2-16-111857/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016.a, Tartu Tsiviilasja number 2-16-111857 Tsiviilasi PlusPlus Baltic OÜ hagi Larissa Gayazdinova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind ringkonnakohtus 0 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. augusti 2016.a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus PlusPlus Baltic OÜ apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (hageja) PlusPlus Baltic OÜ (reg kood 12273105), lepinguline esindaja Triin Linholm Vastustaja (kostja): XXXXXXXXXX) Larissa Gayazdinova (IK Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda PlusPlus Baltic OÜ poolt tsiviilasjas nr 2-16111857 Viru Maakohtu
3. augusti 2016.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja lugeda apellatsioonkaebus tagastatuks PlusPlus Baltic OÜ-le. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ASJAOLUD
4. PlusPlus Baltic OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu
5. augusti 2016.a tagaseljaotsuse peale osas, millega kohus jättis hagi osalise rahuldamise põhjendusel menetluskulud poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 1
6. Ringkonnakohus leiab, et PlusPlus Baltic OÜ poolt Viru Maakohtu
7. augusti 2016.a tagaseljaotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas oli hagiavalduse kohaselt hageja nõude suuruseks 1030 eurot. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnimetatud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Apellant on soovinud maakohtu otsuse vaidlustada üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas. Asja materjalidest nähtuvalt rahuldas maakohus hagi osaliselt ning jättis TsMS § 163 lõikele 1 tuginedes menetluskulud kummagi poole enda kanda. Asjaolu, et hagi osalise rahuldamise korral tuleneb seadusest ka alternatiivseid võimalusi menetluskulude jaotamiseks, ei anna iseenesest alust asuda seisukohale, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. TsMS § 163 lõikes 1 sätestatud alternatiivide vahel valiku tegemine on kohtu kaalutlusotsus. Maakohtu otsustust menetluskulude jaotamisel ei muuda ebaõiglaseks ainuüksi asjaolu, et kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ning tal seega menetluskulusid ei tekkinud. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
10. Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 2