Obsah (7)

§ 187§ 405§ 173§ 168§ 162§ 175§ 178

2-16-1645 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2016, Tallin

) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikuld teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõuded ja põhjendused Hageja esitas

1. veebruaril 2016 hagiavalduse elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja XXXX ja XXXX ühine laps XXXX sündinud
2. novembril
3. Harju Maakohtu
4. septembri
5. a otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis 127 eurot 82 senti (2000 krooni) kuus. Hageja vajadused on suurenenud võrreldes kuludega, mis olid elatise vaidlust lahendava otsuse tegemise ajal. Hageja esindaja arvates oleks antud juhul elatise õiglaseks summaks 215 eurot kuus. Hageja esindaja nõustus kostja ettepanekuga tasuda tekkinud võlgnevus (alates
6. veebruarist 2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni) osade kaupa hiljemalt
7. detsembriks
8. Kostja vastuväited Kostja vaidles
9. märtsil 2016 esitatud vastuses hagile vastu. Ta leidis, et tema sissetulekust (pension 304 eurot) ei piisa nõutud suuruses ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
10. mail 2016 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ja nõustus tasuma elatist igas kuus 215 eurot. Kostja soovis maksta tekkinud võlgnevust (alates
11. veebruarist 2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni) osade kaupa hiljemalt
12. detsembriks
13. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Käesoleva asja hind on 1935 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel.

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. 2 2-16-1645 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas ei esine alust jätta

§ 168

lg-st 6 tulenevalt menetluskulusid hageja kanda, kuivõrd kostja on ülalpidamise andmata jätmisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetluskulud tuleb seega jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja palub mõista kostjalt välja õigusabikulu kokku 3 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot, s.o 360 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mõistlikus suuruses on ka õigusabi osutaja tunnihind ning õigusabile kulunud aeg. Hageja taotlus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks on seega põhjendatud kogu ulatuses ja tuleb rahuldada. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3