← Eesti

2-15-122350/12

Obsah (5)§ 428§ 430§ 432§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2016, Tallinn Kohtujurist Enely Sepp Tsiviilasja number 2-15-122350 Tsi

) § 661 lg-st

  1. poolte kokkuleppest ja MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on Osaühing Aktiva Finants hagi XXXX vastu. Kostja esitas
  2. veebruaril 2016 kohtule vastuse, milles selgitas, et ta ei tunnista hagi, kuna kasutati ebaseaduslikult kostja identiteeti ning laenuandja ei täitnud seadusest tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on
  3. märtsi
  4. a menetlusdokumendis märkinud, et ei välista kompromissi sõlmimist.
  5. aprillil 2016 kohus uuendas asja arutamise, sest kostjale ei olnud saadud kätte toimetada kohtumäärust tähtaja andmiseks lõplike seisukohtade esitamiseks.
  6. aprillil 2016 kohus selgitas kostjale tõendamiskoormust.
  7. mail 2016 teavitas kostja, et soovib asja arutamist kohtuistungil.
  8. juuni 2016 kohtuistungil saavutasid pooled kokkuleppe, mille palusid kohtul vastu võtta ja kinnitada. Pooled paluvad kinnitada kompromiss, lõpetada tsiviilasjas menetlus ning tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust eurot Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 432

sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 2-15-122350

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Hageja eest on Julianus Inkasso OÜ tasunud maksekäsu kiirmenetluses 16. oktoobril 2015 riigilõivu 45 eurot ja 14. jaanuaril 2016 täiendava riigilõivu 80 eurot. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 62 eurot 50 senti tagastamise taotlus kuulub rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.