) § 99 lg 1 alusel kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Tallinna Halduskohtu 26.09.2016 määrusega peatati nr 3-16-655 menetlus kuni kompromissläbirääkimiste tulemuse selgumiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.10.2016. Tallinna Halduskohtusse saabus 28.10.2016 menetlusosaliste poolt taotlus kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Seega on J. D. kaebuse menetluse peatamise asjaolud ära langenud ning kaebuse menetlus tuleb uuendada. 9.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei kinnita kompromissi punkti 5.
ei näe ette võimalust, et kohus saaks (sh poolte taotluse alusel) seaduses ettenähtud tähtaegu muuta. Ka ei ole
lg-st 3 tulevavalt võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 2 kohaldamine. Seega ei saa menetlusosalised määruskaebuse esitamise õigusest loobuda, mistõttu on käesoleva määruse edasikaebetähtajaks 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates (
Ülejäänud sõlmitud kompromissi osas leiab kohus, et kompromissi on võimalik täita, kompromisslepe on kohtu hinnangul õiguspärane ega riiva võimalike menetlusse kaasamata isikute õigusi. Menetlusosalised on ka kinnitanud, et on nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Olenemata eelnimetatud kinnitusest selgitab kohus täiendavalt
lg 1 p 2 sisu, mille kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 4
lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega.
lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kohus kompromissi kinnitab. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks istungit pidada. Lähtuvalt eeltoodust kinnitab kohus menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi (va punkt 5 osas) ning lõpetab haldusasja menetluse
11.
lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 12.
lg 7 teise lause kohaselt jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kui nad ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud. Menetlusosalised on kompromissi punktis 4.3 kokku leppinud menetluskulude kandmise korra. Seega kohus täiendavalt menetluskulusid kindlaks ei määra. 13.
lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot.
lg 6 p 1 kohaselt juhul, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas on kaebaja tasunud kaebuselt riigilõivu 30 eurot, mis ei ületa 31,94 eurot, mistõttu puudub alus kaebajale poole riigilõivu tagastamiseks. Samas märgib kohus täiendavalt, et tulenevalt riigilõivuseaduse § 60 lg-st 1 tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 30 eurot, seega 15 eurot vajalikust enam. Kohus selgitab, et riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu summas 15 eurot, tagastamist riigilõivuseaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (riigilõivuseaduse § 12 lg 1 ja lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.