Obsah (6)

§ 1043§ 1045§ 1050§ 127§ 132§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-1

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

§ 1050

lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas asjas toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kahjustada hageja vara ehk mootorsõiduk. Selline kahju tekitamine on õigusvastane

§ 1045lg 1 p 5 kohaselt.

Seega peab kahju tekitaja (kostja) kahju hüvitama

§ 1043alusel, kui ta ei tõenda, et ei ole kahju tekitamises süüdi.

Kostja ei ole oma süüd liiklusõnnetuse põhjustamises kohtueelse menetluse käigus ega ka käesolevas asjas eitanud. Hageja nõuab kostjalt samaväärse asja kasutamise kulude hüvitamist liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki remondis oleku aja jooksul, sest sõiduk oli hagejale vajalik majandustegevuseks.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 132

lg 4 sätestab, et kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Kostja põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel ei saanud hageja 3.oktoobrist 2014 kuni 20. novembrini 2014 (tl 6, 29) sõidukit kasutada. Hageja sõlmis rendilepingu (tl 4 pöördel-5) OÜ-ga Red Consulting, mille alusel sai enda kasutusse asendussõiduki rendipäeva hinnaga 20 eurot. Hagejale esitati selle eest tasumiseks arve summas 960 eurot (tl 5 pöördel). Hageja pöördus kostja poole ettepanekuga kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks (tl 6 pöördel-7). Asjakohatud on kostja väited, et kas hageja vajas autot oma töös, hageja väidetaval perekonnaliikmel olid ilmselt laialdased võimalused auto(de) kasutamiseks ning hageja ei pöördunud kordagi kostja poole asendusauto saamiseks. Maakohus leidis, et need asjaolud ei välista sõiduki rentimisega hagejale tekkinud kahju väljamõistmist

§ 132lg 4 alusel.

Käesoleval juhul esinevad kõik

§-s 132 lg 4 sätestatud kahju hüvitamise eeldused. Liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduk oli hagejale 3 vajalik tema nii seoses igapäeva elukorraldusega kui ka majandustegevuseks, kuid hageja ei saanud seda konkreetset sõidukit remondis oleku ajal kasutada. Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et kas tegemist oli töösuhte või mõne muu tsiviilõigusliku lepinguga, ei oma antud vaidluse ja

§ 132lg 4 sätte kontekstis tähendust.

Hageja renditasu kujutab endast samaväärse asja kasutamise kulu liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki remondis oleku ajal. Maakohus leidis, et

§ 1043

või 1056 sätetest ei tulene hageja kohustust teavitada kostjat sellest, et hageja kavatseb rentida asendussõiduki või kohustust pöörduda kostja poole asendusauto saamiseks. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 127

lg 1, 132 lg 4, 1043 ja 1045 p 5 alusel välja mõista tekitatud kahju katteks kogu hageja nõutav asendusauto renditasu so 960 eurot. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Maakohus luges põhjendatuks hageja menetluskulud summas 587,50 eurot (õigusabikulu 412.50 eurot + riigilõiv 175 eurot) ning mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Tefire Group OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. augusti 2015 otsuse tühistamist ja tsiviilasja tagasi saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palus apellant ringkonnakohtul teha asjas uue otsuse ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palus apellant jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei taganud menetlus maakohtus kostja põhiõigusi. Maakohus ei teavitanud kostjat lahendist ega lahendi tegemise kavatsusest; 2) rikkus maakohus oluliselt menetlusõigusnorme, kuna jättis tõendid hindamata. Maakohus jättis läbi vaatamata kostja taotluse nõuda välja auto rentimise vastuväite tõendamiseks asjaomaste originaaldokumentide väljanõudmise taotluse. Hageja peab

§ 132

lg 4 alusel esitatud nõude puhul tõendama, et tal oli hagis nimetatud asendusauto ja et ta kandis sellega seoses kulusid. Maakohus rajas otsuse asjaolule ja tõenditele, mis on seatud kahtluse alla; 3) kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, kuna rahuldas nõude pikema perioodi eest; 4) on maakohtu seisukoht vastuoluline selles osas, kas sõiduki kasutamine oli hagejale vajalik; 5) tuli maakohtul kahjuhüvitist vähendada, kuna hageja ei täitnud kahju tõrjumise kohustust. Apellant esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on apellandil kulunud õigusabile kokku 700 eurot (3 tundi hagimaterjalidega tutvumisele ja vastuse koostamisele hagile, 1 tund hageja täiendavate seisukohtadega tutvumisele ja vastuse koostamisele ning 3 tundi maakohtu lahendi läbitöötamisele ning apellatsioonkaebuse koostamisele) ning riigilõivu tasumisele 175 eurot. Kokku on kulunud apellandil menetluskuludele koos käibemaksuga 875 eurot.

1. M.P. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, lihtsustatud menetluse kohaselt poolte võrdsuspõhiõigusi piisavalt arvestav ja tõendeid kaaluv, mistõttu on kohus jõudnud otsuse suhtes ka õige järelduseni ehk kohaldanud materiaalõigust õigesti. Apallatsioonkaebus ei anna põhjust muuta vastustaja 4 varem avaldatud ja esitatud seisukohti ning ta jääb nende juurde apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kõrgemas kohtus. Vasustaja väidete kohaselt: 1) ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et sõiduki remont viidi lõpule
2. novembril
3. Keelatud ei ole arve esitamine enne töö valmimise tähtaega ja need ajad ei ole samastatavad; 2) ei ole tegemist näiliku tehinguga. Asjaolu, et vastustaja elukaaslane võib olla seotud erinevate ettevõtetega, mis seotud ka autode müügiga, ei tähenda, et ta saaks, võiks ja käituks nii, et ta vabalt valdab, kasutab ja käsutab juriidilise isiku vara nii enda kui ka perekonna huvides; 3) asjaolu, et vastustaja ei juhtinud sõidukit liiklusõnnetuse hetkel, ei anna alust väita, et sõiduk polnud temale vajalik või kasulik. Vastustajal on kulunud menetluskuludele kokku ilma käibemaksuta 93,75 eurot (10 minutit kliendi õigusliku positsiooni selgitamisele ning 1 tund ja 5 minutit apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele).
4. Ringkonnakohus andis
5. septembril 2016 pooltele võimaluse sõlmida vaidluse lõpetamiseks kokkulepe ning andis ka võimaluse esitada täiendavad tõendid auto rentimise vajaduse ja rendihinna põhjendatuse kohta, samuti kahjuhüvitise suuruse kohta ning menetluskulude nimekiri kuni
6. septembrini
7. Ringkonnakohus määras tähtaja seisukohtade esitamiseks vastaspoole esitatud täiendavate tõendite ja menetluskulude kohta kuni
8. septembrini
10. Vastustaja esitas järgmised tõendid: 1) Maanteeameti tõendi, mille kohaselt kuulus vastustajale
11. oktoobril 2014 üks sõiduk Subaru Legacy registreerimismärgiga 162 TKN. Maanteeameti tõendi järgi oli
12. oktoobri
13. a seisuga liiklusregistris registreeritud A. Raid nimele väikelaev Neptun 2, sõidukeid ei olnud registreeritud. 2)
14. septembril 2016 toimunud e-kirjavahetuse vastustaja ja Autorent OÜ vahel. 3)
15. septembri 2016 e-kirjavahetuse vastustaja ja Merrillmann OÜ vahel. 4) Europcar Estonia ning Hansarendi hinnapakkumised auto rendiks 15.09.
17. Vastustaja esitas seletuse, mille kohaselt ta püüdis
18. oktoobril 2014 enne sõiduki rentimist saada kahju põhjustaja firmaga ühendust. Paljud telefoninumbrid ei vastanud ja vastanud telefoninumbritelt lubati tagasi helistada, kuid seda ei tehtud.
19. Vastustaja esitas ringkonnakohtule täiendava menetluskulude nimekirja. Selle järgi on kulunud õigusabile veel 45 minutit kliendi nõustamisele seoses menetluse uuendamisega ning läbirääkimistele ja võimaliku kompromissi osas seisukoha kujundamisele ja tõendite esitamisele. Arvestades, et tunnihind õigusabile oli ilma käibemaksuta 75 eurot, siis vastustaja kandis kulusid veel 56,25 eurot. Lisaks on kulunud vastustajal riigilõivu tasumisele 8 eurot, mis on seotud päringuga autoregistrisse. Seega on kokku apellatsiooni kohtu menetluses kandnud vastustaja kulusid 158 eurot ilma käibemaksuta.
20. Apellant vaidles vastu M.P. väitele, et ta ei saanud apellandiga pärast õnnetust ühendust. Apellant esitas 29.10.2016 õiendi, mille kohaselt apellant sai M.P. kirja autorentimise kulude hüvitamise taotlusega kätte 26.11.
21. Enne seda ei ole M.P. mingil viisil ühendust võtnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg1 p 2 alusel maakohtu otsust kahju hüvitise suuruse osas ja teeb uue otsuse, millega mõistab hageja kasuks välja 768 eurot.
23. Apellant vaidlustas maakohtu otsuse tuginedes menetlusnormide rikkumisele. Ringkonnakohus nõustub osaliselt apellandi põhjendustega. Maakohus menetles asja lihtmenetluses, kuid asja menetledes ei ole maakohus välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, ei ole pooltele selgitanud tõendamiskoormist, määranud tähtaegu tõendite esitamiseks ega kogunud tõendeid ka omal algatusel. Hageja on nõude alusena õigesti tuginenud

§ 127

lg-le 1 ja § 132 lg-le 4.

§ 132

lg 4 kohaselt, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Käesolevas asjas on kostja vastu vaielnud hageja põhjendatud vajadusele rentida asendusautot liiklusõnnetuses kannatada saanud auto remontimise ajaks. 15. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole täielikult kummutanud kostja vastuväidet, samas ei ole maakohus teinud hagejale ka ettepanekut põhjendada asendusauto kasutamise vajadust. Alternatiivse vastuväitena esitas kostja väite, et asendusautot oleks saanud rentida soodsamalt ning hageja ei pöördunud kostja poole asendusauto kasutusse andmise ettepanekuga. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja pidi selgitama, miks ta kostjat ei teavitanud auto rentimise vajadusest ning esitama põhjendused, et hageja valitud äriühingust auto rentimine oli põhjendatud ning toimus mõistliku hinna eest. Maakohtus esitas kostja väite, et hageja ei teinud midagi selleks, et kahju vältida või seda vähendada. Seadus annab kohtule õiguse kahju suurust vähendada omal algatusel

§ §-de 139 ja 140 alusel.

1. Ringkonnakohus andis pooletele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Järgnevalt võtab ringkonnakohus hageja esitatud uute tõendite osas seisukoha. 16.1.Ringkonnakohus märgib, et hageja ei tõendanud, et ta teavitas kostjat koheselt asendusauto vajadusest. Hageja esitas väite, et ta helistas kostjale, kostja eitas seda ja kinnitas, et ta sai asendusautost esmakordselt teada hageja saadetud kirjast 25.11.
2. Hageja seletus selle kohta, et ta püüdis 02.10.2014 enne sõiduki rentimist saada kahju põhjustaja firmaga ühendust internetist leitud telefoninumbritele helistades, ei ole tõend. Kuna kostja vaidles hageja väitele vastu, siis ei ole hageja väide tõendatud. Ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et hageja ei teavitanud kindlustust ega kostjat asendusauto kasutamise vajadusest enne kui asendusauto kasutamise vajadus oli lõppenud (lk 6, 7). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuna kahjujuhtum toimus 2.10.2014 kell 16.55, siis isegi juhul, kui hageja helistas kostja äriühingule, ei saa eeldada, et kostja töövälisel ajal telefoni vastu pidi võtma. 16.
3. Apellant vaidlustas asendusauto vajaduse perioodi pikkuse. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud IF Kindlustuse teade, milles kinnitatakse, et sõiduki 162 TKN remondiks väljastati garantiikiri Mariine Auto AS-ile 7.10.2014 ning remondiarve saadeti ja kahju hüvitati remondifirmale 4.11.2014, ei tõenda seda, et hageja sai remonditud auto kätte 4.11.
4. 6 AS Mariine Auto kinnitas, et auto oli nende juures kuni 20.11.2014 (lk 75). Apellant seda tõendit vaidlustanud ei ole, seetõttu loeb ringkonnakohus põhjendatud rendiperioodiks 3.10.20.11.
5. 16.
6. Asendusauto kasutamise vajaduse kohta esitas hageja oma elukaaslase A.R. kinnituse, et tema omanduses ega kasutuses ei olnud 3.10.2014 ühtegi sõidukit ja maanteeameti tõendi, et hagejale kuulus vaidlusalusel perioodil üksnes liiklusõnnetusse sattunud sõiduk. Kostja hageja esitatud tõendeid ei vaidlustanud. Ringkonnakohus loeb tõendatuks hageja vajaduse asendusauto kasutamiseks. 16.
7. Kostja vaidlustas hageja esitatud kahjuhüvitise suuruse, märkides, et auto rendihind oli liiga kõrge ning hageja ei teinud midagi, et kahju väiksem oleks, sh ei küsinud kostjalt asendusautot. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 238 lg 1 alusel asja juurde hageja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendeid asendusauto rentimise võimaluste ja hindade küsimise kohta 2016 aasta septembris äriühingutelt Autorent OÜ, Merrillmann OÜ, Europcar Estonialt ning Hansarendilt. Tegemist on asjakohatute tõenditega, mis ei tõenda asjas tähtust omavaid asjaolusid. Ringkonnakohus andis võimaluse tõendada faktilist asjaolu, et 3.10.2014 ei oleks hagejal olnud võimalust elukohale lähemalt ja rentimisega tegelevatelt firmadelt odavamalt asendusautot rentida. Hageja esitatud hüpoteetilised pakkumised 2016 aastast seda asjaolu ei tõenda. Kuna hageja sõlmis Iisakul asuva firmaga rendilepingu päev pärast kahjujuhtumit, siis on kostja väited, et hageja ei otsinudki odavamat võimalust, usutavad.
8. Ringkonnakohus leiab, et hagejal on kahju tekkinud, kostja vastutab kahju tekkimise eest ja kostja käitumise ning kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja peab kahju

§ 1043alusel hüvitama.

18. Ringkonnakohus leiab, et hageja kahjuhüvitist tuleb 20 % ulatuses vähendada

§ 139

lg 2 alusel, mille kohaselt on kahjuhüvitise vähendamiseks alust ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Käesolevas asjas rentis hageja kahjusündmusele järgnenud päeval asendusauto Tartust kaugel asuvalt (Iisakul) äriühingult. Hageja ei teavitanud rendiauto vajadusest auto remondifirmat, kindlustust ega kahju põhjustajat, samuti ei otsinud alternatiivseid auto rentimise võimalusi. Sellega seadis hageja kahju põhjustaja pärast asendusauto vajaduse äralangemist fakti ette, et kahju on tekkinud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ise oleks teinud toiminguid kahjuhüvitise vähendamiseks, samuti jättis ta kostja teavitamata, seega ei saanud kostja omalt poolt kahju suurust mõjutada. Eeltoodud põhjustel tuleb hüvitist 20 % võrra vähendada ( 960 – 20 % = 768). 19. Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ja jätab maa ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 20 % hageja ja 80 % kostja kanda. Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks maakohtus õigusabikulu 412,50 eurot ja riigilõivu 175 eurot, kokku 587,50 eurot. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks määranud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, seepärast võtab ringkonnakohus vastu apellandi poolt esitatud kulude nimekirja ka maakohtu kulude osas. Apellant esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja. Selle järgi on apellandil kulunud õigusabile kokku 700 eurot (3 tundi hagimaterjalidega tutvumisele ja vastuse koostamisele hagile, 1 tund hageja täiendavate seisukohtadega tutvumisele ja vastuse koostamisele ning 3 tundi maakohtu lahendi läbitöötamisele ning apellatsioonkaebuse koostamisele) ning riigilõivu 7 tasumisele 175 eurot. Kokku on kulunud apellandil menetluskuludele koos käibemaksuga 875 eurot. Vastustaja on apellatsioonimenetluses kandnud kulusid 158 eurot ilma käibemaksuta. Pooled ei ole vastaspoole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud, seega loeb ringkonnakohus kulude suurused põhjendatuks. Arvestades hüvitamise proportsiooni tuleb kostjale tuleb hüvitada 175 eurot ja hagejale 596,40 eurot Ringkonnakohus teeb tasaarvestuse ja kostjal tuleb hagejale menetluskulude katteks tasuda 421,40 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi