← Eesti

2-16-6141/2

Obsah (5)§ 371§ 477§ 67§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-6141 Tsiviilasi XXXX osaühingu a

) § 67 lg 2 kohaselt enam võimalik. Samas ei ole võlausaldaja avaldus ainsaks võimaluseks määrata registrist kustutatud äriühingule likvideerija. Kuna puudutatud isikul on vara, siis on vajalikud likvideerimisabinõud ning maakohtul tuleb kaaluda menetluse algatamist likvideerija määramiseks omal algatusel. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja otsustada osaühingu XXXX(kustutatud) likvideerimine ja määrata osaühingu XXXX likvideerijaks Tambet Mullari. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised:

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. ÄS § 60 lg 5 sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. XXXXOÜ esitas 19.04.2016 Harju Maakohtule avalduse osaühing XXXX(kustutatud) likvideerimise taotlemise tähtaja ennistamiseks, likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. ÄS § 60 lg 2 sätestab, et kui äriühing ei ole ÄS § 60 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded 2 2-16-6141 teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Väljaande Ametlikud Teadaanded kohaselt oli nõuetest teatamise tähtaeg 14.03.2012. Kuna võlausaldajad osaühing XXXX(kustutatud) vastu suunatud nõuetest ei teatanud, kustutati äriühing registrist 28.09.2012.

§ 67

lg 2 järgi ei saa ennistamist taotleda hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Tegemist on õigustlõpetava tähtajaga. Käesoleval juhul sai ennistamist taotleda hiljemalt 14.09.2012. Avaldaja on osaühingu XXXX võlausaldaja, seega võib ÄS § 60 lg 5 teisest lausest tulenevalt tema nõudel likvideerimise ette võtta üksnes juhul, kui tema jaoks ennistatakse likvideerimise taotlemise tähtaeg. Avaldaja ei ole likvideerimise taotlemise tähtaja ennistamist taotlenud.

§ 67

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.

§ 67

lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal

§ 67

lg-s 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Riigikohus on 18.04.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-34-12 määruse p-s 12 selgitanud, et nimetatud kuue kuu pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Samas märkis Riigikohus, et erandjuhtudel võib

§ 67

lg 2 kuue kuu pikkuse tähtaja kohaldamine olla siiski välistatud, nt juhul, mil tähtaja ennistamise avalduse esitanud isiku vastaspool ei tohi enda käitumise tõttu sellele sättele tugineda. Isegi kui avaldaja taotleks likvideerimise tähtaja ennistamist, ei esineks ilmselt alust selle taotluse rahuldamiseks, sest tähtaja lõppemisest on möödunud kuus kuud ning tähtaja ennistamine ei ole võimalik. Seda on õigesti leidnud ka avaldaja ise. Avaldusest ei nähtu ühtegi erandlikku asjaolu, mis võiks välistada

§ 67lg 2 kuue kuu pikkuse tähtaja kohaldamise.

Lisaks märgib kohus, et avaldaja pole toonud esile sellist objektiivset ja mõjuvat põhjust, mis takistas tal likvideerimise taotlust tähtaegselt esitada. Registripidaja on järginud seaduses sätestatud korda ning avaldanud osaühing XXXX(kustutatud) kohta sundlõpetamisteate väljaanded Ametlikud Teadaanded. Lisaks nähtub avaldusele lisatud nõude loovutamise lepingust (tl 11-12), et avaldaja omandas nõude XXXXAS-lt alles 31.03.2016, mil osaühing XXXX oli juba registrist kustutatud. Seega ei saanudki avaldajal tekkida võimalust tähtaegse likvideerimise taotlemise avalduse esitamiseks.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna likvideerimise taotlemise tähtaega ei ole ennistatud, siis ei ole avaldajal kui võlausaldajal õigust osaühing XXXX(kustutatud) likvideerimist taotleda. Tartu Ringkonnakohus on 20.05.2016 tsiviilasjas nr 2-16-5932 tehtud määruse p-s 6 leidnud, et avaldajal ei ole õigust nõuda, et kohus otsustaks tema avalduse alusel likvideerimise omal algatusel. Kohus leiab, et avaldaja avaldus osaühing XXXX(kustutatud) likvideerimiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. 3 2-16-6141

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 168

lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Juhindudes

§ 168

lg 1 ja

§ 477lg 1 tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.