) §-s 100 määratletud, kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 pd 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. 2.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesoleval juhul on Foorum Puit OÜ omapoolsed kohustused, saematerjali tarnimine, täitnud. Samuti on hageja teinud võimalikuks omandi ülemineku ostjale. WRG Timber OÜ ei ole ostuhinda tasunud, seega on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud.
lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesolevas asjas ei ole kostja oma kohustust, maksta tarnitud kauba eest juba üle aasta täitnud. Seega on Foorum Puit OÜ nõue summas 5217,79 eurot põhjendatud. 4.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on Foorum Puit OÜ-l õigus nõuda viivist. Pooled vaidlevad viiviseprotsendi üle. Hageja nõuab viivist 0,5% päevas, kuid mitte rohkem kui 5217,79 eurot. Kostja on seisukohal, et pooled ei ole viivist kokku leppinud ning seetõttu rakendub seadusjärgne viivis. Kohus leiab, et hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et viiviseprotsent tuleneb varasemast poolte vahelisest praktikast. Varasemalt on kostjal olnud tavaks müügilepingut sõlmides tasuda müügisumma ettemaksuga või kauba kättesaamisel. Varasemate arvete viivise kohta pole pooltel vaidlusi olnud. Käesolevas asjas lepiti kokku kohene maksmine. Kohus nõustub hageja arvamusega, kuna arve kohene tasumine tähendas tingimustega nõustumist. Selline on olnud varasem poolte vaheline praktika. Viivise vähendamist ei pea kohus vajalikuks, sest kostja on käitunud juba üle aasta vastutustundetult, esitamata on isegi väidetav reklamatsioon. Kohus mõistab kostjalt välja viiviseid summas 5217,79 eurot. 5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja taotleb menetluskuludena riigilõivu hüvitamist kogusummas 600 eurot, millest 181,58 eurot (maksekäsukiirmenetlus tl. 3), 243,42 eurot (riigilõiv tl. 42), 175 eurot (riigilõiv tl. 74). /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.