← Eesti

1-16-5820/32

Obsah (8)§ 245§ 248§ 423§ 417§ 180§ 318§ 247§ 326

1-16-5820 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2016. a., Tallinn Kohtuasja number 1-16-5820 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

redaktsiooni kohaselt on

§ 245lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda

§ 248

lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. 27.06.2016. a on riigiprokurör Vahur Verte, süüdistatava Ahmed-Aga Gašimovi ja tema kaitsja Aleksandr Mironovi vahel sõlmitud kokkuleppes märgitud muuhulgas, et Ahmed-Aga Gašimov peab hüvitama sundraha 1075 eurot, narkootilise aine ekspertiiside tasud kokku 205,33 eurot ja infotehnoloogia ekspertiisi tasu 229,70 eurot. Samuti lepiti kokkuleppes kokku, et väljamõistetavad menetluskulud tasutakse ositi 12 kuu vältel.

§ 423

kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel

-i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 417

lg-st 2 tuleneb, et rahalise karistuse vabatahtlik täitmise aeg on kohtuotsuse jõustumisest üks kuu. Seega näeb seadus ette, et rahalise karistuse täitmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt kokkuleppes väljendatule lepiti kokku tasumise tähtajaks 12 kuud, mille kohus kohtuistungil ka kinnitas ning tasumise aeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Seega lepiti kokkuleppes kokku, et Ahmed-Aga Gašimovil tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul ning vabatahtlik tasumise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. 20.07.2016. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et Ahmed-Aga Gašimov on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub kokkuleppega ning jääb kokkuleppe juurde. Kohus selgitas, et menetluskulude tasumises on kokku lepitud ositi tasumine 1 aasta jooksul ning kohus määrab kindlaks ka osa suuruse, mis kuulub 1-s kuus tasumisele. AhmedAga Gašimovile oli see arusaadav ning koos kaitsjaga jäädi sõlmitud kokkuleppe juurde. 3

(4)Apelleeritud kohtuotsusega ongi Ahmed-Aga Gašimov kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud menetluskulude suurus ja tasumise kord vastavalt kokkuleppes märgitule. Apellatsioonis on Ahmed-Aga Gašimov taotlenud menetluskulude tasumise alguse tähtaja edasilükkamist kuni 01.10.2017.a. Nagu juba eelpool sedastatud Riigikohtu lahendi (3-1-1-7-16) seisukohast järeldub, on

§ 180

lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalik individualiseerimine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumisega ning ei ole tõstatanud küsimust maksejõuetusest või tasumise ajatamisest. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning taotlenud menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda ka

§ 318lg-s 4 loetletud rikkumiseks.

Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma

  1. novembri
  2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-11-81-
  3. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt

§ 247

lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt

§ 318

lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Ahmed-Aga Gašimovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.