← Eesti

2-16-10039/10

Obsah (4)§ 76§ 100§ 572§ 20

2-16-10039 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 11. oktoober 2016 kell 16.30 Tsiviilasja number 2-16-10039 Tsiviilasi

§ 76

lg 1,

§ 100

, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, 113 lg 1 kostjalt välja mõista lepingu rikkumisest tuleneva võlgnevuse 3 197.01 eurot, s.h põhinõue 2 660.79 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 536.22 eurot ning viivise seaduses toodud määras põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

  1. Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega. KOSTJA VASTUVÄITED
  3. juulil 2016 esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Vastuse kohaselt Kunda linnavalitsuse sotsiaaltoetuste komisjoni poolt 20.12.2012 vastuvõetud otsuse nr 88 kohaselt määrati S M erandkorras hooldekodutoetus alates 01.12.2012 kuni 31.05.
  4. Tegemist on haldusaktiga, mida ükski pool ei vaidlustanud. Kostja jätkas peale eelnimetatud otsuses märgitud ajavahemiku lõppemist Kunda linnavalitsusele S M hooldamise eest arvete edastamist. 22.07.2013 teavitas kostja hagejat, et esitatud arve jääb tasumata, kuna hooldekodutoetuse määramise aeg S M oli kuni 31.05.2013 ning S M lähedaste poolt ei ole Kunda linnavalitsusele laekunud uut avaldust kohamaksu puudujääva osa kompenseerimiseks. 06.08.2013 palus hageja oma kirjas leida kostjal võimalus hüvitada ka edaspidi S M hooldamiseks vajalikud rahalised vahendid. Kostja teavitas 06.08.2013 oma vastuskirjas hagejale, et Kunda linnal puuduvad rahalised vahendid S M edaspidiseks hooldamiseks eakate kodus xxxx ning et S M tütar on andnud oma suulise nõusoleku, et tema ema S M paigutatakse teise hooldekodusse ehk Kunda linna tervise- ja hooldekeskusesse, hilisemalt esitas tütar ka sellekohase kirjaliku avalduse.
  5. Kunda linna sotsiaaltöö spetsialist teavitas korduvalt S M lähedasi võimalikest edaspidistest toimingutest hooldatava suhtes. Hooldatava lähedased olid teadlikud Kunda linnavalitsuse sotsiaaltoetuste komisjoni otsusest toetada erandkorras S M hoolduskulusid 01.12.2012-31.05.
  6. Hooldatava lähedased olid teadlikud, et jätkuval vajadusel ning enne eelnimetatud perioodi lõppu tuleb 2

(6)2-16-10039 Kunda linnale esitada uus avaldus. Hooldatava ülalpidamiskohustusega lähedased seda aga ei teinud. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
  1. Kunda linna sotsiaaltöö spetsialist ja lastekaitse spetsialist külastasid eakate kodus ka S M. Vestluse käigus selgus, et S M ei ole võimeline vastama lihtsatele küsimustele ega tundud ära eakate kodu töötajaid. Samuti teavitati Kunda linna sotsiaaltöö spetsialisti, et S M ei ole enam allkirjavõimeline. Lähtuvalt eeltoodust võeti vastu otsus S M üle eestkoste seadmiseks. 20.01.2014 avaldas hooldatava tütar M K soovi, et S M eestkostjaks hakkab Kunda linn. 27.01.2014 esitas Kunda linn Viru Maakohtule avalduse, milles taotleti eestkoste seadmist S M üle ja eestkostja määramist. Viru Maakohtu 14.04.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-3803 määrati S M eestkostjaks juriidilise isikuna Kunda linn (linnavalitsuse kaudu) kuni 13.04.
  2. Alates 07.05.2014 viibis S M Kunda tervise- ja hooldekeskuses kuni oma surmani 10.08.
  4. Kostja rõhutas, et hageja nimetab hooldusteenuse osutamist S M teenuste osutamiseks kostjale. Kostja ei ole sõlminud hagejaga ülalpidamis(kohustusega)lepingut hooldamisvajadusega isiku suhtes. Kostja on

§ 76lg 2 nimetatud asjaoludest lähtunud ja vastavalt sellele tegutsenud.

  1. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega. HAGEJA SEISUKOHT
  3. septembril 2016 esitatud hageja seisukoha järgi hagejal puudus igasugune kontakt hooldatava tütrega. Nimetatud isik ei käinud kordagi oma ema vaatamas ega võtnud hagejaga ka telefoni teel ühendust. Kui ka korralduses toodud periood lõppes, siis SHS § 5 lg 1 tulenevalt oli kostja ülesanne korraldada isikule edasine abi andmine. Kostja seda aga ei teinud. Hageja rõhutab, et sellel ajaperioodil Kunda linna sotsiaaltöötaja S M ei külastanud ega teavitanud ning selgitanud, millised on tema edasised võimalused või kuidas tuleks edasi toimida. Kostja jättis oma seadusest tuleneva kohustuse täitmata.
  4. Kostjal on HMS § 36 lg 1 tulenev selgitamiskohustus. Kostja viide

§ 572lg 1 sätestatud ülalpidamislepingule ei ole käesoleva vaidluse puhul asjakohane.

Ülalpidamiskohustus võetakse vastutasuks teatud eseme võõrandamise või kasutusse andmise eest. Kostja viitab õigesti

§-le 76 lg 2, mille järgi tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tava ja praktikat. Ometi on kostja ise see, kes on jätnud selle sätte arvesse võtmata ja sellest juhindumata. Heauskne, mõistlik, tava ja praktikat arvestav on oma kohustused täita ja osutatud teenuste eest tasuda. MENETLUSE KÄIK

  1. 09.09.2016 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 22.09.
  3. 22.09.2016 esitas hageja täiendavad tõendid ja menetluskulude nimekirja. Hageja esitas Eesti Vabariigi õiguskantsleri seisukoha ja teatas, et kui kostja väidab, et korraldus, mille alusel puudujääv osa kohamaksust tasuda, puudus, siis õiguskantsler on öelnud, et kui omavalitsus on hinnanud ära isiku abivajaduse ja kohustatud talle abi osutama, peab ta üldjuhul tegema selle kohta kirjaliku otsuse. Kui omavalitsus keeldub isikule soovitud abi osaliselt või üldse pakkumast, tuleb omavalitsusel samuti 3

(6)2-16-10039 anda kirjalik haldusakt ning põhjendama oma kaalutlused haldusaktis. Kostja vastavat, abi andmisest keelduvat ja seda põhjendavat, haldusakti samuti andnud ei ole. Hageja esitas ka sotsiaalkaitseministri seisukoha, kus sotsiaalkaitseminister selgitab, et sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud sotsiaalteenused on KOV-i kohustuslik ülesanne KOKS §6 lg 1 ja 3 tähenduses ning teenuseid rahastatakse KOV eelarvest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
  3. Hagiavalduse kohaselt asus S M hagejale kuuluvasse eakate koju xxxx elama 11.11.2012 omal soovil. Võlaõigusseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus eeldab, et S M esitas selleks kirjaliku avalduse, millega tegi hagejale

16 lg 1 sätestatud pakkumuse (ofert).

§ 20

lg 1 tulenevalt nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Hageja on S M pakkumusega nõustunud, sest ta on isiku hooldekodusse hooldusele vastu võtnud. Seega on hageja sõlminud S M lepingu isiku hooldamiseks ja hagejal puudub lepinguline suhe kostjaga. Kohus nõustub hageja väidetega, et ta hooldas S M, kuid ei nõustu väidetega, et hageja osutas kostjale teenust. Kuivõrd Kunda linn ei ole lepingupool, ei saa Kunda linnal tekkida S M ja OÜ Nemesten vahelisest lepingust tulenevaid kohustusi. Kuna hagiavaldus on esitatud

§ 76

lg 1,

§ 100

, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, 113 lg 1 sätestatud õiguslikel alustel ehk lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja tegelikult pooltel ei ole lepingulist suhet, siis hagi tuleb jätta rahuldamata.

  1. Kostja 21.12.2012 teate ja kostja poolt 27.01.2016 hagejale saadetud vastuse kohaselt S M väimees S K esitas 06.12.2012 Kunda Linnavalitsusele hooldekodu toetuse avalduse ämma, S M kohamaksu puudujääva osa kompenseerimiseks. Tuginedes sissetulekuid tõendavatele dokumentidele, Kunda Linnavolikogu 02.12.2008 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise ning sotsiaalabi andmise kord“ § 61 lg 1 ja lg 3 alusel määrati S M erandkorras hooldekodutoetus perioodiks 01.12.2012-31.05.2013 (t. lk. 8, 35, 36). Kohus leiab, et tegelikult võttis Kunda linn endale haldusaktiga kohustuse tasuda S M kohamaksu puudjääv osa üksnes perioodil 01.12.2012-31.05.2013 ning nimetatud ajavahemikus hageja poolt esitatud arved on kostja poolt tasutud.
  2. Hageja nõudeks on tema poolt ajavahemikus 01.06.2013 kuni 30.04.2014 S M esitatud eakate kodu kohamaksete arvete tasumine põhisummas 2 660.79 eurot (t. lk. 9-16). Hageja väidab, et võttis vastu S M, kuna viimane oli voodihaige. Tegelikult aga osutas hageja S M eakate kodu teenust. Isegi kui eeldada, et S M tervislik seisud oli halb, ei ole hagejal tekkinud kahtlust S M teovõime piiratuse üle. 17.08.2013, s.o pärast seda, kui kostja enam ei maksnud S M eest esitatud kohamaksu arveid, on S M 4

(6)2-16-10039 esitanud hagejale uue avalduse eakate kodus xxxx elamiseks. Hageja on nõustunud S M uue avaldusega ja on sellega nõustumisega sõlminud S M uue hooldamise lepingu. Seega vähemalt sellest ajast alates osutatud teenuste võlgnevused on tekkinud uue lepingu alusel. Hagejal ei olnud keelatud sõlmida S M hooldamiseks lepinguid, kuid lepingute sõlmimise tõttu ei teki hagejal lepingulist ega lepinguvälist nõuet kostja vastu. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 3 järgi on täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased kohustatud andma ülalpidamist vajavale abivajavale alanejale või ülenejale sugulasele, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on S M ülalpidamiskohustusega isikuks tema tütar M K. Seega oli hagejal õigus kaasata S M lepingu sõlmisesse tema alaneja sugulane ja ka nõuda S M kohustuste täitmist tütre poolt.
  2. juuli 2013 e-kirjas on Kunda Linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialist selgitanud hagejale, et S M 06.2013 arve jääb tasumata, kuna hooldekodutoetuse määramise aeg on lõppenud 31.05.2013 ning uut avaldust ei ole linnale laekunud. 06.08.2013 e-kirjas on Kunda Linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialist selgitanud hagejale, et Kunda linnal puuduvad rahalised vahendid S M edaspidiseks hooldamiseks OÜ Nemesten hooldekodus. Arvestades S M tütre olukorda on leitud ühine lahendus tagamaks eaka edaspidine hooldus Kunda tervise- ja hooldekeskuses. S M tütar, kes on ühtlasi ka ülalpidamiskohustusega isik, on andnud oma nõusoleku ema paigutamiseks teisse hooldekodusse. Seega hageja oli teadlik, et S M puuduvad rahalised vahendid kohamaksu tasumiseks täies ulatuses ning et Kunda linna määratud hooldekodutoetus on lõppenud ning Kunda linn ja S M tütar on nõus paigutama abivajava eaka teise hooldekodusse, kuid jätkas sellest hoolimata S M teenuse pakkumist ning arvete esitamist Kunda linnale.
  3. Hageja on seisukohal, et kehtiva SHS § 5 lg 1 tulenevalt on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus ning pärast hooldekodutoetuse perioodi lõppu oli kostjal kohustus korraldada isikule edasine abi andmine. Kuna teenuseid S M osutas hageja ajavahemikus 01.06.2013 kuni 30.04.2014, siis ei ole hageja viidatud ja alles alates 01.01.2016 kehtiva SHS § 5 lg-l 1 vaidluses tähendust. Kuni 31.12.2015 kehtinud sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) 8 p 2 kohaselt kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne sotsiaalhoolekande korraldamisel on muuhulgas ka sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaalteenuste ja maksmine. Kohus märgib, et kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et Kunda linnal oli isikule pakkuda koht Kunda tervise- ja hooldekeskuses. Seega ei saa väita, et Kunda linn on jätnud oma seadusest tulenevad kohustused täitmata.
  4. Kuigi hagi on esitatud hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste kostja poolt täitmise tagamiseks ja hageja on asunud tuginema ka kostja poolt seadusest (SHS-st) tulenevate kohustuste täitmata jätmisele, peab kohus vajalikuks märkida, et kostja poolt S M suhtes seadusest tulenevate kohustuste täitmist saaks nõuda S M ise. Hageja ei ole õigustatud isik, kes saaks tugineda kostja poolt S M sotsiaalteenuste pakkumata jätmisele või teenuste saamise õiguse selgitamata jätmisele ega nõuda väidatavalt kostja poolt S M ees täitmata kohustuste hagejale täitmist. Kostjal hageja ees kohustute puudumise tõttu tuleb hagi põhinõude osas rahuldamata jätta. Kostja vastu põhinõude puudumise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ka viivise nõude osas. Menetluskulud
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab 5
(6)2-16-10039 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
  1. Et kostjal on tekkinud menetluskulud, ei ole teada. Kostja ei ole menetluskude tekkimisest teatanud ega täitnud kohtu nõuet menetluskulude nimekirja esitamiseks, mistõttu ei teki kostjal tulevikus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise nõudmise õigust.
  2. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 404, § 434, § 438, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.