Obsah (4)

§ 430§ 405§ 428§ 168

2-16-108469 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10846

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. InvestÕigus Osaühing (hageja) esitas 22.04.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX(kostja) vastu 315,93 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 18.05.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule.
2. 31.05.2016 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 110 euro, leppetrahvi 50 euro, viivise 72,60 euro ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt andis esialgne võlausaldaja XXXXkostjale sularahas laenu, mida kostja ei suutnud tähtajaks tagastada. 25.02.2016 allkirjastasid esialgne võlausaldaja ja kostja võlatunnistuse, milles võimaldati kostjale täiendav tähtaeg (s.o 25.03.2016) võlgnevuse tasumiseks. Võlatunnistuse kohaselt tunnistas kostja nõuet summas 110 eurot. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja likvideerinud võlgnevust. 12.04.2016 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja hageja nõude loovutamise lepingu, millega loovutati antud nõue kostja vastu hagejale.
3. 08.06.2016 esitasid hageja ja kostja kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

§ 430

lg-s 2 toodud asjaoludest ja §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Esmalt otsustab kohus hageja hagiavalduse menetlusse võtmise (I), seejärel kinnitab poolte poolt kohtule esitatud kompromissi (II). 2 2-16-108469 I
2. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevatele nõuetele ja ei esine

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega võtab kohus hagiavalduse menetlusse. Kohus selgitab, et hagi menetletakse

§ 405lg 1 järgi lihtsustatud korras.

II 6. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 7.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 8.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

9. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 10.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3