lg 4 kohaselt, kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata otsust
lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.
Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
lg 42 kohaselt, kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti 1 2-15-8591 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (
Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud, kohtu põhjendused XXXXX esitas 05.06.2015.a Harju Maakohtule hagi XXXXX vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja palub vähendada temalt väljamõistetud alammääras elatist 75 euroni kuus. Kostja ei ole hagivaldusega nõus. Kostja seaduslik esindaja seletas kohtuistungil, et XXXXX ei ole lapse ülalpidamiseks kunagi elatist tasunud. Kohus arutab tsiviilasja Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 405 kohaselt lihtmenetluses.
lg 1 p 9 kohaselt teeb kohus otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.
lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja õigust hagejalt elatist saada tõendab kanne kostja sünniaktis, millest nähtub, et hageja on tema ema. Hagejalt on kostja kasuks elatis välja mõistetud Harju Maakohtu 31.03.2015.a otsusega nr 2-15-868 elatise alammääras s.o pool Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja seadusliku esindaja seletusest nähtub, et hageja pole tasunud ei väljamõistetud ega ka väljamõistetust väiksemat elatist. Hageja kostja emana on kohustatud teda üleval pidama. Mingeid erilisi asjaolusid, mis võimaldaksid elatise välja mõista summas alla alammäära, ei esine. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kulude jätmine lapse kanda ei ole õiglane. Käesolevas asjas menetluskulud püüdvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.