Väärteoasi nr 4-13-6719 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2013.a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6719 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja Politsei
205 lg 2 tulenevalt kuulub asenduskaristus kandmisele viivitamatult pärast Kxxx Kxxxxx kriminaalasjas nr 1-12-12458 karistuse kandmiselt vabanemist. Keit Kikase menetluskulu, s.o kaitsetasu vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissaku poolt riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest, on 109 (ükssada üheksa) eurot 44 senti. Määrata, et KxxxxKxxxxxxx tuleb tasuda menetluskulude hüvitisena riigi tuludesse 54,72 eurot. Menetluskulud summas 54,72 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), viitenumber 2800049874, selgitusse märkida „Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 18.11.2013.a määrus nr 4-13-6719, Kxxx Kxxxx, menetluskulud“. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtumääruse jõustumisest. Nõuete tähtajaks tasumata jätmise korral suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(3)Kohtumäärus tuleb saata Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Ivi Kalmetile, Kxxx Kxxxxxxx ja vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissakule. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 10.06.2011.a otsusega väärteoasjas nr 2602,11,002282 määrati Kxxx Kxxxxxxe LS § 741 lg 1 alusel rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Otsus jõustus 27.06.2011.a. 11.10.2013.a esitas väärteoasja kohtuväline menetleja kohtule avalduse Kxxx Kxxxxxxe asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei ole süüdlane rahatrahvi vabatahtlikult tasunud ja trahvi sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust 07.09.2011.a.. Kohtutäitur Ivi kalmet on teavitanud kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Eeltoodu alusel palub kohtuväline menetleja kohtul otsustada rahatrahvi summas 100 eurot asendamine arestiga. Kohus pidas avalduse arutamiseks kohtuistungi 12.11.2013.a, kus Kxxx Kxxxs selgitas, et tal on rahatrahv summas 100 eurot maksmata ning on nõus, et see asendatakse arestiga. Praegu kannab vanglas karistust, mis pöörati täitmisele kriminaalhooldaja erakorralise ettekande tõttu, kuna isik ei teinud ära ÜKT tunde. Ei soovi trahvi asendamist üldkasuliku tööga ning saab aru, et peab aresti kandma pärast vangistusest vabanemist. Praegusele karistusele lisandub veel uus kriminaalasi. Kxxx Kxxxxx kaitsja leidis, et kuna süüdlane ise on kinnitanud, et saab aru asendamise vajalikkusest ning on nõus arestiga, siis ka tema leiab, et rahatrahv tuleks asendada arestiga. Tasu taotluses palus arvestada Kxxx Kxxxxx alaealisust ning võimalust vähendada kaitsja tasu vähemalt selles osas, mis puudutab sõidukulusid. Samuti on kohtuistungi kestuseks märkinud 2 tundi, kuid seda võib vähendada, sest see on ilmselgelt liiga palju. KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Kxxx Kxxxx ei ole tasunud temale määratud 100 euro suurust rahatrahvi. Kohtule ei ole teada trahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Süüdlane ise avaldas, et on teadlik, et rahatrahv on maksmata ning on nõus selle asendamisega arestiga, üldkasuliku tööga asendamist ei soovi. Samuti kinnitas ta, et saab aru asenduskaristuse kandmise korrast. KxxxxKxxxxx kaitsja toetas isiku seisukohta ning leidis, et käesolevalt on võimalik rahatrahv asendada arestiga. Süüdlane on alaealine, kannab hetkel karistust Viru vanglas ning tal puuduvad sissetulekud, millest oleks võimalik edaspidiselt nõutud rahatrahv tasuda. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et KxxxKxxxxxxe karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kxxx Kxxxxxxx määrati karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 2 päeva aresti. 2
(3)Kxxx Kxxxx viibib käesoleval Viru Vanglas, kus kannab karistust kriminaalasja nr 1-1212458 otsuse järgi, mistõttu ei ole asenduskaristuse täitmisele pööramine koheselt võimalik. Kohus määrab tulenevalt
§ 205
lg 2, et Kxxx Kxxxxxx tuleb asuda asenduskaristuseks määratud aresti kandma vahetult pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Menetluskulud Keit Kikase kaitsjana riigi õigusabi korras määratuna osales vandeadvokaadi vanemabi Anne Vissak, kes esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kohus pidas põhjendatuks kaitsja tasu ja kulude hüvitamist kokku 109,44 euro ulatuses. Kohus vähendas tasutaotlust 1 pooltunni võrra, kuna istung kestis vähem, kui taotluses märgitud, s.o kogusummas 24 eurot.
§ 38lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr
MS § 180 lg 3 sätestab: Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et Kxxx Kxxxx on alaealine, ta ei tööta ning tal puuduvad iseseisvad sissetulekud, samuti seda, et ta kannab hetkel karistust vanglas, siis on kohus seisukohal, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses ilmselt käib talle üle jõu. Seetõttu jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus leiab, et käesolevalt on põhjendatud jätta menetluskuludest pool Kxxx xxxxxe ja pool riigi kanda, s.o Kxxx Kxxxxe kanda jääb 54,72 eurot ning riigi kanda 54,72 eurot.
§ 38lg 1, Kr
MS § 180 lg 1, 3 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb nimetatud kulud sisse nõuda süüdlaselt, s.o Kxxx Kxxxxxxt. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72;
§ 205lg 2, 211, § 38 lg 1; KrMS § 180 lg 1, 3 ja § 175 lg 1 p 4. Kohtunik 3
(3)