) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 26.04.2016.a. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
) § 444 lg-ga 1 piirdub kohus käesoleva otsuse kirjeldavas osas vaid eeltoodud hagi asjaolude ning kostja vastuväidete märkimisega. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED 4. Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-le 405.
lg-st 2 tuleneb, et kui kohus 2 2-15-120671 menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Siiski peab kohus vajalikuks põhjalikumalt käsitleda järgnevat. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1360,43 eurot ja viivise ajavahemiku 18.01.2014.a kuni 28.09.2015.a (viivitatud päevi 617) eest summas 1259,08 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise alates 29.09.2015.a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras (s.o 0,15% põhinõudelt päevas), kuid mitte üle 66,66 euro. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXXAS (registrikood XXXX) ja kostja 06.02.2013.a liitumislepingu nr XXXX. Kõnesolevale lepingule kohalduvad XXXXAS-i teenuste kasutamise üldtingimused (tl 43-55). 5. Kostja on hagi vastuses leidnud, tema ei ole teadlik kõnesoleva lepingu sõlmimisest. Kostja lisab, et lepingul märgitud elukoha aadressiga (XXXX) ei ole kostjal mingisugust seost. Siinkohal nõustub kohus hageja 24.03.2016.a dokumendis esitatuga – kostja ei ole hagi vastuses esitatud väiteid tõendanud.
lg 1 esimese lausest tuleneb, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul annavad hagimaterjalid aluse leida vastupidist – kui võrrelda XXXXAS-iga 06.02.2013.a sõlmitud lepingul (tl 25), arvel nr 4137615 (tl 26) ja kostja isikut tõendaval dokumendil olevat XXXX allkirjasid (tl 28), siis on igati alust arvata, et allkirjad kirjutas sama isik ehk kostja. Kostja esitatud teabe põhjal ei ole kohtul alust arvata, et kostja eest oleks lepingu allkirjastanud teine isik. Lisaks ei ole kostja märkinud, et tema isikut tõendav dokument oleks lepingu sõlmimisele eelnevalt olnud varastatud või kadunud.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina 3 2-15-120671 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue lisanduva viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6,
ja lepingutele kohalduvate üldtingimuste p 6.13.2 koosmõju välja lisanduva viivise alates 29.09.2015.a kuni põhinõude (1360,43 euro) täitmiseni, määraga põhinõudelt 0,15% päevas. Kuivõrd hageja on palunud lisanduvat viivist piirata summani 66,66 eurot, siis ei tohi lisanduva viivise summa eelmärgitud piirmäära ületada. 7.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 275 eurot ja kulutused õigusabile summas 639,12 eurot (käibemaksuta). Tsiviilasja toimiku põhjal nähtub, et kostja ei ole käesolevas asjas menetluskulusid kandnud.
lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 11 näeb ette, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kostja ei ole hagi vastuses hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Nimelt on hageja nõudmas õigusabikulude 639,12 euro hüvitamist, mis hagejal on tekkinud seoses esindusega käesolevas kohtumenetluses. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavaldus, seisukoht kostja vastusele ning tsiviilasja asjaolud sedavõrd keerukad, et hageja kulusid õigusabile saaks põhjendatuks lugeda. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud õigusvaidluse erilist keerukust ega suurt mahtu. Riigikohtu hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis (vt nt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 06.05.2015.a lahend asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Võttes eeltoodut arvesse, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 120 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks
lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 275 eurot ja kulud õigusabile 120 euro (käibemaksuta) ulatuses. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates 4 2-15-120671 (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.