Obsah (6)

§ 371§ 477§ 372§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Näncy-Marita Maltseva Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-9284 Tsiviila

) § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 1 p 3 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda kooskõlas

§ 477

lg 1 ja

§ 371

lg 1 p 3 ning lg 2 p 2, kuivõrd kuna kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu, võimalik saavutada.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtule esitatud avalduse sisust järelduvalt on avaldaja sooviks lõpetada täitemenetlused täiteasjades nr 167/2011/1929, 031/2009/97, 029/2012/1910, 023/2014/1396 seoses nõuete aegumisega. Kohus selgitab, et TMS § 48 ja § 50 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks vastava nõudega kohtutäituri poole pöördunud, samuti ei nähtu, et kohtutäitur oleks keeldunud täiteasjas täitemenetluse lõpetamisest. Avaldusest ega sellele lisatust ei nähtu, et avaldaja oleks täitemenetluse lõpetamisest keeldumist TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustanud. Lähtudes ülalosundatud TMS § 218 lg-st 1 saab kaebusega kohtu poole pöörduda alles siis, kui eelnevalt on kaebusega kohtutäituri poole pöördutud. Seega peab avaldaja vastava avaldusega pöörduma esmalt kohtutäituri poole, kelle pädevuses on täitetoimingute tegemine. Kuivõrd avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks pöördunud kaebusega eelnevalt kohtutäituri poole, ei ole ta kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
2. Lisaks on kohus ka seisukohal, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasjas nr 16/2011/1929 on täitemenetlus lõpetatud, võlanõue tsiviilasjas ja kohtutäituri tasu on osaliselt rahuldatud, täitekulud ja -tasud on täielikult rahuldatud. Seega tuleb kohtu hinnangul avalduse menetlemisest keelduda täiteasjas nr 16/2011/1929 ka seetõttu, et avaldaja õiguste rikkumine ei saa esitatud asjaoludel olla võimalik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS § 157 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lgs 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasjas nr 031/2009/97 kuuluvad täitmisele täitekulud ja –tasud. Kohus selgitab, et kohtutäituri tasu otsus ja täitekulu väljamõistmise otsus on täitedokumendid TMS § 2 lg 1 p 16 mõttes, mille aegumistähtaeg on 10 aastat TsÜS § 157 lg 1 kohaselt. Kuivõrd toimiku avamise kuupäev täiteasjas nr 031/2009/97 on 05.12.2008.a, ei saa täitedokumendiks olevaks kohtutäituri tasu otsus ja täitekulu olla aegunud. Tuginedes TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatule, ei ole alust kohaldada aegumist täitekulude väljamõistmise osas täiteasjas nr 031/2009/97 ning põhjendatud on täitemenetluse jätkumine. Täitemenetluste registrist nähtub, et täiteasjas nr 029/2012/1910 on Harju Maakohtu 21.08.2007.a kohtulahend kriminaalasjas nr 1-06-3114 täitedokument vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le
3. Aegumistähtaeg hakkab vastavalt TsÜS § 157 lg-le 2 kulgema alates lahendi tegemisest, s.t alates 21.08.2007.a. Eeltoodust tulenevalt aeguvad kohtulahendist tulenevad nõuded 21.08.2017.a. Seega ei saa täitedokumendiks olevaks kohtulahendist tulenevad nõuded olla aegunud. Täitemenetluse registri andmetel toimub täitemenetlus täiteasjas nr 023/2014/1369 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna 18.04.2014.a lahendi nr 2317,14,000505 alusel. Karistusseadustiku § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega ei saa täitedokumendiks olevaks kohtuvälise menetleja otsusest tulenev nõue olla aegunud. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuivõrd nõuded täiteasjades nr 031/2009/97, 029/2012/1910, 023/2014/1369 ei saa olla aegunud, ei ole avaldajal võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on nõuete osas täitemenetluste lõpetamine. Kohus märgib, et kui avaldaja siiski leiab, et täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, tuleks esitada kohtule TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (mitte kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale). Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, s.t täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks (vt nt Riigikohtu 29.05.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-12, p 13; Riigikohtu 16.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 19).
4. Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et

§ 371

lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. 11.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 168

lg-st 1 kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik