Obsah (6)

§ 99§ 100§ 101§ 102§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4068 Tsivi

) § 102 lg-t 2 ja § 105 lg-t 3 tuleb jätta kostja kanda 80% lapse igakuistest kuludest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 11.03.2016 igakuine elatis summas 400 eurot kuus (80% lapse igakuistest kuludest summas 500 eurot) või alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis 80% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära summast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.08.2015 – 11.03.2016 eest kokku summas 2 809,03 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE

1. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja töötasu suurus 430 eurot (brutopalk). Hagis esitatud väited ei vasta tõele. Kostja on ajavahemikul aprillist 2015 kuni märtsini 2016 andnud lapse emale lapse ülalpidamiseks sularaha. Kostja toob välja, et neil oli lapse emaga kokkulepe, et ta paneb antud sularaha kontole märkusega, et see on lapse toetus kostja poolt. Kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõudega. KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 2
2. Kohus selgitab, et lahendab tsiviilasja nr 2-16-4068 kirjalikus menetluses lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-st 1 ning asjaolust, et mõlemad pooled on kohtule kinnitanud nõustumist kirjaliku menetlusega (lk 44, lk 110).
3. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
4. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on kostja laps (lk 8) ja hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 11.03.2016 igakuine elatis summas 400 eurot kuus (80% hageja igakuistest kuludest summas 500 eurot). Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis 80% miinimumpalgast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju alates 01.08.2015 kuni 11.03.2016 kokku summas 2 809,03 eurot. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist 22.04.2016 kirjas (lk 57).
5. Esmalt käsitleb kohus lapse vajalikud ja põhjendatud igakuised ülalpidamiskulud. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (

§ 100lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Riigikohus on andnud juhiseid (nt 3-2-1-160-12, p 17; 3-2-1-118-12, p 16), et kuna

§ 101

lgs 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär, ning et vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Riigikohus on selgitanud (nt 3-2-1-118-12, p 15), et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist.

§ 99

lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused kuus kokku 500 eurot, mis on oluliselt suurem seaduses sätestatud mõlema vanema miinimumülalpidamise suurusest (

1. aastal 390 eurot kuus ja
2. aastal 430 eurot kuus). Hageja seaduslik esindaja on kulude tõendamiseks esitanud arveid. Kohus märgib, et lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud kulutuste kohta, vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi 3 ja selle säilitamise võimalusi, kaaludes seejuures ka vanemate endi hinnanguid kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Kohtu hinnangul soovib ema kulutada lapse ülalpidamiseks miinimumülalpidamisest oluliselt suuremaid summasid. Lapse isa menetlusdokumentidest ei saa järeldada, et ka tema soovib anda lapsele ülalpidamist üle miinimumi. Lapse vanemate majandusliku olukorra kohta saab teha järeldusi eelkõige vanemate endi poolt kohtule esitatu põhjal. Hagist nähtuvalt on hageja emal töövõime kaotuse protsent 60% (lk 9-13). Hageja on kohtule esitanud XXXXOÜ tõendi (lk 14), millest nähtub, et hageja ema keskmine töötasu perioodil 01.08.2015 kuni 31.01.2016 on 160,81 eurot (neto). Hageja ema on kohtule esitanud pangakonto väljavõtte perioodi 01.11.2015 – 29.04.2016 kohta (lk 81-85), millest nähtub, et lapse ema kontole laekub igakuiselt sotsiaaltoetus, peretoetus ning pension keskmiselt kokku 351,07 eurot kuus (sotsiaaltoetus summas 40,66 eurot + pension kuni märtsini 2016 (k.a) summas 180,97 ja alates aprillist 2016 summas 191,23 eurot + peretoetus summas 119,18 eurot). Lisaks laekub hageja ema pangakontole makseid kolmandate isikute poolt ja tehakse sularaha sissemakseid keskmiselt summas 178,24 eurot kuus (kohus ei arvesta hageja ema sissetulekuna kostja ema poolt hageja ema kontole tehtud ülekanded, kuna hageja selgituse kohaselt on kostja ema maksnud elatist hageja vanema venna ülalpidamiseks). Seega moodustab hageja ema igakuine sissetulek keskmiselt 690,15 eurot kuus (töötasu 160,81 eurot + riiklikud toetused ja pension 351,07 eurot + kolmandate isikute ülekanded ja sularaha sissemaksed 178,24 eurot). Hageja emale kuulub korteriomand (kinnisasja registriosa number XXXX) asukohaga XXXX, Tallinn (lk 9396) ning sõiduauto Hyundai Getz, registreerimismärgiga XXXX (lk 96-97). Äriregistri andmetel ei ole hageja ema seotud ühegi äriühinguga. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust järeldada, et hageja ema varaline seisund oli või on selline, et lapse ülalpidamiseks kulutuste tegemine oluliselt suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud alammäär, oleks põhjendatud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et

§ 99

lg 2 ja § 101 lg 1 koosmõjust tulenevalt on alammääras ülalpidamiskohustuse suuruses arvestatud lapse kõiki eluvajadusi. Kostja töötab alates 01.02.2016 Arandano OÜ-s (lk 47-49). Kostja brutotöötasuks on 430 eurot. Kostja on kohtule esitanud oma pangakonto väljavõtte (lk 53-55), millest nähtuvalt laekus kostjale esimene töötasu veebruaris 2016 summas 368 eurot ja kostjal ei ole muid sissetulekuid peale töötasu. Enne seda sai kostja töötuskindlustushüvitist. Kostjale ei kuulu kinnisvara ja kostja ei ole seotud ühegi äriühinguga. Kostjale kuuluvad sõidukid Volkswagen Golf Variant (registreerimismärgiga XXXX, esmane registreerimine 11.08.1994), VAZ 2107 (registreerimismärgiga XXXX, esmane registreerimine 25.03.1987) ning mopeed Aprilia SR 50 Street (registreerimismärgiga XXXX, esmane registreerimise kuupäev 21.08.2008). Kõikidele kostjale kuuluvatele sõidukitele on seatud keelumärked (tl 103-107). Seega ei saa kostja eeltoodud vara arvel täida lapse ülalpidamise kohustust. Kohus asub seisukohale, et kummagi vanema varaline seisund ei ole selline, mis võimaldaks järeldada, et vanemate sissetulekust tulenevalt peaks lapse tavaline elulaad olema oluliselt kõrgem kui Eestis tavapärane. Samuti ei nähtu, et lapsel saaks olla väljakujunenud harjumuspäraselt kõrge elustandart.

1. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist miinimumist suuremas summas. Seega lasub hagejal kohustus tõendada kõik lapse ülalpidamiskulud. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid kuluartiklite lõikes. Eluasemekulud (kommunaalteenuste kulu, elektrikulu). Hageja on välja toonud, et hageja osa (1/3) kommunaalkuludest on 50 eurot kuus ja elektrikulu 12 eurot. Hageja on nimetatud kulude tõendamiseks esitanud XXXX, Tallinnas kommunaalteenuste arve (lk 15). Esitatud arvest nähtub, 4 et nimetatud korteri kommunaalkulud jaanuari 2016 eest on summas 161,44 eurot. Samuti nähtub esitatud arvest, et detsember 2015 kommunaalarve on olnud summas 118,76 eurot. Elektrikulu tõendamiseks on hageja kohtule esitanud jaanuari 2016 arve (lk 16-17), millest nähtub, et elektriarve suurus on 34,46 eurot. Esitatud arved hõlmavad talveperioodi, millal kulud on kevadsuve- ja sügisperioodiga võrreldes eelduslikult suuremad. Kohus leiab, et lapse vajalikud eluasemekulud koos elektriga ei ületa aasta lõikes 50 eurot kuus. Kommunikatsioonikulu. Hagis on välja toodud, et hageja igakuine kommunikatsioonikulu on 14 eurot. Hageja on nimetatud kulu tõendamiseks esitanud kohtule väljavõtte arveldusarvelt (lk 19). Esitatud väljavõttest nähtub, et perioodil august 2015 kuni detsember 2015 on AS XXXX poolt esitatud arved keskmiselt summas 39,60 eurot (42,18 eurot + 40 eurot + 38 eurot + 40 eurot + 38 eurot). Arvestades, et hageja elab koos venna ja emaga, tuleks võrdse jagamise tulemusena igakuine hageja kulu 13,20 eurot. Lasteaia kulud (sh söök). Hagis märgitakse, et hageja igakuine kulu seoses lasteaias käimisega on 98 eurot. Hageja on kulu tõendamiseks esitanud kohtule arve (lk 18), mille kohaselt on lasteaia tasu perioodi 01.01.2016 - 31.01.2016 eest summas 77,16 eurot. Kohus on seisukohal, et lasteaia kulud hagis märgitud ulatuses ei ole põhjendatud. Kohus möönab, et lapsed võivad haigestuda ja ei käi iga päev lasteaias. Lisanduvad pühadega seoses lasteaiast eemal olemise aeg. Kohus leiab, et põhjendatuks lasteaia kuluks aasta lõikes saab pidada 60 eurot kuus. Kulud hügieenitarvetele, tervishoiu- ja toidukulud. Hagis märgitakse, et lapse kulu toidule on 80 eurot kuus, hügieenitarvetele 10 eurot kuus ja ravimitele ja vitamiinidele 25 eurot kuus. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid nimetatud kulude suuruse kohta. Kohus leiab, et hageja toidukulud summas 80 eurot ning kulu hügieenitarvetele summas 10 eurot on põhjendatud ning nimetatud kulude suurus ei ole ülepaisutatud. Kohus asub aga seisukohale, et kulud ravimitele ja vitamiinidele 25 eurot kuus ei ole põhjendatud. Lapse seaduslik esindaja ei ole selgitanud, millised konkreetsed kulud tervishoiukulude hulgas sisalduvad. Lapse ema ei ole tõendanud ega ka mitte väitnud, et lapsel esineks mingeid terviseprobleeme või nt et tegemist oleks väga tihedalt viirushaigustesse haigestuva lapsega. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millisest konkreetsest hageja tervislikust põhjusest tuleb põhjendatuks lugeda hageja kulutusi ravimitele hagis märgitud summas. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et laste ravi toimub Eestis suures osas haigekassa kulul. Samas saab kohtu hinnangul pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et perioodiliselt lapsed haigestuvad, millega seonduvalt tekib vajadus osta ravimeid ning vitamiine, mille soetamist haigekassa ei finantseeri. Kohus loeb lapse põhjendatuks tervishoiukuluks 15 eurot kuus. Hagis märgitakse, et hageja vajab logopeedi abi, mistõttu on vajalik kulu logopeedile 250 eurot kuus. Hageja esitas tõendi, millest nähtub et hagejal soovitatakse regulaarselt käia logopeedi tundides (lk 20). Kohus leiab, et logopeedi kulu on lapse vajalik kulu. Samas ei saa käesoleval hetkel arvestada logopeedi kulu reaalselt kantava lapse ülalpidamiskuluna, kuna hageja enda väitel laps logopeedi juures ei käi ja seega puuduvad igakuised kulud seoses logopeedi juures käimisega. Lapse igakuise ülalpidamiskuluna saab kohtu hinnangul arvestada käesoleval ajal reaalselt kantavad kulud lapse vajaduste rahuldamiseks. Hagis toodud lapse kulud logopeedile on tulevikus teoreetiliselt tekkida võivad kulud, mida ei saa käesoleval hetkel arvestada lapse vajaduste rahuldamiseks kantava kuluna. Sidekulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja sidekulud ühes kuus 5 eurot. Hageja ei ole kohtule nimetatud kulu suuruse tõendamiseks tõendeid esitanud. Samas ei ole sidekulud summas 5 eurot 5 kuus ülepaisutatud ja kohus loeb lapse vajalikuks ja põhjendatuks igakuiseks sidekulude suuruseks 5 eurot. Kulud riietele ja jalanõudele. Hagis märgitakse, et lapse kulud riietele ja jalanõudele on 70 eurot kuus. Hageja ei ole kohtule riiete ja jalanõude kulude suuruse tõendamiseks tõendeid esitanud. Kohus leiab, et lapse kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot kuus on ülepaisutatud. Kohus leiab, et hooajalised riideesemeid saab kasutada mitme hooaja vältel ja igakuiselt lapsele ei osteta suuri väljaminekuid nõudvaid garderoobi esemeid. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatuks kuluks riietele ja jalanõudele saab lugeda 50 eurot kuus. Meelelahutuskulud. Hagist nähtuvalt on hageja igakuised meelelahutuskulud (pidustused, teater, kino, sünnipäev, kingid, laagrid, puhkus) kokku summas 66 eurot (31 eurot + 35 eurot). Hageja ei ole nimetatud kulude kandamise kohta tõendeid esitanud. Kohus leiab, et lapse meelelahutuskulud on põhjendamatult kõrged. Lapse esmavajaduste hulka ei kuulu kino ja teatri külastamine, pidustustel ja sünnipäevadel osalemine või laagrites käimine ühes kuus mitu korda. Arvestades lapse vanust peab kohus põhjendatuks meelelahutuskulude suuruseks kokku 30 eurot kuus. Märgitud summa võimaldab lapsele igakuiselt sedalaadi tasulist meelelahutust. Kohtu hinnangul võimaldab selliseid lapse arenguks vajalikke nn meelelahutuskulusid üldjuhul mõislikul hulgal ka miinimummääras ülalpidamine. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas esitatud poolte seisukohtadest ja tõenditest tulenevalt, samuti arvestades lapse tavalist elulaadi, moodustavad hageja põhjendatud ülalpidamiskulud 313,20 eurot kuus (eluasemekulud 50 eurot + kulu hügieenitarvetele 10 eurot + toidukulud 80 eurot + tervishoiukulud 15 eurot + kommunikatsioonikulud 13,20 eurot + kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot + sidekulud 5 eurot + lasteaia kulud 60 eurot + meelelahutuskulud 30 eurot). Seega ei ületa lapse põhjendatud ülalpidamiskulud miinimumülalpidamist. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendamist leidnud, et hageja vajab ülalpidamiseks tavapärasest suuremaid kulutusi.
2. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on andnud hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumiseks selliselt, et kostja annab hageja emale sularaha, mille hageja ema paneb oma kontole ning mis loetakse kostjapoolseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks hageja ülalpidamiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väidet, et tema oli hageja emale andnud sularaha lapse ülalpidamiseks. Hageja ema pangakonto väljavõttest ei nähtu ka, et kostja oleks kandnud raha hageja ülalpidamiseks lapse ema pangakontole (lk 81-85). Seega rikkus kostja kohustust anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras ja hageja nõue mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni tuleb rahuldada. Hageja nõude rahuldamise aluseks on

§ 100lg-d 1 ja 2.

9. Hagis märgitakse, et hageja emal on töövõime kaotuse protsent 60%, mis piirab tema võimalust saada sissetulekut võrreldes kostjaga. Seetõttu leiab hageja, et tuleb kalduda kõrvale lapse vanemate osade võrdsusest lapse ülalpidamiskulude kandmisel ja jätta lapse ülalpidamiskulud suuremas osas kostja kanda. Selleks võib hageja hinnangul kasutada analoogia korras

§ 102

lg-t 2 või § 105 lg-t 3.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks 6 võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 105

lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus leiab, et

§ 102

lg 2 ei anna alust kalduda kõrvale vanemate osade võrdsusest lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Vaatamata osalisele töövõime kaotusele on lapse ema suutnud leida endale töökoha, et teenida sissetulekut. Samuti ei ole täidetud

§ 105lg 3 kohaldamise eeldused.

Kohus on käesoleva otsuse p-s 6 käsitlenud hageja seadusliku esindaja ja kostja varalist seisundit ja tuvastanud, et kostja varaline seisund ei ole oluliselt parem, kui lapse seadusliku esindaja oma. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolud, millest saaks järeldada, et kostja varaline seisund on tema poolt väidetust tunduvalt parem. Vaatamata sellele, et lapse emal on tuvastatud töövõime kaotuse protsent 60%, on ta võimeline hankima sissetulekut, et rahuldada lapse igakuised ülalpidamiskulud vähemalt poole miinimummäära ulatuses. Lisaks eeltoodule ei leidnud lapse mõistlikud vajadused tõendamist suuremas ulatuses kui kahekordne elatise miinimummäär. Seega tuleb eeldada, et ema annab lapsele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud alammääras ja lapsel on õigus saada kostjalt üksnes miinimumelatist. Kostja ei ole väitnud, et tema ei ole võimeline kandma lapse ülalpidamiskulud vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Seega puuduvad alused kalduda kõrvale lapse vanemate osade võrdsusest lapse ülalpidamiskulude kandmisel ja vanemad peavad kandma lapse igakuised ülalpidamiskulud võrdsetes osades. 10. Otsuse p-s 7 on kohus asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tema igakuised ülalpidamiskulud on seaduses sätestatud miinimumist suuremad. Kohus on otsuse p-s 8 asunud seisukohale, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust ja kostjalt tuleb mõista välja elatis lapse ülalpidamiseks. Otsuse p-s 9 on kohus tuvastanud, et puuduvad alused kalduda kõrvale lapse vanemate osade võrdsusest lapse igakuiste ülalpidamiskulude kandmisel ja lapse vanemad peavad kandma lapse igakuised ülalpidamiskulud võrdsetes osades. Seega tuleb hagi rahuldada

§ 100

lg-te 1 ja 2 ning § 101 lg 1 alusel osaliselt ja mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras. 11. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.08.2015 kuni 11.03.2016 kokku summas 2 809,03 eurot.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 11.03.

1. Seega on hagejal õigus nõuda tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodi 01.08.2015 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 10.03.2016 eest. Kohus on eelnevalt leidnud, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja ülalpidamiskulud on seaduses sätestatud miinimumist suuremad. Seega rahuldab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja tagasiulatuva elatise seaduses sätestatud määras. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär oli
2. aastal 390 eurot, seega oli igakuine miinimumelatise summa 195 eurot. Alates
3. aastast on kuupalga alammäär 430 eurot ja igakuise miinimumelatise summa moodustab 215 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.08.2015 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 10.03.2015 eest summas 1 474,35 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.08.2015 kuni 31.12.2015 195x5=975 eurot; ajavahemik 01.01.2016 kuni 29.02.2016 215x2=430 eurot; ajavahemik 01.03.2016 kuni 10.03.2016 215/31x10=69,35 eurot) hageja kasuks. 7 MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on käesolevas tsiviilasjas jätnud menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 8