustamise korral kohtutäituri õigust või kohustust kinnisasja uuesti hindamiseks, arestimise akti tühistamiseks ja uue akti koostamiseks. Kohtutäitur on toiminud avaldaja kaebuse lahendamisel kooskõlas
Kaebuse esitaja on asjaomasele sättele viidanud nii kohtutäiturile esitatud kaebuses kui ka kohtule esitatud kaebuses. Seega on ekslik kaevatavas kohtumääruses toodud seisukoht, mille järgi kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses ei ole kaebaja taotlenud kinnisasja hinna määramist vastavalt võlgniku ja sissenõudja kokkuleppele. Kaebuse esitaja on selgesõnaliselt viidanud sellele, et kaebuse esitajal ei võimaldatud asjaomast kokkulepet sõlmida ning kohtutäitur ei selgitanud eelnevalt välja kokkuleppe sõlmimise võimalusi. Kaebuse esitaja on rõhutanud ka seda, et kohtutäitur ei ole lahendanud kaebuse esitaja kaebust, vaid on teinud üksnes esimese toimingu kaebuse lahendamise suunas. Kohtumäärusega oleks kaebus tulnud lahendada selliselt, et kohus oleks pidanud kohustama kohtutäiturit arestimise akte tühistama ja vaatama uuesti läbi kaebuse esitaja kaebused. Ainuüksi kohtutäituri kaevatava otsuse tühistamisega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kohtutäitur võib teha samasisulise otsuse uuesti. Maakohus on vaidlustatud määruses ekslikult märkinud, et kuivõrd avaldaja on taotlenud uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist (vastavasisulise taotluse kohtule on kohtutäitur esitanud tsiviilasjas 2-16-2352), siis puudub vajadus kohustada kohtutäiturit uuesti võlgniku kaebust läbi vaatama. Kinnisasja hindamiseks eksperdi määramine ei kõrvalda kinnisasjade arestimisel ning kinnisasjade hinna määramisel kohtutäituri poolt tehtud minetusi. Kohtutäiturit tuleb kohustada vaatama kaebuse esitaja 06.02.2016 kaebus uuesti läbi, mille tulemusena tuleks vaidlustatud täitetoimingud (vara üleskirjutamine ja arestimine) uuesti läbi viia. Kaebuse esitajat ei ole arestimise juurde kaasatud, vara üleskirjutamine toimus võlgniku juuresolekuta, millega eirati
Arestitud asja ei hinnatud võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel, millega rikuti
lg 3 ja millega välistati
Kohtutäituri määruskaebus
§-des 10, 64, 70, 74, 75, 142-145, menetlusosaliste poolt antud selgitusi ja varasemat kohtupraktikat ning jõudnud seetõttu ekslikele järeldustele. Antud juhul ei ole kohtutäituri poolt arestimise akti koostamise aja teatamata jätmine selline rikkumine, mis tooks kaasa kohtutäituri otsuse või arestimise akti tühistamise. Menetlusosaliste kaasamine on kindlasti oluline, kuid samas peab olema ka täidetud proportsionaalsuse põhimõte ning täitemenetluse läbiviimisel tuleb arvestada ka seadusandja poolt kohtutäiturile antud diskretsiooniga ning võimalustega. Võlgniku ning sissenõudja õiguste kaitse ei saa minna nii kaugele, et muutuks sisuliselt võimatuks nõude efektiivne rahuldamine. Maakohus on jätnud arvestamata kohtutäituri poolt 06.10.2015 menetlusosalistele saadetud teate, milles on kohtutäitur selgesõnaliselt viidanud asjaolule, et võlgnikule kuuluvate kinnisasjade ülevaatamine toimub 12.10.2015 ja kohtutäitur ootab menetlusosalistelt arvamust kinnisasjade hindade osas hiljemalt vara ülevaatamise päevaks. Nimetatud teates olid märgitud kõik menetlusosaliste peamised õigused, mis on seotud vara arestimisega, sh hinna määramisega seotud asjaolud. Kuivõrd võlgniku lepinguline esindaja Janno Kuusk võttis kohtutäituriga ühendust ning palus aja muutmist, siis puudub alus eeldada, et võlgnikule ei olnud käesoleval juhul tagatud kaasamine kinnisasja arestimise või hinna määramise toimingutesse või võlgnikule ei olnud tagatud võimalus hinna osas sissenõudjaga kokku leppida. Lisaks esitas kohtutäitur pärast vara ülevaatamist korduvalt menetlusosalistele päringuid hindamiseks vajalike dokumentide väljastamiseks. Oma ettepanekuid vara arestimise hinna osas võlgnik kohtutäiturile ega sissenõudjale ei esitanud. Ekslik on maakohtu seisukoht, et
lg 4 võimaldab kohtutäituril vara hinnata üksnes juhul, kui võlgnikku on teavitatud arestimise kavatsusest ja võimalusest esitada seisukoht kinnisasja hinna määramise osas. Antud lähenemine tähendaks sisuliselt seda, et kohtutäitur peab võlgnikule sellekohase teate isiklikult kätte toimetama. Sellise dokumendi koostamist ega kättetoimetamist seadus ei nõua ning on vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega, kuna võib täitemenetluse läbiviimist põhjendamatult pikendada.
ei saa nii kitsalt tõlgendada ning seaduses on hinna määramiseks sätestatud erinevad alternatiivid. Maakohtu järeldus, et võlgniku teavitamata jätmine vara arestimise kavatsusest on oluline rikkumine
Täitemenetluse seadustik ei sätesta kohtutäituri kohustust ilmtingimata teavitada menetlusosalisi eelseisvast vara arestimisest või muudest läbiviidavatest täitetoimingutest. Pärast täitmisteate kättetoimetamist ja vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist ei ole kohtutäituril mingit takistust võlgniku vara arestimiseks. Täitetoimingute läbiviimine täitemenetluses ei eelda võlgniku korduvat hoiatamist või eelnevat teavitamist täitetoimingute läbiviimise kohta, sest võlgnikule oli juba antud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg, mis on möödunud (TlnRK 22.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3697). Maakohus ei ole näidanud, millise võlgniku subjektiivse õiguse rikkumise tõi endaga kaasa asjaolu, et võlgnik ei osalenud arestimise aktide koostamise juures või millise oma õiguse kahjustamist oleks võlgnik saanud vältida arestimise juures viibides. Arestimise akti võlgnikule kättetoimetamise kohustus kaitseb võlgniku huve, kuivõrd arestimise akti kättesaamisel on võlgnikul võimalus esitada sisulised vastuväited arestimisele, sh vaidlustada kohtutäituri poolt arestimisel määratud hinda. Käesoleval juhul on võlgnik enda õigust ka kasutanud ning sisuliselt ainukene etteheide arestimisele on kohtutäituri poolt määratud hind. 6 Maakohtu järeldus, et arestimise kavatsusest tuleb mõlemat osapoolt teavitada ja arestimise kavatsuse kohta teade menetlusosalistele eelnevalt kätte toimetada, seab kahtluse alla kogu efektiivse täitemenetluse läbiviimise ja arestimise regulatsiooni, kuna vara oleks arestimise ajaks ära peidetud (
Vastused määruskaebustele
lg 1 vaatab maakohus läbi kaebusi
lg 1 alusel kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuste peale. Nimetatud sättest tuleneb, et maakohus saab lahendada kaebuse esitaja neid taotlusi ja nendel asjaoludel, millised kaebuse esitaja esitas kohtutäiturile esitatud kaebuses. Võlgnik esitas 06.02.2016 kohtutäiturile vandeadvokaadi poolt koostatud kaebuse kohtutäituri määratud kinnisasja hinna vaidlustamiseks, esitades kaebuse resolutsioonis kohtutäiturile taotlused tühistada 25.01.2016 arestimisaktiga määratud kinnisasja alghind, taotleda kohtult eksperdi määramist kinnisasja tegeliku hinna määramiseks ja määrata kinnisasjale uus alghind, mis ei ole madalam kui 4,2 miljonit eurot. Kaebuse põhjenduses punktis 1.7 on kaebuse esitaja allajoonitult rõhutanud, et kohtutäituril tuleb kaebuse lahendamiseks viivitamatult taotleda kohtult eksperdi määramist (
Seega pidi kohtutäitur võlgniku 06.02.2016 kaebust läbi vaadates võtma seisukoha, kas taotlus pöörduda kohtu poole eksperdi määramiseks on põhjendatud. 29.02.2016 otsusega kohtutäitur rahuldas võlgniku taotluse eksperdi määramiseks kohtu poole pöördumiseks. Ringkonnakohus leiab, et vastava otsuse tegemisega lahendas kohtutäitur võlgniku kaebuse terviklikult ning tegi võlgniku taotluse osas rahuldava otsuse. Asjaolu, et võlgnik taotles kaebuses lisaks ka 25.01.2016 arestimisaktiga määratud kinnisasja alghinna tühistamist ja kinnisasjale uue alghinna määramist, mis ei oleks madalam kui 4,2 miljonit eurot, ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, kuivõrd täitemenetluse seadustikus sätestatud kohtutäituri poolt määratud hinna vaidlustamise regulatsioon ei näe ette lisaks eksperdi määramise taotlemisele võimalust taotleda ka varasemalt määratud alghinna tühistamist ning konkreetse, võlgnikule sobiva hinna määramist. 7 Ringkonnakohus leiab, et ka asjaolu, et võlgnik on oma 06.02.2016 kohtutäiturile esitatud kaebust põhjendades märkinud, et kaebuse esitajale jääb selgusetuks, kuidas ja mille põhjal on kinnisasja hind määratud, võlgniku poole ei ole kohtutäitur seoses hinna määramisega pöördunud, mistõttu ei ole hinda seaduses ettenähtud kokkuleppe alusel määratud (kaebuse p 1.4), ei anna alust asuda seisukohale, et kohtutäitur oleks jätnud kaebuse esitaja mõne nõude lahendamata või rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd võlgnik ei esitanud kaebuses kohtutäiturile taotlust võimaldada määrata kinnisasja hind kokkuleppel, vaid nõudis kohtutäiturilt eksperdi määramiseks viivitamatult kohtu poole pöördumist, siis ei ole käesoleval juhul võlgniku poolt kaebuse põhjenduses märgitu käsitatav kaebuse nõudena. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebuse p-s 1.4 võlgniku poolt märgitu iseseisva nõudena käsitlemine (ka nt nõudena tuvastada hinna määramisel kohtutäituri tegevuse õigusvastasus) ja selle lahendamine tooks kaasa menetlusliku vastuolu, kus võlgniku ühe taotluse rahuldamiseks on kinnisasja uueks hindamise korraldamiseks otsustatud taotleda kohtult eksperdi määramist, mis eeldab kohtutäituri poolt eelnevat hinna määramist, ning samas võlgniku teise taotluse rahuldamiseks kohus tunnistaks kohtutäituri tegevuse hinna määramisel õigusvastaseks. Lisaks sellele oleks see ka vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, kuna juhul kui kohtutäitur otsustab
lg 8 alusel taotleda uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult, siis kaotab arestimisaktis märgitud kohtutäituri määratud alghind niikuinii oma tähenduse. Eeltoodust järelduvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtul ei olnud alust kohtutäituri 29.02.2016 otsuse tühistamiseks, kuna võlgniku 06.02.2016 kaebuses esitatud väited ja taotlused seda ei eelda. Võlgniku kaebust ei saa tõlgendada kaebusena kohtutäituri tegevuse hinna määramisel õigusvastaseks tunnistamiseks ja/või hinna kokkuleppel määramise võimaldamiseks. Seega ei pidanud kohtutäitur ega maakohus otsustama selle üle, kas kohtutäitur rikkus hinna määramise korda ja sellele vastavalt kaebust lahendama. Kuna kohtutäitur 29.02.2016 otsusega otsustas esitada maakohtule taotluse eksperdi määramiseks, siis sisuliselt on sellega võlgniku 06.02.2016 kaebus rahuldatud. 24. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus võlgniku määruskaebuse. Esitatud määruskaebuses heidab võlgnik maakohtule ette, et maakohus on jätnud lahendamata tema taotluse kohustada kohtutäiturit tühistama arestimisaktid ja jätkama kaebuse menetlemist kuni on määratud kinnisasja tegelik hind. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku etteheide maakohtule ei ole põhjendatud, sest maakohus ei pidanudki nimetatud taotlusi lahendama. Vastavalt
lg 1 vaatab maakohus läbi kaebusi
lg 1 alusel kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuste peale. Kuivõrd kohtutäiturile esitatud kaebuses ei ole võlgnik taotlenud arestimisaktide tühistamist, ei olnud maakohtul ka alust kaebuse esitaja vastavasisulist taotlust lahendada. Kaebuse esitaja viited kohtutäituri poolt
lg 3 järgimata jätmisele ei anna ringkonnakohtu arvates alust teistsugusele seisukohale asumiseks, kuivõrd arestimise ja/või arestimisakti õiguspärasus ei ole seotud arestimisaktis märgitud asja hinna määramise õiguspärasusega. Asja hinna määramise korra võimalik rikkumine ei too automaatselt kaasa arestimisakti tühistamist, kuna asja arestimine teenib lisaks asja realiseerimise eesmärgile ka asja säilimise eesmärki täitemenetluses selle realiseerimise kindlustamiseks. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et täitemenetluse osalised saavad hinna määramist
lg 7 alusel eraldi vaidlustada kaebuse esitamisega
sätestatud korras, mida võlgnik ongi käesolevas asjas teinud ja taotlenud kohtutäiturilt
lg 8 alusel kohtule taotluse esitamist uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Seetõttu ei ole võlgniku 8 viiteid
lg 3 väidetavale rikkumisele kohtutäituri poolt võimalik tõlgendada taotlusena arestimisaktide tühistamiseks. Lisaks on võlgnik määruskaebuses märkinud, et maakohus küll rahuldas võlgniku kaebuse ja tühistas kohtutäituri otsuse, kuid jättis kohtutäituri kohustamata võlgniku kaebust uuesti läbi vaatama. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus võlgniku kaebuse rahuldas ja kohtutäituri otsuse tühistas, siis ei ole alust kohustada kohtutäiturit võlgniku 06.02.2016 kaebust uuesti läbi vaatama. Lähtudes eeltoodust jätab ringkonnakohus võlgniku määruskaebuse rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.