Obsah (9)

§ 475§ 477§ 122§ 132§ 172§ 173§ 165§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8168 Tsiviilasi XXXX ja X

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite 3 esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri 16.05.2016.a otsusega, mis edastati avaldajatele 16.05.2016.a, jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Avaldajad esitasid 24.05.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus´e 16.05.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2012/112 ja 022/2012/
3. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
4. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
5. Avaldaja leiab, et kohtutäitur võõrandab võlgniku vara ebaproportsionaalselt madala hinnaga. Käesolevas asjas oli määratud enampakkumine 24.05.2016.a kuni 31.03.2016.a alghinnaga 230 000 eurot mis on 170 000 eurot madalam kinnisvara turuhinnast. Kohtutäitur ja sissenõudja leiavad, et vara allahindamine on seaduslik ja proportsionaalne.
6. Puudub vaidlus, et: • 05.04.2016.a alghinnaga 255 000 eurot algama pidanud elektrooniline enampakkumine nurjus, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat; • sissenõudja esitas pärast 06.04.2016.a enampakkumise nurjumise akti koostamist kohtutäiturile avalduse kordusenampakkumise korraldamiseks; • kohtutäituri poolt on 19.04.2016.a koostatud vara ümberhindamise akti alusel määratud kordusenampakkumise alghinnaks 230 000 eurot (tlk 77, enampakkumise teade).
7. TMS § 100 lg 1 kohaselt, võib enampakkumise nurjumise korral sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist. TMS § 100 lg 5 kohaselt toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.
8. Seadus võimaldab pärast ebaõnnestunud enampakkumist vara alla hinnata ja sel juhul võibki alghind langeda alla eeldatava vara (turu)väärtuse. Seejuures ei sea seadus vara allahindamise eelduseks muid täiendavaid tingimusi kui kordusenampakkumise korraldamise fakti, mis tähendab, et eelmine enampakkumine nurjus eelduslikult liiga kõrge alghinna tõttu (vt RK 3-2-1-83-14, TlnRK 20.12.2013 määrus 2-13-24353). Kohus osundab, et vara ümberhindamine on selgelt kohtutäituri diskretsiooniõigus ning selline vara allahindamise ulatus on menetlusosaliste huve arvestades seadusandja poolt 4 kohtutäiturile antud. Kohus sekkub vara allahindamisse üksnes siis, kui kohtutäitur on ületanud endale antud diskretsiooniõiguse piire.
9. Kuna eelmine enampakkumine nurjus ning realiseeritava vara suhtes puudus enampakkumisel huvi, oli kordusenampakkumise läbiviimisel vara ümberhindamine kohtutäituri poolt põhjendatud. Käesoleval juhul hindas kohtutäitur vara hinna 255 000 eurolt 230 000 eurole. Seega hindas kohtutäitur hinda alla 25 000 euro võrra (255 000 230 000). Hinnalanguseks on seega 9,8% võrreldes eelmise enampakkumisega. Esimese 05.01.2016.a alanud enampakkumise alghind oli 334 000 eurot. Kuna täitur hindas vara 230 000 eurole, siis on hinda alandatud võrreldes esimese enampakkumisega 104 000 euro võrra (334 000 -230 000) ning hinnalangus on 31,14% võrreldes arestimise hinnaga. Hinna alandamine on teostatud kooskõlas TMS § 100 lg-s 5 sätestatuga. Seega on kohtutäitur hinda alandanud õigesti ega ole ületanud talle kehtestatud piire.
10. Kohus märgib, et iseenesest on õige võlgnike seisukoht, et täitemenetluses tuleb kaitsta ka võlgniku õigustatud huvisid ning täitemenetluse eesmärgiks on võlgniku poolt täitmata jäänud kohustuse täitmise võimalikult suures osas, kuid täitemenetlus ei saa jääda lõpule viimata põhjusel, et võlgnikul on iseenesest vara, mille arvel täitmata kohustused täita, kuid seda vara ei õnnestu võõrandada selle liiga kõrge hinna tõttu.
11. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta XXXX ja XXXX kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus´e 16.05.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2012/112 ja 022/2012/113 rahuldamata.
12. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
13. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 23. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kuna avaldajate kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad võrdselt avaldajate kanda. 24.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes 5 menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 6